Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-91818
Tsiviilasi
UOÜ hagi OÜ HGvastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: UOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Gennadi Kull (Rävala pst 8c-104, 10143 Tallinn, te/fax 627 3044, 56 60 3546); Kostja: OÜ HG(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Triipman (Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, [email protected]).
Martin e-post:
Kinnitada UOÜ (hageja) ja OÜ HG(kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1 OÜ HG kohustub tasuma UOÜ-le 6 669 (kuus tuhat kuussada kuuskümmend üheksa) eurot ja 68 senti. Nimetatud summa sisaldab käibemaksu, on lõplik ega kuulu muutmisele. 1.2
OÜ HG tasub käesoleva määruse punktis 1.1. märgitud summa UOÜ arveldusarvele Swedbank AS-s kolme (3) tööpäeva jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest märkides ülekande selgituseks „kompromiss tsiviilasjas nr 2-08-91818“.
1.3
UOÜ ja OÜ HG lepivad kokku, et hageja ja kostja raamatupidamises loetakse käesoleva määruse punktis 1.1 nimetatud summa arvelt koos käibemaksuga tasutuks UOÜ poolt OÜ-le HG väljastatud arved nr 23A, 28 ja 29. Ülejäänud UOÜ poolt OÜ-le HG esitatud ja tsiviilasjas nr 2-08-91818 vaidluse all olnud arvete osas väljastab UOÜ vajadusel OÜ-le HG kreeditarved.
1.4
UOÜ kinnitab, et ta ei ole käsutanud hagide asjaoludest tulenevaid ega muid nõudeid OÜ HG vastu.
1.5
UOÜ kinnitab tingimusteta, et käesoleva kompromissi täitmisega on kõik antud tsiviilasjas menetlevate hagide aluseks olevatest asjaoludest tulenevad hageja nõuded ja mistahes muud hageja nõuded OÜ HG vastu ammendavalt ning lõplikult lahendatud ja täidetud.
1.6
UOÜ ja OÜ HG kinnitavad, et neil ei ole ja nad ei esita ise ega mistahes viisil kolmandate isikute kaudu teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone seoses hagide aluseks olevate ja muude käesoleva kompromissi sõlmimise ajaks esinenud asjaoludega ning et UOÜ ja OÜ HG loevad kõik taolised nõuded lõppenuks.
Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-08-91818.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool UOÜ (registrikood XXX) tasutud riigilõivust, so summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 04 senti ning kanda nimetatud summa UOÜ arveldusarvele Swedbanks AS-s, selgitusega „Hagi OÜ HG vastu, riigilõivu tagastamine“. Riigilõiv summas 16 750 krooni UOÜ poolt 31.12.2008.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Hagi HGOÜ vastu“. Riigilõiv summas 5 000 krooni on 15.09.2010.a tasutud Gennadi Kull ́i poolt UOÜ eest Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Uriigilõiv hagilt“.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-91818, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
UOÜ esitas 31.12.2008 Harju Maakohtule hagi HGOÜ vastu põhivõla 331 699, 74 krooni, viivise 63 000 krooni ja leppetrahvi 63 000 krooni väljamõistmiseks.
Hageja ja kostja sõlmisid 14.09.2006 töövõtulepingu AT-6 Tallinnas XXX asuvale kinnistule ehitatava elamu ehitustööde teostamiseks. Ehitustööde kogumaksumuseks oli lepingu järgi 630 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Hageja kohustuseks oli teostada lepingu lisas märgitud ehitustööd hiljemalt 25.05.2007. Hageja on lepingus kokku lepitud tööd teostanud, esitanud kostjale ehitustööde aktid ning samuti arved teostatud tööde eest. Kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi pretensiooni ehitustööde kvaliteedi, tööde mahu vm suhtes. Kostja ei ole hagejale tööde eest tasunud. Kostjal on osaliselt tasumata arve nr 23a summas 67 593, 35 krooni, maksetähtaeg 22.04.2004; täielikult tasumata arve nr 28 summas 41 099, 40 krooni, maksetähtaeg 09.05.2007; arve nr 36 summas 18 750 krooni, maksetähtaeg 09.07.2007; arve nr 76 summas 234 257 krooni, maksetähtaeg 22.10.2007. Kokku on tasumata 331 699, 75 krooni (4 arve järgi). Hageja andis kostjale 14.09.2007 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning ütles lepingu ühepoolselt üles. Kostja ei ole täiendavaks tähtajaks, s.o 24.09.2007, arveid tasunud. Kostja ei reageerinud hageja ettepanekule koostada 08.10.2007 ehitusobjektil lõppakt ning hageja saatis 17.10.2007 kostjale tööde teostamise akti ja arve nr 7. Pooled leppisid lepingu p 8.6 järgi kokku viivises 0,5% tasumata makselt päevas iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast. Lepingu p 11.3 järgi on kostjal õigus nõuda lepingu ülesütlemisel leppetrahvi kuni 10% lepingu maksumusest. Kohus võttis hagi 19.01.2009.a määrusega menetlusse ning kohustas kostajt hagile vastama. Kostja esitas kohtule vastuse 17.02.2009.a. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ja HH(tellija), kes on XXX kinnistu omanik, sõlmisid peatöövõtulepingu PR-07, mille objektiks oli XXXeramu ehitustööde teostamine vastavalt lepingu lisas toodud hinnapakkumisele ja tööde loetelule. Kostja ja tellija sõlmisid 01.06.2007 peatöövõtulepingu PR-07 lõpetamise kokkuleppe, millega lepiti kokku, et kostja lõpetab ehitustööde teostamise XXX kinnistul ning teostab üksnes omanikujärelvalvet nimetatud eramu ehitusel. Hageja ja kostja vahel 14.09.2006 sõlmitud lepingut AT-6 tuleb pidada alltöövõtulepinguks. Kostja ütles lepingu 30.04.2007 suuliselt üles, kuna hageja poolt teostatud ehitustööd ei vastanud kokkulepitud kvaliteedile ning tööde teostamine venis. Hageja on kostja poolset ülesütlemist aktsepteerinud, seega on hageja ülesütlemisavaldus tühine, sest leping oli selleks ajaks juba lõppenud, mida tõendab ka asjaolu, et kostja ei saanud samaaegselt teostada ehitustöid peatöövõtjana ja omanikujärelevalvet. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud, seega puudub ka ülesütlemise alus. Mais likvideeris kostja hageja ebakvaliteetsete tööde tagajärgi. Pärast kostja ja tellija vahelise lepingu lõpetamist sõlmisid hageja ja tellija omavahel töövõtulepingu eramu ehituse jätkamiseks. Pooltevahelise õigussuhte kehtimisel ajal on teostatud üksnes hageja poolt arves nr 23 (ka 23a) ja 28 näidatud tööd. Arve nr 28 on kostja hagejaga tasaarvestanud töövõtulepingust nr AT-5 tuleneva kahjunõude katteks. Arve 23 on kostja poolt 31 858, 77 krooni ulatuses tasutud ning muus osas arve nr 23 tasaarvestatud lepingust nr AT-5 tuleneva kahjunõudega. Arved nr 23 ja 23a on identsed ja põhinevad mõlemad aktil nr 5. Kostja ise on nõudekirjas lähtunud arvest nr 23, mitte arvest nr 23a. Kostja nõustub arvete nr 23 ja 28 õigsusega, kuid arved nr 36 ja 76 puudutavad ajaperioodi, mil hageja ja kostja vahel puudus lepinguline õigussuhe. Arvel nr 36 nimetatud töid ei ole kostja tellinud. Lisatööde tellimine pidi leping p 8.4.2 järgi toimuma kirjalikult tellimiskirja alusel ning pärast tellimiskirja esitamist heaks kiidetud kalkulatsiooni alusel. Hageja ei ole esitanud tõendeid tellimiskirja ja kalkulatsiooni olemasolu kohta. Isegi olukorras, kus leping oleks kehtiv, ei oleks kostjal kohustust lisatööde eest tasuda. Arves nr 76 nimetatud tööd on hageja teostanud tellijale ja
selle eest ka tasu saanud tellijalt või ei ole neid töid üldse teostatud. Tellija ja hageja vahelistest aktidest nähtub, et hageja poolt otse tellijale teostatud tööde loetelu ja need tööd, mille eest tasumist nõuab hageja kostjalt, kattuvad. Akende paigalduse on teostanud kolmas isik, mitte hageja. Hageja on leppetrahvi nõudes viidanud vaid lepingu punktile, mitte konkreetsele rikkumisele. Kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, samuti on hageja leppetrahvi nõude õiguse minetanud, sest ta ei ole leppetrahvi mõistliku aja jooksul nõudnud. Kostjal ei ole hageja ees kohustust, seega ei ole ta ka oma kohustuse täitmisega viivitanud. Vastuseks hageja nõudele esitas kostja ka tasaarvestuse vastuväite. Kostja väitel on tal hageja vastu teisest lepingulisest suhtest tulenev nõue. Pooled sõlmisid 14.09.2006 töövõtulepingu AT-5 EV Kaitseväe keskpolügooni teeninduskeskuse ehitusel staabihoone, abihoone, söökla ja töökoja ehitamisel tehtavate tööde teostamiseks, mille tähtaeg oli 31.01.2007. Hageja ei lõpetanud lepingus kokku lepitud töid tähtaegselt ning lahkus 14.05.2007 objektilt. Kostja teatas hagejale 21.09.2007 ja 27.09.2007, et ei nõustu lepingu lõpetamise teatele lisatud teostatud tööde aktiga. Kostja tasaarvestas tema vastu esitatud nõude hageja poolt temale lepingu AT-5 rikkumisega põhjustatud kahjunõudega. Kostja kahjunõue põhineb nendel kulutustel, mis tal tuli täiendavalt teha seetõttu, et hageja lahkus keskpolügooni teeninduskeskuse ehituselt omavoliliselt. Kostja pidi omal kulul leidma kiiresti uued ettevõtjad, kes lõpetaksid hageja pooleliolevad tööd, uute tööde tellimine läks kulukamaks kui esmane kalkulatsioon, tööde valmimise aja pikenemise tõttu suurenesid kostja projektijuhtimise kulud. Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 600 623 krooni. Hageja leidis, et kostja ei saa lepingust nr AT-5 tulenevaid nõudeid hagejaga tasaarvestada, sest hageja saab esitada nende nõuete kohta vastuväite. Pooled esitasid 06.04.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist ning määruskaebuse esitamise lühendamist kolmele tööpäevale. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8
sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõiv summas 16 750 krooni UOÜ poolt 31.12.2008.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Hagi HGOÜ vastu“. Riigilõiv summas 5 000 krooni on 15.09.2010.a tasutud Gennadi Kull ́i poolt UOÜ eest Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Uriigilõiv hagilt“. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 695, 04 eurot kanda UOÜ arveldusarvele Swedbanks AS-s, selgitusega „Hagi OÜ HGvastu, riigilõivu tagastamine“. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele (3) tööpäevale.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.