Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused

Hagiavalduse kohaselt teatas kostja juhatuse 24.07.2009 hagejale e- kirja teel soovist õpetada poolte vaheline leping alates 1.08.2009. Lepingu tingimuste kohaselt oli lepingu ülesütlemise tähtajaks 3 kuud.. Hageja oli kostja poolt palutuga nõus, tingimusel, et hageja poolt 29.06.2009 esitatud arve tasutakse hiljemalt 11.08.2009. Kostja tasus hagejale 1.09.2009 4411,54 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata jäänud summa 7000 krooni ja viiviseid 4550 krooni perioodi eest 5.07.2009 - 18.11.2009 ja 1235 krooni perioodi eest 5.07.2009 – 1.09.2009. Viivise arvestamise aluseks on lepingu punkt 4.1, mille järgi viiv on 0,5% päevas viivitatud summalt. Hageja täpsustatud hagiavalduse kohaselt hageja palub mõista Kostjalt välja põhinõudena 7000 krooni, millele lisandub viiviseintress 4550 krooni. Lisaks palub Hageja mõista Kostjalt välja viiviseintressi 1235 krooni seoses asjaoluga, et Kostja viivitas rahalise kohustuse 4411,54 krooni täitmisega 5. juulist kuni 1. septembrini 2009. Kokku on haginõude summa 7000+4550+1235=12785 krooni. Haginõue põhineb alternatiivselt kahel alusel: Esiteks, Hageja leiab, et pooled on saavutanud 24.-28. juuli 2009. a e-kirjavahetuses (tl 9-17) kokkuleppe rendilepingu (tl 3-8) lõppemise osas alates 01.08.2009 tingimusel, et Hageja nõue Kostja vastu Lepingu lõppemisel on kokku 18 411,54 krooni, sh 11 411,54 krooni tl 43 arve tasumiseks ja 7000 krooni Lepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha Hagejale jätmiseks. Hageja leiab, et hagi esemeks olev nõue on tekkinud 24.-28. juulil 2009. a e-kirjavahetusest sõltumata tl 43 arve põhjendatusest. Lepingu lõppemise eelduseks alates 01.08.2009 oli Kostja poolt tl 43 arve tasumine olenemata selle põhjendatusest ning tl 43 arvele vastuväiteid esitamata. Nimetatu oli ka 24.-28. juulil 2009. a e-kirjavahetuses Lepingu lõppemise osas saavutatud kokkuleppe oluliseks tingimuseks. Seega ei oma antud alternatiivse hagi aluse puhul tähendust see, kas tl 43 arve on ka tegelikult põhjendatud või mitte, sh kas on põhjendatud tl 43 arves nõude esitamine elektrienergia eest 1470,80 krooni (koos käibemaksuga 1735,54 krooni) tasumiseks. Tl 43 arve sisuline põhjendatus elektrienergia nõude esitamise osas ei ole antud juhul hagi aluseks ning kõik sellega seonduvad Kostja vastuväited on asjassepuutumatud. Hageja ei palu kohtul hinnata, kas tl 43 arve on sisuliselt põhjendatud elektrienergia summade osas (1470,80 krooni, koos käibemaksuga 1735,54 krooni). Juhul kui kohus peaks leidma, et pooled ei ole 24.-28. juuli 2009. a e-kirjavahetuses (tl 9-17) saavutanud kokkulepet Lepingu lõppemise osas alates 01.08.2009 eelpool märgitud tingimustel, siis leiab Hageja, et tema nõue Kostja vastu on alternatiivselt põhjendatud asjaoluga, et seoses Kostja poolt Lepingu ülesütlemise avalduse esitamisega 24.07.2009 tekkis Kostjal kohustus tasuda Hagejale renti kuni 24. oktoobrini 2009 ehk järgmises suuruses: 8200x2+8200/31x24=22748,39(koos käibemaksuga 27 298,06 krooni), millele lisandub kohustus tasuda renti 8200 krooni (koos käibemaksuga 9676 krooni) 2009. a juulikuu eest ning millest oli Kostja poolt hagi esitamise ajaks tasutud 4411,54 krooni. Seega on Hageja nõue Kostja vastu kokku 27 298,06 + 9676 – 4411,54 = 32 553,52 krooni, millele lisandub viiviseintress vähemalt summas 7812 krooni (ajavahemiku 01.10.2009 – 18.11.2009 eest), millest on kohtule esitatud nõue põhisumma 7000 krooni ja viiviseintresse 5785 krooni väljamõistmiseks. Antud juhul ei ole samuti hagi aluseks tl 43 arve põhjendatus elektrienergiaga seotud summade osas. Hageja ei palu kohtul ka selle alternatiivse hagi aluse puhul hinnata tl 43 arve sisulist põhjendatust elektrienergia summade osas. Eeltoodu kokkuvõtteks soovib Hageja rõhutada, et kummagi alternatiivse hagi aluse puhul ei palu Hageja kohtul hinnata tl 43 arve põhjendatust elektrienergiaga seonduvate summade osas (1470,80 krooni, koos käibemaksuga 1735,54 krooni). Vastavas osas on hagi põhjendatud kas (1) seetõttu, et poolte vahel kehtib kokkulepe tl 43 arve tasumiseks iseseisva kohustusena olenemata tl 43 arve põhjendusest või (2) seetõttu, et tegemise on osaga Hageja nõudest kostja vastu rendi 32 553,52 krooni saamiseks, millele lisandub viiviseintress

vähemalt 7812 krooni ulatuses. Kumbki hagi alus ei puuduta tl 43 arve sisulist põhjendatust elektrienergiaga seotud summade osas.

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu p 4.1 kokku leppinud viivisemääras 0.5% võlguolevalt summalt iga viivitatud päeva eest, kuid mutte rohkem 20% aastarendist. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal on üürivõlgnevus 32 553,52 krooni millele lisandub viivisenõue vähemalt 7812 krooni perioodi 1.10.2009-18.11.2009 eest. Hageja on esitanud nõude põhisumma 7000 krooni ja viiviste 5785 krooni väljamõistmiseks. Eeltoodust tuleneval kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele renditasuna 12785 krooni e. 817,11 eurot. Vastuseks kostjale märgib kohus järgmist. Asjaolu, et pooled on rendiobjekti üle andnud ning pole sealjuures esitanud pretensioone, ei tähenda veel lepingu lõpetamist. Kohus on seisukohal, et tagatisraha arvel on üürileandjal võimalik tasaarvestada viimase kuu renditasu (lepingu punkt 2.1.1). Seega ei ole asjakohane ka kostja viide VÕS §334 lg4.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.