VP’i ja TP hagi KÜ vastu 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks 1597,79 eurot (25 000 krooni)
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
-
hageja I: VP (isikukood XXX; elukoht XXX)
esindajad
-
hageja II: TP(isikukood XXX; elukoht XXX)
-
hagejate
lepinguline
esindaja:
AP(kontaktaadress XXX) -
kostja: KÜ(registrikood XXX; asukoht XXX)
-
kostja esindajad: juhatuse liige HR ja advokaat Kaspar Noor (Advokaadibüroo Consensus; asukoht Roopa 12a, 10136 Tallinn; e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
21. märts 2011.a
Kohtuistungil osalenud isikud
-
hageja VP ja hagejate esindaja AP
-
kostja esindajad HR ja Kaspar Noor
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hagejate kanda. Hagejad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Käesoleva
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem 1(7)
2-09-60390 kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 19. aprillil 2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUDED
1.V (V ) P (hageja I) ja T (T ) P (hageja II) esitasid 18. novembril 2009.a Harju Maakohtule hagi KÜ(kostja) vastu, milles paluvad kehtetuks tunnistada kostja 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku esimese päevakorrapunkti raames vastu võetud otsuse, mille kohaselt jagatakse suuremahuliste ja muude jäätmete prügiveo arve I ja II trepikoja korteriomanike vahel sõltuvalt ladustamise asukohale järgmiselt: äraveo korral 1. trepikojast tasuvad 1. trepikoja liikmed ning 2. trepikojast 2. trepikoja liikmed. Samuti paluvad hagejad tunnistada kehtetuks kostja väite, et kostja 19. märtsi 2009.a üldkoosoleku otsus on 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku otsusega kinnitatud.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja 19. märtsi 2009.a üldkoosoleku päevakorrapunkti "Jooksvad küsimused" (punkt 5.2) raames suuremahuliste asjade äraveo kulude osas elamu üldkasutatavatest ruumidest 13 poolthäälega vastu võetud otsus, et kui on teada kulu põhjustaja, on juhatusel õigus esitada arve konkreetse kulu tekitajale. Nimetatud otsuse on hagejad enda väidete kohaselt vaidlustanud, vastavat hagi menetletakse tsiviilasja nr 2-09-23143 raames. Kostja on viidatud tsiviilasjas muu hulgas väitnud, et
19.märtsi 2009.a üldkoosoleku otsust on kostja 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku esimese päevkorra punkti raames vastu võetud otsusega kinnitatud. 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku päevakorra esimeses punktis on arutatud maksukohustuste jagamise kokkulepet suuremahuliste jm jäätmete äraveo korral maja üldkasutatavatest ruumidest ning võetud vastu otsus, et kui jäätmete ladustajat ei selgu, tellib kostja juhatus äraveo ning arve esitatakse tasumiseks vastavalt (jäätmete) ladustamise asukohale: äraveo korral 1. trepikojast tasuvad 1. trepikoja liikmed, äraveo korral 2. trepikojast 2. trepikoja liikmed. Tasumine toimub vastavalt ruutmeetrite arvule, ruutmeetri hinna põhiselt. Hagejad leiavad, et kostja mainitud 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku otsus on vastuolus nii seaduse kui kostja põhikirjaga. Põhikirja punkti 3.2.6 kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel korteriühistu liikmete omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Vastavalt tuleks jagada ka prügiveo kulud, mitte lähtuda prügi äraveo kulude jagamisel ladustamise asukohast. 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku otsus on vastuolus ka korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg-ga 1. Prügivedu on majandamiskulu, mida peavad kandma kõik korterite omanikud vastavalt korteri üldpinna osale, mitte aga 1. või 2. trepikoja korteriomanikud vastavalt 2(7)
2-09-60390 prügi ladustamise asukohale. Kostja põhikiri ei võimalda eristada olmeprügi ja suuremahulist prügivedu. 9. oktoobri 2009.a üldkoosolekul hagejat II esindanud hageja I esitas koosolekul kõnealuse otsuse vastuvõtmisele ka vastuväite, kuid koosoleku läbiviijad seda ei protokollinud. Samuti ei nõustu hagejad kostja seisukohaga, nagu oleks 9. oktoobril 2009.a üldkoosolekul kinnitatud 19. märtsi 2009.a üldkoosolekul vastu võetud otsust. Vaidlusalustel üldkoosolekutel arutatud küsimused ja vastu võetud otsused on oma sisult ning olemuselt erinevad. 19. märtsi 2009.a üldkoosoleku päevakorrapunktis 5.2 vastu võetud otsused ei puuduta üksnes prügivedu, vaid ka muid kulusid (kanalisatsiooni puhastamine jne).
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja I osas tuleks hagi jätta läbi vaatamata, kuna hageja I ei ole õigustatud üldkoosoleku otsust vaidlustama. Hageja I ei olnud 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku toimumise ajal Tallinnas aadressil XXX asuva korteriomandi omanik, see korteriomand kuulus hagejale II, kes oli ka kostja (korteriühistu) liikmeks. KÜS § 13 lg-st 3 tulenevalt saab üldkoosoleku otsuseid vaidlustada korteriühistu liige. Hagi sisulise läbivaatamise korral tuleks hageja I nõuded jätta eeltoodud põhjustel rahuldamata. Alates 11. juulist 2010.a ei ole kostja hinnangul kohaseks hagejaks ka hageja II. Nimetatud kuupäevast ei ole Tallinnas aadressil XXX asuv korteriomand enam hageja II ainuomandis, vaid see kuulub hagejate ühisomandisse. KÜS § 5 lg-st 5 tuleneb, et kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nende vahelisele kirjalikule kokkuleppele. Vastav kokkulepe on hagejate vahel sõlmitud 14. oktoobril 2010.a. Sellest nähtuvalt on alates 14. oktoobrist 2010.a korteriühistu liikmeks hageja I. Selgusetuks jääb, kes oli ajavahemikul 11.07.2010-13.10.2010 korteriühistu liikmeks ning sellest tulenevalt ka asjaolu, kes oli üleüldse õigustatud esitama tahteavaldusi ja menetlusdokumente käesolevas kohtuvaidluses. Kostja hinnangul on hageja II nõuded ka sisuliselt tõendamata ning hagejal puudub õigus nende esitamiseks. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-s 3 sätestatule saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Praegusel juhul keeldus hageja üldkoosolekul vastuväite esitamisest (võimalus oli esitada vastuväide nii digitaalselt kui paberkandjal allkirjastades). Seega on ainetud väited, et hagejal I ei lubatud vastuväiteid allkirjastada. Hagejad ei ole vastuväite esitamist koosolekul tõendanud. Lisaks nähtub üldkoosoleku protokollist, et kohal, kus hageja I selgitab vastuhääle tagamaid ja keeldub vastuväidet allkirjastamast, on tegemist tema isikliku arvamusega. Sama üldkoosoleku protokollist (lk 3) nähtub, et hageja I on ka ise avaldanud, et ei nõustu olukorraga, kus keegi viskab vana mööbli koridori ja selle äraveo eest maksavad kogu maja elanikud. Seega on hageja I ise jõudnud üldkoosolekul vastupidisele seisukohale kui käesolevas kohtuvaidluses. Kostja selgitab, et korteriühistu prügiarved on jagatud ja jagatakse vastavalt põhikirja punktile 3.2.6 proportsionaalselt kõigi liikmete vahel lähtuvalt liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast. Täpselt sama põhimõtte järgi jagatakse ka kulutused 3(7)
2-09-60390 üldelektrile, küttele jms. Erandiks on vaid suuregabariidiliste esemete äravedu. Mainitud juhul jagatakse arve vastavalt ladustamise asukohale. Kuna põhikiri ei reguleeri suuremahuliste asjade äravedu ja majas on elanikke, kes pahatahtlikult oma isiklikest soovimatutest asjadest teiste elanike kulul vabaneda soovivad, kinnitatigi vastav reglement. Vastav reglement peaks kõiki elanikke distsiplineerima ja jälgima, et elanike ja liikmete poolt ei rikutaks põhikirja punkte 3.1.7, 3.2.1 ja 3.2.3. Liikmete omavahelise kokkuleppega on reguleeritud, et 1. trepikoja liikmete kasutuses on vaid
1.trepikoja keldriboksid ja 2. trepikoja liikmete kasutuses on vaid 2. trepikoja keldriboksid, millele iga liikme personaalne ligipääs on reguleeritud korteriühistu liikmete omavahelise kokkuleppega. Keegi korteriühistu liikmetest pole sellist kasutamise korda varem vaidlustanud. Üldkasutatavate ruumide isiklikuks hüveks kasutamine eeldab ka vastutust tulenevalt korteriühistu põhikirja punktidest 3.2.1 ja 3.2.3, lisaks tuleb arvestada päästeameti korraldustega, mis keelavad vahekäikudes liikumist piirata jne. Asjaomane reglement on hädavajalik, et tagada turvalisus, heakord ja õiglane maksekohustuse jagamine kõikide korteriühistu liikmete huvides.
MENETLUSE KÄIK
4.21. märtsil 2011.a toimunud kohtuistungil jäi hagejate esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Kohus käsitleb esmalt hagejate nõuet kostja 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku ülalviidatud otsuse tühistamiseks. Nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejatel puudub õigus kostja 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
7.Hagejal I puudub õigus kõnesoleva üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks, kuna ta ei kuulu seadusega piiritletud otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda võivate isikute ringi. TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt võib isik üldjuhul kohtusse pöörduda enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seejuures võib hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks TsMS § 368 lg-st 1 lähtuvalt esitada juhul, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Vastavalt KÜS § 13 lg-s 3 sätestatule saab korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamise nõudega kohtu poole pöörduda üksnes korteriühistu liige. KÜS § 13 lg-t 3 tuleb kohtu hinnangul lugeda erinormiks TsMS § 3 lg 1 ja TsMS § 368 lg 1 suhtes. Üldkoosoleku otsuse vaidlustamise õiguse selline piiramine tuleneb korteriühistu ja liikmete vahelise liikmelisusel põhineva õigussuhte olemusest. KÜS § 5 lg-st 1 tulenevalt on korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud ning teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Vaidlustamata asjaolude kohaselt ei olnud hageja I kostja 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku toimumise ajal korteriühistu (kostja) liige. Nimetatu nähtub ka 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku osavõtjate registreerimislehelt (vt toimik, lk 52) ja hagejate vahel 14. oktoobril 2010.a sõlmitud kaasomanike kokkuleppest korteriühistu liikmete määramiseks (vt toimik, lk 106). Asjaolu, et hageja I on hiljem (s.o 11. juulil 2010.a) saanud selles elamus asuva korteriomandi omanikuks (ühisomanikuks) ja alates 14. oktoobrist 2010.a ka kostja liikmeks, ei anna talle tagasiulatuvalt KÜS § 13 lg-st 3 tulenevat hagemisõigust, mida isikul otsuse vastuvõtmise ajal liikmelisuse puudumise tõttu ei olnud. Kohtu esitatud seisukohta toetab ka senine kohtupraktika (vt 4(7)
2-09-60390 nt: Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 2-07-39875, p 30-31).
8.Samuti puudub õigus kostja 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks hagejal II. Hageja II oli vaidlustamata asjaoludel 9. oktoobril 2009.a iseenesest kostja liige (ning oli seda ka hagi esitamise ajal). Hilisemalt on hageja II asemel kostja liikmeks saanud hageja I, kuid see ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamise seisukohast õiguslikku tähtsust. Samas ei saa hageja II kostja 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku otsust vaidlustada MTÜS § 24 lg 3 teisest lausest tuleneva piirangu tõttu.
9.KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse selles seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Vastavalt MTÜS § 24 lg 3 esimesele lausele saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Sama lõike teisest lausest tulenevalt võib aga otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Osundatud vastuväite esitamise nõude eesmärgiks tuleb lugeda õiguskindluse tagamist sellega, et anda koosolekul osalevatele teistele organi liikmetele teada hääletustulemusega mittenõustumisest ning kavatsusest nimetatud otsus hilisemalt vaidlustada. Vastuväite esitamata jätmine tähendab koosolekul osalenud liikme poolt hääletustulemuse ja otsuse seaduslikkusega nõustumist ning otsuse hilisem vaidlustamine oleks käsitletav vastuolulise käitumisena, mis on aga hea usu põhimõttest tulenevalt keelatud (vt: Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2010, lk 152). Praegusel juhul on hageja osalenud 9. oktoobri 2009.a üldkoosolekul volitatud esindaja VP’i (st hageja I) vahendusel (vt toimik, lk 8-14, 52 ja 60). 9. oktoobri 2009.a koosoleku protokollis (vt toimik, lk 8-14) hageja II vastuväidet vaidlusaluse otsuse osas fikseeritud ei ole. Protokollist (lk 2-3) nähtuvalt on hageja I avaldanud üldkoosolekul küll isiklikku arvamust kõnealuse otsuse ebaõigsuse ja ebaõigluse kohta, kuid seda ei saa kohtu hinnangul pidada esindatava nimel esitatud vastuväiteks, kuna hageja I poolt avaldatust ei ilmne piisavat selget soovi vastuväite esitamiseks hageja II nimel. Liiatigi on hageja I üldkoosoleku juhataja pakutud võimalusest allkirjastatud vastuväite esitamiseks koosolekul keeldunud.
10.Kohtumenetluses on hagejad väitnud, et hageja I siiski soovis vastuväidet esitada ning asja materjalide hulgas olev protokoll kajastab 9. oktoobri 2009.a koosoleku käiku ebaõigesti. Hagejate viidatud väide ei ole kohtu hinnangul asja menetluse käigus kinnitust leidnud. Protokoll vastab MTÜS § 21 lg-s 6 sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Esitatud ja kogutud tõendite põhjal puudub kohtul alus arvata, et 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku protokoll ei kajastaks koosoleku käiku õigesti. Seetõttu lähtub kohus asja lahendamisel protokollis kajastatust. Seonduvalt hagejate väidetega märgib kohus samuti, et üldkoosoleku protokolli võib muu hulgas koostada elektrooniliselt arvutis ning selle teksti ei pea koheselt korteriühistu liikmetele kättesaadavaks tegema. MTÜS § 21 lg 7 kohaselt peab protokoll olema liikmetele kättesaadav pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest.
11.Lisaks 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku otsuse vaidlustamisele on hagejad palunud tunnistada kehtetuks kostja väite, et kostja 19. märtsi 2009.a üldkoosoleku otsus on 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku otsusega kinnitatud. Kohtu hinnangul ei saa vähemalt 5(7)
2-09-60390 taoliselt formuleeritud (väite kehtetuks tunnistamise) taotlust vaadelda nõudena tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes. Eesti kohtute praktikas on hageja nõudeks (hagi esemeks) peetud hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Seejuures võib tuvastushagi ülalviidatud TsMS § 368 lg-st 1 lähtuvalt esitada üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Isegi kui lugeda kõnesolevat taotlust hagejate poolt hagi esitamisel silmas peetud eeldatavat eesmärki arvestades nõudeks, ei ole hagejatel asjaolude sellise tuvastamise vastu kohtu arvates iseseisvat õiguslikku huvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses. Kostja väited 19. märtsi 2009.a üldkoosoleku otsuse kinnitamise kohta 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku otsusega võiksid omada tähtsust tsiviilasja nr 2-09-23143 lahendamisel, kus kohus peaks MTÜS § 24 lg-s 2 sätestatut arvestades kostja vastuväite põhjendatuse osas seisukoha võtma. Samas on selge, et hagejad on esitanud hagi ka 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku väidetava uue otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mida menetletakse käesolevas tsiviilasjas. Eeltoodust lähtuvalt puudub kohtu hinnangul alus rahuldada hagejate taotlust tunnistada kehtetuks kostja väide, et kostja 19. märtsi 2009.a üldkoosoleku otsus on 9. oktoobri 2009.a üldkoosoleku otsusega kinnitatud.
12.Ülalesitatud kaalutlustest lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata.
13.Seonduvalt hagejate väidetega märgib kohus täiendavalt, et kostja 9. oktoobri 2009.a üldkoosolekul vastu võetud otsus, mille kohaselt jagatakse suuremahuliste esemete ja jäätmete äraveo kulud I ja II trepikoja korteriomanike vahel sõltuvalt ladustamise asukohale, on asja materjalide põhjal otsustades vastuolus seaduse ja kostja põhikirjaga. Peremehetute asjade äraveoga seonduvaid kulusid korterelamu üldkasutatavatest ruumidest tuleb vaadelda majandamiskuludena KÜS § 151 lg 1 mõttes. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistu põhikirjas võib seega põhimõtteliselt sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks (vt nt: Riigikohtu 16. juuni 2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Kostja põhikirja (vt toimik, lk 16-19) alapunkti 3.2.6 järgi lähtutakse elamu majandamiseks vajalike jooksvate kulutustega seonduvate sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Kostja põhikiri ei näe ette mõnda liiki majandamiskulude teistsuguse jagamise võimalust korteriühistu liikmete vahel. Korteriühistu üldkoosoleku otsusega KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevaid aluseid majandamiskulude jagamiseks korteriühistu liikmete vahel kehtestada ei saa (seda saab teha üksnes põhikirjaga). Sarnasele seisukohale on asunud ka Riikohus juba ülalviidatud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 15. Kohus märgib, et eeltoodud põhjenduste valguses ei oma käesoleval juhul õiguslikku tähtsust see, kas seostada kõnealuste majandamiskulude tekkimist suuremahuliste esemete äraveoga või prügiveoga. Samas tuleb hagejatel tähele panna, et kuivõrd ülaltoodud põhjustel puudus neil õigus
9.oktoobri 2009.a üldkoosolekul vastu võetud otsust vaidlustada, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu liikmetele kohustuslik.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised 6(7)
2-09-60390 menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta asjas hagejate kanda. Vastavalt TsMS § 165 lg-s 1 sätestatule vastutavad hagejad menetluskulude eest võrdsetes osades. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.