2-09-9064
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2011.a Pärnu, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-9064
Tsiviilasi
V.T.’i hagi M.H.’i vastu üürilepingu lõpetamisks, eluruumist välja tõstmiseks ning üüri- ja kommunaalvõla summas 1206.88 euro sissenõudmiseks
Tsiviilasja hind
1206.88 eurot (18 883.60 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V.T.
Juhindudes VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, §101 lg.1 p.1,6, § 113 ja TsMS § 162 lg.1, § 325, § 407 lg.1, § 415, § 422, § 468 lg.1 p.2
Kostja: M.H.
2-09-9064 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg. 6. Kohtu seisukoht ja põhejndused Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjale on hagimaterjalid Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poolse edastamisega Helsinki Linnakohtu ametniku vahendusel isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud kostja elukohas Helsinkis 2009.a suvel. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel Asjaõigusseaduse § 80, § 33, Võlaõigusseaduse § 76, § 10, § 101 lg. p.1, § 127 lg 1, § 128 alusel. Hageja on seoses üürivõlgnevusega kostjale üürilepingu alates 2009.a märtsist ülesöelnud ja nõudnud korteri vabastamist. Kostja M.H., kes üüritud korteris ei ela alates 2008.a oktoobrist, vaid omab rahvastikuregistri andmetel alates 20.09.2007.a registreeritud elukohta välisriigis, kasutas hagejale kuuluvat eluruumi xxxx mnt xx-x, xxxxxx õigusliku aluseta ja hagejal on õigus eluruum kostja ebaeaduslikust valdusest väljanõuda. Selleks on kostjal kohustus vabastada eluruum asukohaga xxxx mnt xx- , , vabatahtlikul mittetäitmisel toimub kinnisasja väljanõudmise täitmine Täitemenetluse seadustiku § 180 järgi. Samuti on hagejal õigus nõuda üürnikult perioodi 01.05.2008.a – 01.03.2009.a eest tasumata üüri ja kõrvalkulusid vastavalt VÕS § 271 sätestatule ja üürilepingule ning kahju vastavalt VÕS § 335 sätestatule. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 ja § 173 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehakse, s.o. kostja M.H. kanda. TsMS § 173, § 174’ alusel, kohus leiab, et põhjendatud kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hagilt tasutud riigilõivu summas 255.65 EUR (4000.- kr). Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Ingrid Hallas Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.