Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt AS Plasto ja L N sõlmisid 18.03.2005.a. ostu- müügilepingu P 50196, mille sisuks oli PVC aken/rõduukse ostmine 2 tk. summas 5379.62 krooni, paigaldus 1145.70 krooni, PVC aknalaud 881.40 krooni, veeplekk 480.20 krooni, kokku lepingu maksumus 7888 krooni. 18.03.2005.a. peale ostu- müügilepingu sõlmimist tasus kostja ettemaksuna 3500 krooni. AS Plasto esitas kostjale 21.04.2005.a. arve 60050537 summas 1880 krooni tasumiseks ja arve 60050538 summas 2508 krooni tasumiseks. Arvete tasumise tähtaeg oli 26.04.2005.a. , kuid arved on tänaseni tasumata. Kostja poolt on tasumata arved summas 4388 krooni. Viimased hoiatused võlgnevuse tasumiseks saadeti kostjale 15.11.2007.a. ja 11.12.2007.a. , kuid kostja arveid ei tasunud. Ostu- müügilepingu sõlmimisega kinnitas ostja,et on ostu- müügilepingu üldtingimustega ja töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud. Ostu- Müügilepingu üldtingimuste p. 4.1 järgi on müüjal õigus ostjalt nõuda ostu- müügilepingus sätestatud maksetega viivitamisel viivist 0,2% tasumata summalt päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4388 krooni ja viivis 14 207.40 krooni 02.10.2009.a. seisuga ning edasine viivis 0,2 % tasumata summalt päevas. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja esialgses kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud, kuna AS Plasto teostas akende paigaldamise ebakorrektselt. Lepingus pos.1 oleva aken paigaldati ebasümmeetriliselt ja pos.2 olevale aknale ei toodud aknalauda. Mõlemad aknad määrisid paigaldajad makrofleksiga, millest hilisem puhastamine oli suur ajakulu. 2005- 2006.a. pöördus kostja korduvalt AS Plasto poole, kuid töid ei lõpetatud korduvatest lubadustest hoolimata. Viivituse põhjusena toodi inimeste lahkumist , segadusi paberites jne. Kostja lõpetas tööd omal jõul. Kostja täiendavas kirjalikus vastuses täpsustas, et pärast Plasto töötaja A R korduvaid lubadusi 2005- 2007 aknalaua ja akende paigaldamise lõpetamise ja akende puhastamise kohta kadus kostja lootus, kui A R asemel 2007.a. Plastosse tööle võetud K R lubadus tööd lõpetada nädala jooksul jäi samuti tühjaks lubaduseks. Kostja korraldas sisetööde lõpetamise 2007 aastal. 12.05.2010.a. Plasto saadetud meistri R L ja P N poolt teostatud akende ülevaatuse aktis on fikseeritud akende tihendamise ebakorrektsus ja aknalaua erinevus võrreldes lepingus määratuga. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leidis, et akende müük ja paigaldus toimus 2005.a. ja kuni maksekäsu kiirmenetluse vastuväidete esitamiseni ei ole kostja AS-le Plasto pretensioone esitanud. Kohtule esitatud ülevaatuse akt on koostatud hagejale teadmata põhjusel ja selle sisu ei ole üheselt mõistatav. AS Plasto Pärnu müügiesindusest vastati päringule, et mais 2010.a. oli klient soovinud teha lisatellimuse viimistlusele, mis oli ka põhjus, et objektil käidi. AS Plasto on arvamusel, et leping 50196 on lõpetatud ja kui ostjal olid pretensioonid, siis need kuuluvad garantiiliste v. lisatööde alla. Pretensioonidest AS-le

2 (7)

Plasto teatatud ei ole. Esitatud akt ei ole sisuline tõend 2005.a. paigalduse kohta ja hageja leiab, et nimetatud akt ei tõenda , et kostjal puudub kohustus tasuda AS-le Plasto 2005.a. sõlmitud müügilepingu järgi. Kostja ei saa 5 aastat peale akende paigaldust tõendada asjaolusid, mis oleks tulnud hagejale avaldada koheselt lepingus ettenähtud garantiiaja jooksul. Juhul kui L N`l on lepingu täitmisest tulenav vastunõue AS Plasto vastu, siis on see käesolevaks ajaks aegunud ja hageja palub kohaldada aegumist. 07.01.2011.a. esitas kostja kohtule vastuhagi AS Plasto vastu kulutuste 304.22 eurot nõudes. Vastuhagi kohaselt L N sõlmis 18.03.2005.a. AS-ga Plasto ostu- müügilepingu P50196 maksumusega 7888 krooni ja tasus ettemaksu 3500 krooni. Akende paigaldamisel 06.04.2005.a. oli üks aknalaud vigastatud. Kostja nõudis vigastatud aknalaua asendamist uuega, paigaldatud akende makrofleksist puhastamist ja väliste katteplekkide paigaldamist. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ja hageja lubadustest hageja ei lõpetanud töid aastatel 2005- 2007, mistõttu kostja lasi siseruumis töö ise parandada ja soovib töövõtjalt selleks 2008.a. tehtud ja 2011.a. vajalike kulutuste hüvitamist s.t. materjalikulu s.o.aknalaud, katteplekid ja puhastusvahendid 135,49 eurot; tööjõukulu s.o. paigaldusesd, palede täiendav krohvimine 115.04 eurot ning transpordikulu 53,69 eurot. Vastuhagi esitaja palub välja mõista 304,22 eurot ja jätta põhihagi rahuldamata. Hageja kirjalikus vastuses vastuhagile leiab, et see ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja loobub ühe aknalaua nõudest summas 350 krooni, mis kostjal jäi väidetavalt saamata. Selline aknalaud koos paigaldusega maksis 350 krooni + käibemaks 18% s.o. 413 krooni e. 26,40 eurot. Selles summas hageja vähendab haginõuet ja samuti ka viivisenõuet selle summa 26,40 eurot võrra. Seega jääb hageja põhinõue summas 3975 krooni ja ka viivis summas 3975 krooni , seega kokku 7950 krooni s.o. 508,10 eurot. Kostja vastuhagis palub välja mõista hagejalt tema kasuks aknalaua maksumus koos paigalduse ja transpordiga . Kui hageja ei nõua kostjalt aknalaua eest tasu, siis ei saa vastuhagis kostja esitada müügilepingu järgi uue aknalaua soetamise ja paigalduse nõuet AS-le Plasto. Sellisel juhul soovib kostja alusetult rikastuda hageja arvel ja soetada endale Plasto vahenditega aknalaua. Selline nõue on ilma õigusliku aluseta. Vastuhagi nõue , mis puudutab katteplekkide ja puhastusvahendite muretsemist , siis sellise teenuse osutamiseks ei ole sõlmitud poolte vahel lepingut ja nõue on alusetu. Kostja nõuete osas nimetusega paigaldused, palede täiendav krohvimine ja transpordikulu sisaldus aknalaua paigalduse ja transpordi hind lepingu maksumuses, millest hageja loobus. Palede krohvimist ega mingeid muid töid peale paigalduse ei ole poolte vahel kokku lepitud. Eeldada, et peale vanade puitakende vahetust uute pakettakende vastu ei ole vajalik elamu seinas mingite viimistlustööde tegemine , ei saa ja see asjaolu on üldteada. Seega oli kostjal peale akende vahetust vajalik teha viimistlustöid ja need tuleb tal endal teha enda vahendite ja tellimusena. Lisaks on kostja nõue tõendamata ja ületab mõistlikku hinda. Lepingu, mille alusel osteti ja paigaldati kaks akent ja aknalaud maksumus on 7888 krooni. Kostja vastunõue ühe aknalaua ja katteplekkide ostmise ja paigaldamise ning akende puhastamise eest on 4760.01 krooni. Kostja vastuhagi on aegunud. Tehingust tuleneva nõude saab esitada 3 aasta jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja nõuab aegumise kohaldamist . Akende paigaldus toimus 06.04.2005.a. , seega kostja vastuhagi aegus 06.04.2008.a. Allkiri aktile tööde pretensioonideta vastuvõtmise kohta on antud kostja poolt hagejale jaanuaris 2007.a., kui hageja nõudis arve tasumist. Ka sel ajal ei olnud kostjal mingeid pretensioone ei aknalaua ega akende paigalduse osas. Kostja keeldus maksmast arvet väites, et arve on juba sularahas tasutud, mitte et töös oleks olnud puudusi. Hageja palub hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.

3 (7)

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära pooled 26.04.2010.a., 13.12.2010.a. ja 02.03.2011.a. istungitel, tunnistaja R S ütlused ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

PÕHIHAGI

Hageja AS Plasto ja kostja L N vahel on 18.03.2005.a. sõlmitud ostu- müügi ja töövõtuleping, mille kohaselt kostja tellis hagejalt 2 akent maksumusega 5379.62 krooni, PVC aknalauad maksumusega 881.40 krooni, veeplekid maksumusega 480.20 krooni ja akende paigalduse maksumusega 1146.66 krooni s.o. kokku 7888 krooni. Sellest summast tasus kostja ettemaksuna 3500 krooni ja tasumata jäi 4388 krooni. Hageja loobus hagist ühe aknalaua (väiksema) osas s.o. summas 413 krooni, kuna see aknalaud jäi hageja poolt paigaldamata ja hageja põhinõue on summas 3975 krooni s.o. 254.05 eurot. Hageja pidi vastavalt lepingus kokkulepitud mõõtudele valmistama kostjale aken/rõduukse, aknalauad ja veeplekid ning paigaldama aknad kostja aadressil: Sauga 16-7, Sauga vald, Pärnu maakond , kostja aga pidi maksma selle eest tasu. Antud leping hõlmab nii esemete valmistamist , kui valmistatud esemete võõrandamist kostjale ja esemete paigaldamist. VÕS § 208 lg.1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüa andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava v. müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lg.2 järgi selles peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks , v.a. juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Selles peatükis sätestatut ei kohaldata ka lepingutele , mille puhul suurem osa lepingupoole kohustusest , kes asja muretseb , seisneb töö tegemises v. muu teenuse osutamises. Akende , aknalaudade ja veeplekkide valmistamise ja müümise osas pole võimalik kohtule esitatud andmete põhjal eristada , kas suurem osa seisneb töö tegemises. VÕS § 635 lg.1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama v. muutma asja v. saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö) , teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus leiab, et sõlmiti kombineeritud leping s.o. nii ostu- müügileping kui ka töövõtuleping. Ka hageja ise on lepingut sõlmides seda selliselt käsitlenud. Vastuväites maksekäsu kiirmenetluses on kostja märkinud „akende paigaldamist ei lõpetatud, paigaldamata jäeti suure toa aknalaud ja kõik välimised nurgaliistud. Aknad määriti makrofleksiga. Pärast aasta möödumist puhastasin aknad ja lasin paigaldada aknalaua. Ajakulu 60 tundi (tl.22). Kirjalikus vastuses hagile kostja väidab „ hageja teostas akende paigalduse ebakorrektselt, lepingus pos.1 aken paigaldati avasse ebasümmeetriliselt ja pos.2 olevale aknale ei toodud aknalauda. Mõlemad aknad määrisid paigaldajad makrofleksiga, millest puhastamine oli suur ajakulu. Kostja lõpetas tööd omal jõul „ (tl.54). Kostja eelistungil 26.04.2010.a. väitis „ 06.aprillil 2005.a. tuldi aknaid paigaldama, paigaldati 2 akent, paigaldamisel tehti praaki ja nende tööde vastuvõtmise akt allkirjastati 2009 aastal. Siis pöördus kostja poole keegi mees, kes ütles, et on juhataja ja küsis kas olen töödega rahul ning palus anda allkiri. 2005- 2006 käis kostja palumas tööde lõpetamist, aga seda ei tehtud. Aknad puudustega ei olnud. Puudused olid ühe aknalaua osas. Kostja tunnistab, et akende eest oleks pidanud summa tasuma, kuna aknad puudustega ei olnud“ (tl.62). Kostja esindaja 13.12.2010.a. eelistungil selgitas „L N tellis 2 akent koos paigalduse, aknalaua ja

4 (7)

veeplekkidega. Kostja ühte aknalauda ei saanud. Osa arvest on tasumata, kuna tööd jäid lõpetamata. Ühe akna paigaldamisel kukkus maja küljest krohv ära ja seda nii palju, et aken ei katnud enam ava ära. Silikoon ja makrofleks on paigaldatud ebakorrektselt, katteplekid on paigaldamata, aknalaud on paigaldamata ja paigaldatud aknad olid makrofleksiga määritud ja vajasid puhastamist“ (tl.97-98). Vastuhagis on kostja märkinud „ akende paigaldamisel oli üks aknalaud vigastatud, kostja nõudis selle asendamist uuega, paigaldatud akende makrofleksist puhastamist ja väliste katteplekkide paigaldamist. Hageja aga töid ei lõpetanud“ (tl. 103). Seega kostja leiab, et puudused on akende paigaldamisel ja ühte aknalauda ta ei saanud. Hageja loobus ühe aknalaua osas tasunõudest summas 413 krooni. Teise aknalaua, akende ja veeplekkide kvaliteedi osas ei ole kostja puudusi esile toonud. Seega kohus leiab, et hageja tasunõue akende eest summas 1879.62 krooni , ühe aknalaua eest 468,40 krooni ja veeplekkide eest 480.20 krooni s.o. kokku 180.76 eurot (s.o. 2828.22 krooni) on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ise 26.04.2010.a. istungil on nõude akende eest õigeks võtnud. TsMS § 440 lg.1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil v. kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 637 lg.3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Lg.4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt v. kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud v. loetakse vastuvõetuks. Seega tuleb tuvastada, kas kostja on tööd vastu võtnud v. saab need lugeda vastuvõetuks. Poolte väitel aknad paigaldati 06.04.2005 aastal, kuid kostja poolt tööde vastuvõtmise akti ei allkirjastatud. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt allkirjastatud tööde vastuvõtmise akti, kuid pole täpselt selge, millal see tööde vastuvõtmise akt on allkirjastatud (tl.61). Kostja väitel toimus akti allkirjastamine 2009 aastal (tl.62). Kostja esindaja väitel allkirjastati akt 2 aastat peale tööde toimumist (tl.97). Hageja esindaja kirjalikus seisukohas märgib, et akti allkirjastamine toimus jaanuaris 2007.a. (tl.116). Hageja esindaja S F 13.12.2010.a. istungil selgitas „ kostja tellis kaks akent koos veeplekkidega. Esimene osa arvest tasuti ära ja teine osa arvest jäi maksmata, paigalduslehel oli märge, et aknalaud on kriibitud ja see märge võeti arvesse. Kas aknalaud vahetati ei oska öelda. Kui esindaja käis hiljem allkirja võtmas klient kirjutas alla ja seega on kõik korras. Meie andmetel klient kaebas ainult aknalaua üle. Millal tööde üleandmis- vastuvõtmisakt allkirjastati peab täpsustama „(tl.97-98). Seega kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud usaldusväärselt , millal tööd kostja poolt vastu võeti. Samuti hageja enda esindaja seletusest istungil nähtub, et kostja andis tööde vastuvõtmise aktile allkirja, kuid kas puudused olid selleks ajaks kõrvaldatud hageja esindaja ei tea. Hageja kirjalikus arvamuses väitis, et kostja ei ole pretensioone tööde kohta esitanud, kuid hageja esindaja seletusest 13.12.2010.a. istungil nähtub, et kostja esitas pretensioone tööde kohta vähemalt aknalaua osas ja seetõttu kostja töid 06.04.2005.a. vastu ei võtnud. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Töö vastuvõtmise korral peab tellija tõendama , et vastuvõetud töö ei olnud lepingukohane ja oli puudustega. Antud juhul on kostja tööd vastu võtnud ilmselt 2007 aastal, täpsemat aega pole võimalik kohtul esitatud tõendite põhjal tuvastada. Kostja väitel pöördus ta korduvalt hageja poole ja teavitas puudustest paigaldustöös, kuid sellele hageja ei reageerinud. Tunnistaja R S kohtuistungil antud ütluste kohaselt elab ta koos L N`ga , tellisid uued aknad AS Plastost. Magamistuppa aknalaua paigaldamisel selgus, et see on praak , mille peale firma lubas teha uue aknalaua. Töö käigus määriti vahuga aknaraamid ära ja lubati puhastada, kui tullakse aknalauda paigaldama. Käisid pidevalt küsimas, aga vastuseks said, et aknalaud on tellitud, aga pole saabunud. Aknalaud jäigi paigaldamata. Kahe aasta möödudes oli uus noormees tööde tulnud, kes vabandas ja lubas

5 (7)

tulla probleemi lahendama , aga ei tulnud. Siis pöördusid teise firma poole, kes tööd lõpetas (tl.131). Kostja esitas kohtule tõendina töös esinevate puuduste kohta hageja esindaja poolt allkirjastatud tööde ülevaatuse akti 12.05.2010.a. (tl.67). Hageja esindaja R L ja kostja esindaja P N osavõtul on tehtud akende ülevaatus 12.05.2010.a. ja koostatud akt, mille kohaselt aknad on sobiva mõõduga ( info krohvi kukkumisest oleks pidanud edastama AS Plasto); aknad paigaldatud avadesse sümmeetriliselt, aknad tihendatud makrofleksiga ja silikooniga ebakorrektselt (tl.67). Antud aktiga on tõendatud, et aknad on tihendatud makrofleksi ja silikooniga ebakorrektselt. Hageja väited, et antud esindajal puudusid volitused ülevaatuse akti allkirjastamiseks , ei ole põhjendatud. Tegemist on hageja töötajaga ja kostja pöördus hageja esindusse. TsÜS § 121 lg.2 kohaselt teise isiku ülesandel tema majandus- ja kutsetegevuses kaupu müüv v. teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks v. teenuste osutamiseks. Hageja esindaja vaatamata kohtu poolt saadetud kutsele kohtuistungile 02.03.2011.a. ei ilmunud ja taotles asjaarutamist ilma osavõtuta. 13.12.2010.a. istungile ilmus hageja esindaja S F kuid ei teadnud, kas aknalaud vahetati ja loobus selles osas haginõudest. Kohus leiab, et kostja on eelpoolnimetatud tõenditega tõendanud , et hageja poolt tehtud akende paigaldustööd ei ole tehtud nõuetekohaselt ja sellest on hagejat teavitatud mõistliku aja jooksul. Seega hageja tasunõue akende paigalduse eest summas 73,28 eurot (s.o. 1146,66 krooni ) ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kokku leppinud viivise määraks 0,2 % - ostu-müügilepingu üldtingimuste p.4.1. Tasumata 2 akna, aknalaua ja aknaplekkide eest 180.76 eurot. Viivis 0,2% päevas on 0,36 eurot päevas. Hagejale anti aknad üle 06.04.2005.a. ja pidi tasuma nende eest hiljemalt 26.04.2005.a. Seega on viivitus kestnud ligi 6 aastat , kuid põhjendatud ei ole viivisenõue üle põhinõude summa. Hageja ei ole viivist ka üle põhinõude summa nõudnud. Seega on viivis põhjendatud summas 180.76 eurot.

VASTUHAGI

Vastuhagis on kostja esitanud kulutuste nõude summas 304,22 eurot. Kostja leiab, et hageja ei lõpetanud töid 2005- 2007 aastal, mistõttu kostja lasi tööd ise parandada ja soovib selleks töövõtjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Kahjuna nõuab kostja materjalikulu aknalauale, katteplekkidele ja puhastusvahenditele summas 135 ,49 eurot, tööjõukulu s.o. paigaldus ja palede täiendav krohvimine 115.04 eurot ning transpordikulu 53.69 eurot. Hageja väited, et vastuhagi on aegunud ei ole põhjendatud, kuna tööde vastuvõtmise akt allkirjastati alles 2007 aastal ja kostja nõuab kulutusi, mis tema väitel tehti 2008 aastal. VÕS § 646 lg.1 järgi kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist v. uue töö tegemist. Lg.4 järgi töövõtja kannab töö puuduste kõrvaldamise v. uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Lg.5 järgi kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada v. lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

6 (7)

Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit tema poolt tehtud kulutuste tõendamiseks vaatamata sellele, et kohus nimetatud tõendeid kostjalt nõudis (tl.117). Hageja töötasu nõue jääb rahuldamata ja kostja ei ole hagejale ka tööde eest tasunud. Kostja esindaja 02.03.2011.a. istungil väitis, et tellis uue aknalaua koos paigaldamisega, mis maksis 700 krooni. Hageja loobus tasunõudest ühe aknalaua osas ja kostja ei ole ka antud aknalaua eest hagejale tasunud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, kui palju ta aknalaua eest tasus ja kellele. Kostja nõuab katteplekkide maksumust summas 1420 krooni põhjendusega, et hageja tegi väiksemad aknad, kui olid vanad aknad ja siis tekkis vajadus katteplekkide järgi. Kostja ei ole tõendanud , et hageja tegi väiksemad aknad , kui kostja tellis. Kostja ise eelistungil 26.04.2010.a. võttis õigeks tasunõude akende eest, kuna akende osas tal pretensioone polnud. Poolte poolt allkirjastatud lepingus 18.03.2005.a. on tellitud akende mõõdud märgitud ja kostja pole kohtule tõendanud , et paigaldatud aknad olid väiksemate mõõtudega , kui tellitud aknad. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, mis summas ta puhastusvahendeid akende puhastamiseks ostis. Kostja esindaja kohtuistungil 02.03.2011.a. väitis, et töötasu 840 krooni akna paigalduse eest tasus ta R S`le (tl. 130). Tunnistaja R S poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt „ on tema L N elukaaslane , rahadega tegeles L N ja tema selle kohta ei tea , kui aknalaud oli paigaldatud siis tema tõi tuttavad krohvijad, kes akna põsed korda tegid. Neid oli kaks inimest ja puhastasid ka aknad. Täpset summat ei mäleta , aga makstud sai neile umbes 200 – 300 krooni mõlema akna viimistluse eest“. Seega kostja esindaja väited ja tunnistaja ütlused kohtuistungil on täiesti erinevad ja pole tõendatud töötasu suurus. Kostja väitel on transpordikulu 1800 krooni, kuid kostja ei ole esitanud kohtule arvestust transpordikulu kohta s.t. millal ja kuhu ta selle summa eest sõitis ja milline oli bensiinikulu. Kohus istungil 02.03.2011.a. andis tähtaja omapoolsete täienduste esitamiseks, aga kostja täiendusi ei esitanud. Transpordikulu suurus 1800 krooni on ka ebausutav ja ebamõistlik arvestades hageja poolt esitatud nõude suurust. Kohus leiab, et kostja vastuhagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg.2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses , nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna v. suuremas osas poole kanda , kes kompromissiga ei nõustunud. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt s.o. 71 % (haginõue 508.10 EUR, rahuldamisele kuulub 361.52 EUR) ja vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Samuti pakkus hageja kostjale menetluses kompromissina tasuda põhivõlgnevus 280 , 44 eurot ja haginõue kuulub rahuldamisele 361.52 eurot. Seega kohus leiab, et põhjendatud on jätta menetluskulud kostja kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.