V. M. hagi OÜ I. vastu lõpparve kinnipidamise eest keskmise kuupalga suuruse hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.09.2010 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
1 745,20 eurot (27 306,68 krooni)
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
OÜ I. apellatsioonkaebus
Hageja V. M. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXX XX-XX XXXXX);
Kostja OÜ I. (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXX XX X XXXXXXX), esindaja A. A.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.09.2010 otsus V. M. hagis OÜ I. vastu lõpparve kinnipidamise eest keskmise kuupalga suuruse hüvitise saamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ I. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.V. M. (hageja) esitas 30.04.2009 Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse tööandja OÜ I. (kostja) vastu vähemsaadud töötasu ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks.
2.TVK 04.08.2009 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.0-02/3808-08) rahuldas TVK hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja keskmise kuupalga lõpparve kinnipidamise eest 27 306,68 krooni (1 745,21 eurot) ja jättis rahuldamata vähemsaadud töötasu ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni nõuded.
2.Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 08.09.2009 kohtule ITVS § 24 lg 4 alusel taotluse hageja TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras osas, milles TVK rahuldas hageja nõude keskmise kuupalga 27 306,68 krooni saamiseks lõpparve kinnipidamise eest.
3.Hageja töötas kostja juures 04.06.2008 sõlmitud töölepingu alusel isoleerijana töötasuga 9 eurot (neto) tunnis. Tööleping sõlmiti määramata tähtajaks ja ilma katseajata. Tööleping hagejaga lõpetati 17.11.2008 TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel ja lõpparve maksti välja kahes osas, s.o 27.12.2008 8 617 krooni ja 09.01.2009 7 233 krooni. Seega oli kostja lõpparve väljamaksmisega viivituses 52 päeva. Hageja palus mõista kostjalt välja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmise palga 27 306,33 krooni (1 745,21 eurot). Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejaga lõpetati tööleping poolte kokkuleppel 17.11.2008 ning töötasu ja lõpparve maksti välja 27.11.20088 617 krooni ning 09.01.2009 maksti hagejale puhkusehüvitis 7 233 krooni. TSL § 77 lg 4 (kehtinud kuni 30.06.2009) kohaselt peab tööandja andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve hiljemalt viie kalendripäeva jooksul. Seega ei ole kostja lõpparve väljamaksmisega viivitanud.
5.Hageja ilmus kostja kontorisse alles 27.11.2008 tööraamatu järele, samal päeval, s.o 27.11.2008 maksti hagejale ka lõpparve. Puhkuse hüvitist ei pidanud hageja saama, kuna sai selle 11.10.2008. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 03.09.2010 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja keskmise kuupalga lõpparve kinnipidamise eest 27 306,68 krooni (1 745,21 eurot). Menetluskulud jäid kostja kanda.
8.ITVS § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITLS § 25 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei ole esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Töötaja (hageja) ei ole TVK otsust vaidlustanud.
9.ITVS § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Tööandja (kostja) sai TVK otsuse kätte 10.08.2009 ja ei ole TVK otsust vaidlustanud
osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõuded vähemsaadud töötasu ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni väljamõistmiseks. Seega nimetatud osades töövaidluskomisjoni otsus jõustus. Kostja ei nõustunud TVK otsusega osas, milles TVK rahuldas hageja nõude keskmise kuupalga 27 306,68 krooni saamiseks lõpparve kinnipidamise eest ning esitas 08.09.2009 ITVS § 24 lg 4 alusel kohtule taotluse hageja TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras ülalmärgitud osas. Seega on protsessuaalselt töötaja hageja ja tööandja kostja.
10.Poolte vahel oli 04.06.2008 sõlmitud ilma katseaega rakendamata määramata tähtajaga tööleping, mis lõpetati 17.11.2008 TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel (TVK tlk 10-15). Seega on ainetu kostja vastuväide, et TLS § 77 lg 4 järgi (reguleerib tähtajalise töölepingu lõpetamist) olnuks tal aega hagejale tööraamatu kätteandmiseks ja lõpparve maksmiseks 5 (viis) kalendripäeva. Pooled ei ole vaidlustanud töölepingu lõppemise alust ja aega.
11.Puhkuseseaduse (PuhkS) § 25 kohaselt töölepingu või teenistussuhte lõppemisel korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Ainetu on töölepingu lõppemisel TLS § 76 alusel kostja vastuväide, et töötaja ei esitanud kostjale puhkuse avaldust (TVK tlk 25). Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale maksnud tema töötamise ajal puhkusetasu või töölepingu lõpetamise päeval, s.o. 17.11.2008 kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist.
12.PalS § 32 lg 1 (kehtinud kuni 30.06.2009) kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saadaolevad summad. Lõpetades töölepingu 17.11.2008, maksis kostja lõpparve esimese osana 27.11.2008 8 617 krooni ja teise osana 09.01.2009 7 233 krooni (TVK tlk 26, kostja vastus TVK-le). Seega pidas kostja lõpparvet kinni. TLS § 119 lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel maksab tööandja töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Lõpparve väljamaksmise viivitus ületas ühe kuu. Kostja ei eita, et ta maksis hagejale 27.11.2008 osa lõpparvest, summa 8 617 (neto) krooni ja 09.01.2009 puhkusekompensatsiooni lõpparve, summas 7 233 (neto) krooni (tlk 5, 19 ja TVK tlk 26). Nimetatud asjaolu on tõendatud ka hageja konto laekumiste aruandega perioodil 01.06.2008 kuni 10.01.2009 (TVK tlk 22-23).
13.Eeltoodu alusel kuulub TLS § 119 lg 2 kohaselt väljamõistmisele 27 306,68 krooni (139 134:107x21). Arvutuse aluseks on võetud kostja poolt esitatud hageja palgatõend (TVK tlk 27) ning antud netosummad on üle viidud brutosummadeks. Apellatsioonkaebuse põhjendused
14.Kostja palus tühistada Harju Maakohtu 03.09.2010 otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
15.Kaebuse põhjenduste kohaselt on hagejale lõpparve välja makstud ning hilinemine maksega ei toimunud kostja süül. Kostja ei nõustu hageja ja kohtu seisukohaga, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele. Maakohus on valesti tõlgendanud PalS § 32 lgl (kehtinud kuni 30.06.2009) väites, et kostja viivitas lõpparvega. PalS § 32 sätestab lõpparve maksmise tähtaja. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Pärast töölepingu lõpetamist hagejal pretensioone ei olnud ja kostja kontorisse ei ilmunud. Nõude ja pretensiooni esitas hageja alles 30.04.2009. Seega ei rikkunud kostja PalS § 32 lg 1 ega viivitanud maksega. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
18.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei ole kohtuotsust vaidlustanud ning kuna kostja on vaidlustanud kohtuostust üksnes osas, mis puudutab lõpparve maksmisega viivitamise fakti tuvastamist, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust muus osas kontrollida.
19.Kostja on kohtuotsust vaidlustades tuginenud väitele, et ta ei ole lõpparve tasumisega viivitanud, kuna ta ei saanud lõpparvet hagejale üle anda põhjusel, et viimane ei ilmutanud töösuhte lõpetamise päeval lõppearve kättesaamise vastu huvi. Kolleegium leiab, et kuni 30.06.2009 kehtinud PalS § 32 lg 1 kohaselt lasub tööandjal töötajale töösuhte lõppemise päeval lõpparve üleandmise kohustus sõltumata sellest, kas viimane selle tasumist tööandjalt nõuab või mitte. Poolte vahel 04.06.2008 sõlmitud töölepingu p-s 4.3 on märgitud hageja arveldusarve number, kuhu kostja on olnud lepingu järgi kohustatud kandma hageja poolt töötasuna saada olevad summad (tl 35). Seda arveldusarvet on kostja hagejale ülekannete tegemiseks töösuhte jooksul kasutanud (TVK tlk 22-23). Arusaadavat selgitus, miks kostja ei saanud lõpparvena ettenähtud summat töösuhte lõppemise päeval hageja arveldusarvele kanda, kostja esitanud ei ole. Eeltoodu põhjal on maakohus õigesti leidnud, et kostja on lõpparve tasumisega põhjendamatult viivitanud ja tal tuleb seetõttu hagejale hüvitist maksta. Hüvitise suuruse seadusele vastavust ega arvestuse matemaatilist õigsust ei ole kostja apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud.
20.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.