R F’i hagi T S’i vastu kahju summas 2 236.91 euro hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
2 236.91 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja R F (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Sillar (Advokaadibüroo Sven Sillar, Maakri 23, 10145 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja T S (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja määratud korras vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, Keemia 23-1,
10616
Tallinn,
elektronpost
[email protected]) Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel EEJ OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kolmanda isiku lepinguline esindaja Heili R (XXX) Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta R F’i hagi T S’i vastu kahju summas 2 236.91 euro hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud hageja kanda.
2-10-36126 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.04.2011). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.R F (hageja) esitas 28.07.2010 Harju Maakohtule hagi T S’i (kostja) vastu kahju summas 35 000 krooni hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt tekkis 27.05.2009 tulekahju aadressil XXX, põlesid elektrikilp, korteri esik ja vahelagi. Tulekahju tagajärjel sai kahjustada ka korter aadressil XXX, mille ikuks on hageja. Põhja-Eesti Päästekeskuse 04.06.2009 õiendist nähtuvalt saabus Põhja-Eesti Päästekeskusele kell 9:37 teade tulekahju kohta Tallinnas XXX, mille ikuks on kostja. Tulekahju oletatav tekkepõhjus on rike elektripaigaldises. Tulekahjuga tekitatud kahju hüvitamiseks pöördus hageja ema VF, kes faktiliselt kasutab kahjustunud korterit, kahju hüvitamiseks EEAktsiaseltsi poole. 15.07.2009 teatas EEAktsiaselts, et majasisene elektripaigaldis kuulub korteri ikule, v.a arvesti, mis kuulub EEJ OÜ-le. Kontrolli käigus on selgunud, et arvesti kontaktühendused olid korras. See näitab, et põlengut ei põhjustanud arvesti. Elektripaigaldis kuulub tarbijale. Voolumõõtja on põlengu tagajärjel osaliselt sulanud, kuid mitte täielikult põlenud. Arvesti süttimisel oleks arvesti täielikult hävinud. Ühendusklemmide ühendused olid ka pärast põlengut kahjustuseta. Seega on leidnud kinnitust asjaolu, et 27.05.2009 tekkinud tulekahju põhjustas korteris asunud elektripaigaldis. Kuna see kuulub korteriikule, siis on viimane kohustatud hüvitama tulekahjuga tekitatud kahju. 27.05.2009 tekkinud tulekahju levis korterisse 38. Tulekahju tagajärgede likvideerimine maksab HPOÜ 29.05.2009 hinnapakkumise kohaselt 97 090 krooni ning Osaühingu HP01.06.2009 hinnapakkumise kohaselt 104 961 krooni. Hageja nõuab kostjalt tekitatud kahjuna 35 000 krooni. Materiaalõigusliku alusena kuuluvad hageja arusaama kohaselt kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) sätted, mis reguleerivad suurema ohu allika poolt tekitatud kahju hüvitamist. Nii sätestatakse VÕS § 1058, et ehitise ik vastutab selles edastatava energia, kui erilise ohu tagajärjel tekkiva kahju eest. Sellest sättest tuleneb, et korteris asetsev elektripaigaldis vastab oma iseloomuomadustelt suurema ohu allika tunnustele. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab tekitatud kahju eest sõltumata oma süüst. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Tõepoolest, 27.05.2009 tekkis kostja korteris tulekahju. Kohale tulnud olukorra fikseerimiseks EEAktsiaseltsi elektriku MV’u poolt koostatud aktis on fikseeritud, et arvesti on põlenud. Arvesti asus korteri esikuseinal asetatud elektrikilbis,
2-10-36126 kust tuli levis seinakonstruktsioonidesse ja lakke. Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo õiendi kohaselt sai tulekahjustusi 6 m2 ulatuses seina ja laekonstruktsioonid. Kostja ei eita, et tulekahju tagajärjel sai kahjustusi ka hageja korter. Kuid üksnes asjaolu, et tulekahju tekkis kostjale kuuluvas korteris, ei ole piisavaks aluseks kostjalt kahju hüvitamise nõudmiseks. Kostja ei ole õigusvastaselt käitunud ning teda ei saa süüdistada kahju tekitamises. Kostja on seisukohal, et põlengu põhjustas arvesti isesüttimine. Kuna tulekahju tekkis kostjast sõltumata põhjustel, siis ei saa teda süüdistada kahju tekitamises ning ta ei vastuta tekitatud kahju eest. Kostja on seisukohal, et hagejale tekkinud kahju suurus, kostja õigusvastast käitumist, põhjuslikku seost käitumise ja kahju vahel ning kostja süü ei ole tõendatud. Seetõttu on hageja hagi põhjendamatu ning puuduvad alused selle rahuldamiseks. Vaatamata sellele, et kostja ei tunnista hageja poolt esitatud nõudeid ja peab neid põhjendamatuks, peab kostja siiski vajalikuks esitada omapoolse seisukoha ka kahju hüvitise suuruse kohta. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et tulekahju järgselt oli korteri taastamiseks kulutatud nimelt 35 000 krooni. Kostjale jääb arusaamatuks, millised konkreetsed kahjustused olid hageja korteris. Kostja leiab, et voolumõõtja ei ole suurema ohu allikas ja kahju ulatus on tõendamata. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et kostja oleks rikkunud korteridi reaalosa korrashoiu kohustust, veel vähem seda, et kostja pidanuks saama oma tegevusega ära hoida kahju tekkimist. Kostja ei vastuta tekkinud kahju eest kooskõlas korteridi seaduse (KOS) § 11 lg 3, sest ta ei saanud mõjutada elektripaigaldises toimuvat ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist korteriikult oodata. Kostja jaoks oli tulekahju ootamatu ja etteaimamatu, mistõttu ta ei osanud seda ennetavalt kuidagi vältida. Süttimine toimus voolumõõtjas oleva puuduliku elektriühenduse tõttu. Kostja ei saanud sellise elektriühenduse kvaliteeti hinnata esiteks sellepärast, et temal puuduvad elektri valdkonnas oskused ja teiseks sellepärast, et voolumõõtja oli plommitud. Kostja korterisse oli paigaldatud kaasaegsetele euronõuetele vastav elektrijuhtmestik ja vastav kaitse. Kostja on selgitanud, et kaabel tuli ukse pealt ja läks arvestisse sisse. Elektrikilpi tuli sisse vana kaabel, mis oli ühendatud elektriarvestiga. Ühendusi pole visuaalselt võimalik kontrollida, kuna nad on kaane taga, mis on plommitud. EEAktsiaseltsi tehnik saab ainult ühendada kaabli arvestiga ja plommib selle. Korteriik ei tohi arvestit lahti teha. Kõige rohkem oli põlenud arvesti paigalduskoht. Elektrik ei saanud kontrollida, kas kontaktühendused olid korras, kuna kõik oli põlenud. Plastmass põles kõik maha, metallist osad jäid alles. Elektrikilbist ei saanud tulekahju alguse saada, sest kõikidel automaatidel on kuumenemise kaitse peal ja kaitse oleks pidanud välja lööma. Kolmanda isiku poolt koostatud tehnilises aktis on nimetatud, et arvesti oli kuumuse tõttu üles sulanud, alles jäid sisend- ja väljundklemmid ning tõmmates arvesti nelja juhet ei liikunud need pesast, mis pidavat justkui tõendama, et arvesti ühenduste kontaktid on korras. Kostja arvates ei saanudki juhtmed liikuda, sest peale sulamist ja põlemist olid nad kõik ühes käkras kinni. Sisend- ja väljundklemmid pididki alles jääma, sest nad oli metallist ja põleda ei saanud. Kostja arvates ei selgitanud akti koostajad välja seda, kas arvesti ühenduste kontaktid oli korras või mitte. Pelgalt juhtmest tõmbamisega ei ole võimalik sellisele järeldusele jõuda. Isegi kui oletada, et arvesti ühenduste kontaktid olid korras, siis sellest ei saa teha järeldust, et arvesti ei põhjustanud põlengut. Piisas sellest, kui tegemist oli halva ühenduskontaktiga. Kostja oli vahetanud pärast korteri ostmist 2003.a septembris kogu korteri elektrijuhtmestiku. Arvestisse sisenevat ja sealt väljuvat vana juhet kostja välja vahetada ei saanud, sest arvesti oli plommitud. Seega ei olnud kostjal kohustust teha midagi rohkemat ja kostja ei rikkunud korteridi reaalosa korrashoiu kohustust ega saanud ära hoida kahju tekkimist (KOS § 11 lg 3).
2-10-36126 Väide, et tulekahju sai alguse elektripaigaldisest põhineb menetleja oletusel ja on tunnistaja ütluste ning olukorra fikseerimise aktiga kummutatud. Olukorra fikseerimise aktis 27.05.2009 nr 073094 on kolmanda isiku elektrik MV tuvastanud, et arvesti on põlenud ja et tulekahju tekkis voolumõõtjast. Kostja on oma allkirjaga seal kinnitanud, et tema on kirjeldatud olukorda näinud. Kolmanda isiku seisukoht
4.Kolmanda isiku seisukoha järgi põlesid 27.05.2009 Sõle tn 71-34 aset leidnud tulekahjus elektrikilp, korteri esik ja vahelagi. Majasisene korteri nr 34 juurde kuuluv elektripaigaldis kuulub kostjale, vaid elektriarvesti kuulub kolmandale isikule. Kolmas isik on seisukohal, et põleng ei saanud alguse elektriarvestist, vaid kostjale kuuluvast elektrikilbist. Sellise seisukoha kasuks räägib muuhulgas 27.05.2009 põlengu järgselt kolmanda isiku poolt sündmuskohal tehtud foto, millel on näha elektrikilbi põlengust ülessulanud arvesti, mille küljes on näha põlemiskahjustusteta juhtmed. Fotolt on selgelt näha, et arvesti juhtmed ei ole sulanud “kõik ühte känkrasse kinni”, nagu kostja oma 28.03.2011 seisukohas väidab. Kui põleng oleks saanud alguse elektriarvestist, ei oleks juhtmed kuidagi saanud tulest puutumatuks jääda. Sõle tn 71 kortermaja liitumispunkt kolmanda isiku poolt käitatava elektrienergia jaotusvõrguga asub maja kõrval vundamendil ning fikseerib koha, kus lõpeb jaotusvõrguettevõtjast kolmanda isiku elektripaigaldis ja algab võrguga liitunud isiku(te) elektripaigaldis. Kolmandal isikul puudub õigus temale mittekuuluva elektripaigaldise kontrollimiseks või hooldamiseks. Seetõttu keskendub ka kostja poolt 21.09.2010 kohtule esitatud vastuse lisaks olev kolmanda isiku poolt koostatud olukorra fikseerimise akti nr 073094 koopia elektriarvestile. Arvesti oli ainus ese, mis kuulus kolmandale isikule, mistõttu aktis toodud lause “Arvesti on põlenud” tähendab seda, et kolmanda isiku vara on riknenud, mitte seda, et põleng oleks arvestist alguse saanud. Kostja väide 28.03.2011 seisukohas, mille kohaselt on kolmanda isiku elektrik MV aktis tuvastanud, et tulekahju tekkis voolumõõtjast, on vale. Kostja on aktis omakäeliselt märkinud oma oletuse, mille kohaselt tekkis tulekahju voolumõõtjast, MV ei ole põlengu teket mingil moel arvestiga seostanud. Tegemist on akti lahtriga, millesse turuosaline/tunnistaja oma selgitused lisab ning millele on kostja oma nime ja allkirja lisanud. MV on akti koostanud, mitte heaks kiitnud kostja arvamust põlengu tekkepõhjuste kohta. Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo töötajate näol on tegemist siiski oma ala ekspertidega, kelle esitatud seisukohti meelevaldseteks oletusteks pidada ei ole mingit alust. Oletuseks loeb kolmas isik kostja poolt esitatud väiteid selle kohta, et põleng on alguse saanud elektriarvestist, kuna kostja ei ole ei pääste- ega elektriala ekspert. Täpsuse huvides soovib kolmas isik ka lisada, et 27.05.2009 põlengu juhtumit arutanud EEJ OÜ kahjunõuete komisjon ei lähtunud otsuse tegemisel ainuüksi Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo õiendist, vaid juhtumit puudutanud kõigist kolmandale isikule kättesaadavatest dokumentidest ja selgitustest, sealhulgas kolmanda isiku ülesandel sündmuskohal käinud elektrik MV’u selgitustest. Ka ei saa kolmas isik kuidagi nõustuda kostja 28.03.2011 seisukohas toodud arvamusavaldusega, mille kohaselt on EEJ OÜ kahjunõuete komisjon kahju mittehüvitamise otsuse langetamisel lähtunud omakasust. Komisjoni koosseisust poole moodustavad Tarbijakaitseameti, Tallinna Tehnikaülikooli ja Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, kes on otsuste tegemisel täiesti sõltumatud. Lisaks olgu märgitud, et komisjoni esimehe, Tallinna Tehnikaülikooli esindaja näol on tegemist energeetika ala tunnustatud eksperdiga. Otsus, mille kohaselt kolmas isik tekkinud kahju eest ei vastuta, võeti vastu ainsagi vastuhääleta.
2-10-36126
Kolmas isik soovib kohtule rõhutada, et 25.02.2011 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud VP on istungi protokolli põhjal oma ütlustes põlengu asjaolude suhtes kahtleval seisukohal, märkides, et ei olnud aru saada, mis põlema läks ning et ta kõigest arvab, et põlengu sai arvestist alguse. Tunnistaja väide, mille kohaselt ei saanud tulekahju alguse saada elektrikilbist, kuna “kõikidel automaatidel on kuumenemise kaitse peal ja kaitse oleks pidanud välja lööma” on täiesti asjatundmatu. Kolmas isik soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et tema korteris põlengule eelnevalt teostatud elektritööd olid tehtud nõuetekohaselt selleks vastavat pädevust omava isiku poolt. Vastavalt elektriohutusseaduse (ElOS) § 18 lg 5 võib elektritööd majandustegevusena teha majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtja pädevustunnistusel märgitud ulatuses. Kooskõlas ElOS § 18 lg 3 tuleb elektripaigaldis ehitada ja rekonstrueerida vastavalt nõuetekohase elektripaigaldise projektile ning sama seaduse § 11 lg 1 p 1 kohaselt võib elektripaigaldise kasutusele võtta ja seda kasutada juhul, kui see vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, kui elektripaigaldise tehniline kontroll on teostatud ja selle kohta on väljastatud nõuetekohasuse tunnistus. Kostja ei ole oma elektripaigaldise nõuetele vastavuse tõendamiseks esitanud ei elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistust ega ühtegi muud dokumentaalset tõendit. Kolmas isik kui elektriala ekspert puutub praktikas sageli kokku olukorraga, kus elektritöid on teinud isikud, kel selleks vastav pädevus puudub ning kes nende poolt teostatud tööde osas nõuetekohast dokumentatsiooni ei väljasta, mistõttu leiavadki aset sellised sündmused nagu 27.05.2009 põleng aadressil XXX. Menetluse käik
5.Pooled on andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) hageja on XXXasuva korteri ik (t lk 7); 2) kostja on XXX asuva korteri ik (t lk 6); 3) 27.05.2009 kell 09:37 edastati Põhja_Eesti Päästekeskusele teade tulekahju kohta XXX asuvas korteris. Tulekahjus sai kannatada nii hageja kui ka kostja korter (t lk 8); 4) elektripaigaldis kuulub korteri ikule, v.a elektriarvesti (voolumõõtja), mis kuulub EEJ OÜ-le.
8.Kostja vastutuse aluseks on KOS § 11 lg 1 p 1, mille kohaselt korteriik on kohustatud hoidma korteridi reaalosa korras ning seda ja kaasdi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriikele ületab di tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 3 kohaselt korteriik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Korteriiku kohustust hoiduda teistele korteriikele kahju tekitamisest on reguleeritud seega erisätetega ning ühe korteriiku poolt teisele korteriikule oma korteridi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS-i 7. peatüki sätteid. di kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise
2-10-36126 kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-05, p 10).
9.Kostja vastutuse eelduseks on kohtul vaja esmalt tuvastada tulekahju tekkepõhjus. Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 04.06.2009 õiendi kohaselt põles korteris nr 34 elektrikilp (t lk 8). Elektripaigaldis (e. elektrikilp) kuulub tarbijale, e kostjale, välja arvatud selles olev arvesti, mis kuulub kolmandale isikule (elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 17028511, t lk 117-118). Vaidlus on selles, kas põlengu põhjustas arvesti (selles olevad kontaktühendused), mistõttu ei saa sellisel juhul vastuta kostja hagejale tekitatud kahju eest vaid kahju põhjustanud isikuks saab lugeda kolmandat isikut, kes on vastutav arvesti nõuetekohasuse eest. 27.05.2009 olukorra fikseerimise aktis nr 073094 on selgitusse märgitud, et arvesti on põlenud ning kostja selgitus, et tulekahju tekkis voolumõõtjast (t lk 23). Kostja tugineb 27.05.2009 aktile ning tunnistaja VP’i ütlustele (t lk 107-108). Tunnistaja VP’i ütluste kohaselt taastas tema pärast põlengut kostja korteri elektrivarustuse ning tunnistaja töötab elektrikuna alates 1982.a. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus põleng arvesti paigalduskohas ja sealt sai tulekahju arvatavasti alguse. Elektrikilp ja kaitsmed olid õigesti paigaldatud. Tunnistaja VP’i arvamuse kohaselt tekitas põlengu halb ühenduskontakt arvestiga (t lk 108). Kuigi tunnistaja VPvälistab võimaluse, et tuli sai alguse elektrikilbist, tuleneb vastupidine seisukoht piirkondliku komisjoni 09.07.2009 otsusest, mis põhineb 29.06.2009 tehnilisel aktil (t lk 131-132, 133-134). Nimetatud otsusega on tuvastatud, et põlengut ei põhjustanud arvesti ning oletatav tulekahju tekkepõhjus on rike elektripaigaldises. Sellisele järeldusele on jõutud seetõttu, et voolumõõtja on põlengu tagajärjel oluliselt sulanud, kuid mitte täielikult põlenud ning arvesti ühenduste kontaktid olid korras. Arvesti süttimisel oleks arvesti täielikult hävinud. Eeltoodud seisukohale jäi ka komisjon 10.09.2009 tehtud otsusega (t lk 136).
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul leiab kohus, et tunnistaja VP’i ütlustega saab lugeda tõendatuks, et tulekahju sai alguse arvesti ühenduskontaktist. Komisjoni otsused on oletuslikku laadi. Samas on tunnistaja elektrivarustuse taastamise ajal vahetult sündmuskohal viibinud ning tema ütlusi saab lugeda usaldusväärseks. Kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, et 27.05.2009 olukorra fikseerimise aktiga ei saa tulekahju tekkepõhjust tuvastada, kuna selle põhjuse on sinna märkinud kostja ise. Kolmas isik on väitnud, et VP’i järeldus, et kaitse oleks pidanud kuumenemisel välja lööma, on asjatundmatu. Samas ei ole kolmas isik selgitanud, millest selle väite asjatundmatus seisneb. Õige on kolmanda isiku viide ElOS § 11 ja § 18 sätetele (sama on reguleeritud üldtingimuste p 4.1), kuid samas puudub vaidlus, et kolmanda isiku poolt oli arvesti plommitud, mistõttu võib eeldada, et elektripaigaldise kasutusele võtmise ja kasutamise nõuded olid täidetud. Kolmanda isiku väited selle kohta, et kostja korteris teostas elektritöid selleks mittepädev(ad) isik(ud), on oletuslikku laadi. Tunnistaja VPon kinnitanud, et elektripaigaldis ja kaitsmed olid õigesti paigaldatud (t lk 107). Dokumentatsiooni puudumine ei tähenda automaatselt, et tulekahju põhjustas elektripaigaldis.
2-10-36126
11.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja rikkumine on vabandatav KOS § 11 lg 3 järgi. Puudub vaidlus, et elektriarvesti asus kostja korteris ja seega kuulus see kostja korteridi eseme reaalosa hulka. KOS § 2 lg 1 kohaselt korteridi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasdit või teise korteriiku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteridi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. KOS § 2 lg 2 kohaselt korteridi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteridi eseme reaalosa piires. Kohtu hinnangul ei saa elektriarvestist lähtuvaid mõjusid, sh. negatiivseid mõjusid (süttimisest tulekahju tekkimine) korteriik ette näha. Kuna kohtu hinnangul kostja kahju tekkimise eest ei vastuta, ei hinda kohus kahju suurust (t lk 10-11) ega selle põhjuslikku seost kahju tekitava sündmusega.
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, siis menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.