Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kostja nõustub arvete nr 23 ja 28 õigsusega, kuid arved nr 36 ja 76 puudutavad ajaperioodi, mil hageja ja kostja vahel puudus lepinguline õigussuhe. Arvel nr 36 nimetatud töid ei ole kostja tellinud. Lisatööde tellimine pidi leping p 8.4.2 järgi toimuma kirjalikult tellimiskirja alusel ning pärast tellimiskirja esitamist heaks kiidetud kalkulatsiooni alusel. Hageja ei ole esitanud tõendeid tellimiskirja ja kalkulatsiooni olemasolu kohta. Isegi olukorras, kus leping oleks kehtiv, ei oleks kostjal kohustust lisatööde eest tasuda. Arves nr 76 nimetatud tööd on hageja teostanud tellijale ja selle eest ka tasu saanud tellijalt või ei ole neid töid üldse teostatud. Tellija ja hageja vahelistest aktidest nähtub, et hageja poolt otse tellijale teostatud tööde loetelu ja need tööd, mille eest tasumist nõuab hageja kostjalt, kattuvad. Akende paigalduse on teostanud kolmas isik, mitte hageja. Hageja on leppetrahvi nõudes viidanud vaid lepingu punktile, mitte konkreetsele rikkumisele. Kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, samuti on hageja leppetrahvi nõude õiguse minetanud, sest ta ei ole leppetrahvi mõistliku aja jooksul nõudnud. Kostjal ei ole hageja ees kohustust, seega ei ole ta ka oma kohustuse täitmisega viivitanud. Vastuseks hageja nõudele esitas kostja ka tasaarvestuse vastuväite. Kostja väitel on tal hageja vastu teisest lepingulisest suhtest tulenev nõue. Pooled sõlmisid 14.09.2006 töövõtulepingu AT-5 EV Kaitseväe keskpolügooni teeninduskeskuse ehitusel staabihoone, abihoone, söökla ja töökoja ehitamisel tehtavate tööde teostamiseks, mille tähtaeg oli 31.01.2007. Hageja ei lõpetanud lepingus kokku lepitud töid tähtaegselt ning lahkus 14.05.2007 objektilt. Kostja teatas hagejale 21.09.2007 ja 27.09.2007, et ei nõustu lepingu lõpetamise teatele lisatud teostatud tööde aktiga. Kostja tasaarvestas tema vastu esitatud nõude hageja poolt temale lepingu AT-5 rikkumisega põhjustatud kahjunõudega. Kostja kahjunõue põhineb nendel kulutustel, mis tal tuli täiendavalt teha seetõttu, et hageja lahkus keskpolügooni teeninduskeskuse ehituselt omavoliliselt. Kostja pidi omal kulul leidma kiiresti uued ettevõtjad, kes lõpetaksid hageja pooleliolevad tööd, uute tööde tellimine läks kulukamaks kui esmane kalkulatsioon, tööde valmimise aja pikenemise tõttu suurenesid kostja projektijuhtimise kulud. Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 600 623 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 14.09.2006 alltöövõtulepingu AT-6 Xxxxxxxxxx xx eramu ehitustööde teostamiseks. Kostja oli ehituse peatöövõtjaks. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et sõlmisid samal päeval töövõtulepingu AT-5 EV Kaitseväe keskpolügooni teeninduskeskuse ehitamiseks, kus kostja oli alltöövõtjaks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tekkis kohustus hageja poolt teostatud tööde eest tasumiseks. Vaidluse lahendamiseks on vajalik selgitada, milliste teostamises pooled kokku leppisid, kas tööd teostati pooltevahelise lepingu kehtivuse ajal ning kas kostjal on tekkinud tasumise kohustus, samuti tuleb selgitada, millal ja millistel asjaoludel leping lõppes. Kostja on teinud tasaarvestuse avalduse, seega tuleb vaidluse lahendamiseks selgitada, kas tasaarvestuse avaldus on kehtiv ning põhjendatud. Esmalt analüüsib kohus töövõtulepingu AT-6 asjaolusid ning seejärel töövõtulepingu AT-5 asjaolusid ja tasaarvestuse avaldust. Töövõtulepingust AT-6 nähtub, et lepingus ettenähtud tööde teostamise lõpptähtaeg oli 25.05.2007. Tunnistaja R. L. ütluste kohaselt oli objektil probleeme hüdroisolatsiooni paigaldamisega ning ühel korral märkas ta müüriladumises puudujääke, samas ta üksnes oletas, kes andis ebakohaste tööde tegemiseks korraldusi. Tunnistaja ütluste kohaselt viis ta kostja kontorisse ehitustöödega seotud dokumente, muuhulgas ka ehituspäevikuid ja kaetud tööde akte. Muus osas on tunnistaja ütlused asjakohatud. Kostja juhatuse liikme M. M. vande all antud seletuse ning kohtule esitatud

10.01.2007, 19.01.2007 ja 26.09.2007 e-kirjadest hagejale nähtub, et hageja töös esines pidevalt puudujääke ning töö ei saanud tähtajaks valmis. Vastuolu ei ole tunnistaja väites ehitusdokumentide kostjale viimisel ja kostja 10.01.2007 e-kirja väitel, et kostjani ei ole dokumentatsioon jõudnud, sest kummaski tõendis ei ole täpsustatud ajaperioodi. Tunnistaja ei täpsustanud, millal ta dokumente viis ja juhatuse liige ei täpsustanud, millist ajaperioodi ta 10.01.2007 kirjas silmas pidas. Kohtule esitatud H. H. ning hageja ja kostja kirjavahetusest ning ehitustöödega seotud dokumentidest selgub, et ka pärast lepingus AT-6 märgitud tööde valmimise tähtaega ei olnud ehitustööd lõpetatud, ehitustöödes esines pidevalt puudusi. Kostja ja H. H. vahel 01.06.2007 sõlmitud lepingust nähtub, et kostja tegutses alates 01.06.2007 Xxxxxxxxxx xx eramu ehitusel omanikujärelevalve teostajana. Kostja juhatuse liikme M. M. vande all antud seletuse kohaselt lõpetas ta hagejaga suuliselt töövõtulepingu ning temale teadaolevalt teostas hageja ehitustöid edasi otse tellijale. H. H. ning poolte vahelisest kirjavahetusest, 16.06., 17.06. ja 20.06.2007 ning 10.11.2007 e-kirjadest nähtub, et pooled on arutanud erinevaid tasaarvestamise võimalusi. Tõendite kogumiga, eelkõige 17.06.2007 e-kirjas sisalduvate lausetega „Uustammiku vähendaks selle [aktides kattuvate tööde] osas oma pakkumist. Kui nende eest Hausers ei tasu, pean topelt maksma“ ja 10.11.2007 e-kirjas lausega „... selle pärast ma teiega jätkasin“, on leidnud tõendamist asjaolu, et hageja jätkas ehitustööde teostamist hageja ja tellija vahel sõlmitud kokkuleppe alusel. Kostja juhatuse liige M. M. ei olnud kindel lepingu suulise ülesütlemise kuupäevas. Tema seletuse kohaselt määrati lepingu lõpetamine ära aktis nr 6 märgitud tööde mahuga, kuupäeva mäletab ta üksnes akti kuupäeva järgi. Lepingu ülesütlemise nõuded sätestab võlaõigusseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seadus. Seadus ei seo töövõtulepingu ülesütlemist etteteatamistähtaja, lepingu rikkumise vm tingimusega. Pooled on lepingu üles ütlemise sidunud 30 päevase kirjaliku etteteatamise tähtajaga vastavalt lepingu p-le 4.1.1. Kostja 10.01. ja 19.01.2007 kirjadest nähtub, et kostja on hagejalt nõudnud tööde teostamist vastavalt lepingule. Töövõtuleping on vormivaba. M. M. seletuse kohaselt ütles ta lepingu üles U. H., kes on töövõtulepingu AT-6 järgi märgitud hageja kontaktisikuks. Sellega oli tahteavaldus TsÜS § 69 lg-te 1 ja 2 mõttes tehtud ja TsÜS § 121 lg 1 järgi hageja esindajale teatavaks saanud. Pooled on töövõtulepingus AT-6 p 15.3 kokku leppinud, et kõik lepingut puudutav peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohus asus seisukohale, et kirjaliku vormi puudumine ei too kaasa lepingu ülesütlemise tühisust. Pooled on oma edasise tegevusega kinnitanud, et aktsepteerisid lepingu ülesütlemist. Hageja asus töid teostama otse tellijale ning kostja jätkas omanikujärelevalve teostamisega. Lepingu muutmise kehtivus on p 15.7 järgi seotud kirjaliku vormiga. Lepingu lõpetamisel sellist nõuet lepingus ei ole. Töövõtulepingu AT-6 ülesütlemine kostja poolt on tõendatud ja kehtiv. Kostjapoolset lepingu ülesütlemist tõendab juhatuse liikme M. M. vande all antud seletus ning poolte ja tellija vahelise ekirjavahetuse sisu. Asjas ei oma tähtsust mitte niivõrd konkreetne lepingu lõpetamise kuupäev, vaid see, millised teostatud tööd tuleb arvata lepingu kehtivuse ajal teostatud töödeks. Pooled ei vaidle selle üle, et aktis nr 6 nimetatud tööd teostas hageja lepingu kehtivuse ajal. Kostja piiritles lepingu ülesütlemise kuni 30.04.2007 teostatud töödega. Nimetatud tööd ongi fikseeritud aktis nr 6. Hageja on aktis nr 6 nimetatud tööde kohta esitanud arved nr 23 ning nr 28. Arvete nr 23 ja nr 23a puhul on tegemist samu töid kajastavate arvetega. Visuaalsel vaatlusel on märgata, et arvele nr 23a on „a“ käsitsi juurde kirjutatud, muus osas arvete kirjed kattuvad. Hageja on ise kinnitanud, et arve nr 23a eest on kostja tasunud osaliselt - 30 000 krooni. Arved nr 36 ja nr 76 on dateeritud pärast töövõtulepingu AT-6 ülesütlemist. Hageja ja kostja ning tellija vahelisest kirjavahetusest järeldub, et neis arvetes nimetatud tööd teostati otse tellijale ilma

kostja vahenduseta, seega ei ole hageja õigustatud tööde eest tasumist nõudma kostjalt. Tellija poolt kostjale saadetud hageja teostatud tööde aktides nr 1, 3 ja 4 ning hageja koostatud 08.10.2007 tööde lõppaktis kajastatud ning arve nr 76 aluseks olevad tööd kattuvad, muuhulgas on hageja kajastanud tööde lõppaktis ka akende paigalduse tema poolt teostatud tööna, kuid Glaskek Tallinn AS arvetest p-1300 ja p-1172 nähtub, et aknad on paigaldanud nimetatud äriühing. Hageja nõue arvete nr 36 ja nr 76 tasumiseks ei ole põhjendatud. Xxxxxxxxxx xx ehitustööde päevikutel iseenesest ei ole käesolevas vaidluses tõenduslikku väärtust (ei ole teada, kas need on kostjale üle antud). VÕS § 637 lg 3 järgi on hagejal õigus nõuda töö eest tasu pärast töö valmimist, pooled on lepingu p-s 8.2 kokku leppinud, et kostja tasub hagejale tööde eest etapi kaupa pärast tööetapi aktiga vastuvõtmist. Pooled on omaks võtnud asjaolu, et aktis nr 6 nimetatud tööd on teostatud ja vastu võetud. Seega kuulub hagi arvete nr 23a ja nr 28 osas rahuldamisele. Nende arvete tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist. Arve nr 23 (23a) tasumise tähtaeg oli 22.04.2007 ja arve nr 28 tasumise tähtaeg oli 09.05.2007. Kostja tasus arve 23 (23a) osaliselt summas 30 000 krooni 03.05.2007. Kostja on teinud tasaarvestuse avalduse 15.10.2007. Kuni tasaarvestuse tegemiseni oli kostja viivituses oma tasumiskohustuse täitmisega ning seega on hageja õigustatud VÕS § 113 lg 1 alusel nõudma lepingus sätestatud viivise tasumist. Pooled on lepingu p 8.6 määratlenud ära viivise määra ja maksimaalse suuruse. Kostja oli arve nr 23a täies mahus tasumisega viivituses 10 päeva (23.04.-02.05.2007) ning osalise tasumisega viivituses 157 päeva (03.05-14.10.2007), arve nr 28 tasumisega oli kostja viivituses 162 päeva (10.05.-14.10.2007). Kostja viivise kogusuurus ületab lepingus kokku lepitud viivise maksimaalset määra, seega on põhjendatud viivise suuruseks 63 000 krooni. Hageja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. Hageja nõuab leppetrahvi lepingu p 11.3 alusel, s.o ülesütlemise eest alusel, mille eest töövõtja ei vastuta. Kostja ütles lepingu üles hageja poolse lepingu rikkumise tõttu, seega ei ole põhjendatud ka leppetrahvi nõudmine. Kostja on oma vastuväidetes teatanud, et on hageja nõuded tasaarvestanud lepingust AT-5 tuleneva oma nõudega. Tasaarvestuse tegemisel ei pea kostja esitama vastuhagi, vaid tasaarvestusele saab hagi rahuldamisele kuuluvas osas tugineda ka vastuhagi esitamata. Õige ei ole hageja väide, et kostja ei saanud tasaarvestust teha, sest hageja saab esitada tasaarvestusele vastuväite. Tasaarvestus on VÕS § 197 lg 1 ja § 198 järgi ühepoolne kujundusõigus, mille kasutamine ei sõltu vastaspoole nõusolekust. Sellega mittenõustumisel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist kohtu abil. Vastuväitena VÕS § 200 lg 4 mõttes tuleb käsitleda vastuväite võimalust, mis välistab nõude täitmise. Tasaarvestuse kehtivuse hindamisel tuleb kaaluda, kas tasaarvestuse vormi ja sisunõuded on täidetud. Kostja 15.10.2007 kirjast hagejale nähtub, et kostja on teinud tassarvestuse avalduse. Hageja ei ole eitanud, et sai kostja 15.10.2007 kirja kätte, seega on tahteavaldus tehtud ja saaja selle kätte saanud. Tasaarvestuse vorminõuded on sellega täidetud. Tasaarvestuse sisulise kehtivuse tuvastamiseks tuleb hinnata, kas kostjal oli olemas nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Töövõtulepingust AT-5 nähtub, et pooled leppisid kokku selles, et hageja teostab kostjale ehitustöid EV Kaitseväe keskpolügooni teeninduskeskuse ehitamisel, kus kostja oli alltöövõtjaks. Hageja pidi ehitustööd kostjale üle andma 31.01.2007. Hinnapakkumise järgi oli tööde maht 5 060 543 krooni. Skanska EMV AS kinnituse kohaselt ei teostanud hageja ehitustöid alates 14.05.2007. Keskpolügooni ehituspäevikutest nähtub, et alates 14.05.2007 teostas ehitustöid Oto Ehitus OÜ ja Rifa Fassaadid OÜ, mitte enam hageja. Hageja 17.09.2007 kirja järgi on poolte vahel sõlmitud leping lõppenud. Kostja ei ole lepingu alusel teostatud töid, mis on märgitud aktis nr 8, vastu võtnud. Kostja 27.09.2007 kirjast selgub, et kostja esitas hagejale vastuväited teostatud tööde

kvaliteedi kohta. VÕS § 635 lg 1 järgi tuleb töövõtjal teostada lepingus kokku lepitud tööd ning VÕS § 636 lg 1 järgi tuleb lepingu kohaseks täitmiseks lugeda valmis töö üleandmaist tellijale. Hageja kohustused keskpolügooni teeninduskeskuse ehitusel on nimetatud lepingu lisades, mis täpsustavad iga objekti puhul konkreetsete tööde loetelu. Oto Ehitus OÜ arvetest a-1589, a-1613, a-1609, teostatud tööde aktist nr 1, Tommel Projekt arvetest nr 6, 2 ja 10, 12 ning lepingust 05-02, Ramirent AS arvetest nr 61104495, 61104079, 60213730, 61104283 ja AS Cramo Estonia arvest nr 1701194, OÜ Baltehitus arvest nr 17, Rifa Fassaadid OÜ arvetest nr 078 ja 088 ning arvete tasumise kohta esitatud kostja kontoväljavõtetest nähtub, et kostja tasus keskpolügooni ehitustööde eest nimetatud äriühingutele. Kõrvutades äriühingute poolt teostatud töid ja hageja kohustuseks olnud tööde loetelu, selgub, et tööde nimetused kattuvad. Seega hageja poolt teostamata tööd tellis kostja teistelt äriühingutelt. Hageja hinnapakkumist ning töid teostanud äriühingute arveid kõrvutades selgub, et kostja on tasunud tööde eest rohkem kui algselt kavandatud. Hageja lahkus ehitusobjektilt töid lõpetamata, kuid ütles lepingu ühepoolselt üles alles 17.09.2007, seega jättis hageja oma kohustused täitmata ning kostja poolt ehitustööde lõpuleviimiseks tehtud kulutusi tuleb käsitleda otsese kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on võlausaldaja õigustatud eelkõige nõudma kohustuse täitmist, kuid VÕS § 108 lg 5 ja 6 mõttest tulenevalt võib võlausaldaja kasutada täitmise asemel muid õiguskaitsevahendeid. Käesoleval juhul on võlausaldaja VÕS § 115 lg 1 lähtuvalt nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal kostja vastu põhjendatud nõue, mis tulenes arvest nr 23 (23a) ja arvest nr 28 ning viivise nõudest kogusummas 141 692, 75 krooni (37 593, 35 + 41 099, 40 + 63 000), kuid kostja oli selle tasaarvestanud enne hagi esitamist 15.10.2007 ja seetõttu puudus hagejal kostja vastu hagi esitamise ajal 31.12.2008 nõue. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada osaliselt maakohtu otsuse ning uue otsusega rahuldada hagi ning välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 253 007 krooni ja leppetrahv 63 000 krooni ning eraldada kostja tasaarvestuse nõue eraldi menetlusse. Juhul, kui kohus ei eralda kostja tasaarvestuse nõuet eraldi menetlusse, siis tasaarvestada see hageja nõudega kostja vastu, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust AT-5 ning mille suuruseks on 1 161 748, 00 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Arvetel nr 23 ja nr 23a on toodud erinevatel objektidel teostatud tööd. Arvel nr 23a märgitud tööd olid tehtud objektil Xxxxxxxxxx xx. Arve nr 23 tööd olid teostatud objektil Baltic Steel Enter, mis oli poolte vahel sõlmitud lepingutest kolmas objekt. Arve on välja kirjutatud 19.03.2007. Kuna hageja oli kogemata kirjutanud välja kaks ühesuguse numbriga arvet, siis parandati viga sellega, et hilisemale arvele pandi juurde tähis „a“. Lõppjärelduses leidis kohus, et rahuldamisele kuulub hageja nõue arvete nr 23 (23a) ja nr 28 alusel 141 692, 75 krooni ulatuses (37 593, 35 + 41 099, 40 + 63 000 krooni viivis). Selles osas hageja kohtuotsust ei vaidlusta. Arve nr 36 kohaselt, mis esitati 25.06.2007, võlgneb kostja hagejale 18 750 krooni ja arve nr 76 alusel, mis esitati 08.10.2007, võlgneb kostja hagejale 234 257 krooni, seega kahe arve järgi kokku 253 007 krooni. Kohus on vääralt leidnud, et TsÜS § 69 lg 2 on vabalt laiendatav. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt tuleb tahteavaldus saajale isiklikult teatavaks teha. Töövõtulepingu AT-6 p 1.4.1 sätestab, et töövõtja esindaja lepingu muutmise küsimustes on Uustammiku OÜ juhatuse liige J. T.. Seega oleks pidanud

M. M., kes oli tellija esindaja, lepingu muutmise küsimustes edastama tahteavalduse isiklikult J. T.le. Kohus tuvastas, et J. T.le tellija tahteavaldust ei edastatud. Kohus on vääralt kohaldanud ka TsÜS § 121 lg 1, mis ei ole asjas tegelikult kohaldatav. Rääkida ei saa näivus- ega ka taluvusvolitusest, sest kogu kirjavahetus on toimunud M. M. ja J. T. vahel. J. T. ei ole teatanud M. M.le, et ta on andnud volitusi U. H., kes ei ole Uustammiku OÜ juhatuse liige, arutada tema vahendusel lepingu muudatustesse puutuvaid küsimusi. Samuti lisati lepingusse punkt, milles lepiti kokku, et suusõnalised kokkulepped on kehtetud. Lepingus kokkulepitud vormi puudumine ei too iseenesest kaasa seda, et lepingu ülesütlemine oleks tühine. Kohus on märkinud, et M. M. ei mäleta, millal ta ülesütlemise tegi, kuid arvas, et see sai tehtud akti nr 6 kinnitamisega. Samas ei mäletanud ta täpselt, kuidas toimus akti nr 6 kinnitamine. Tunnistuse andmisega püüdis M. M. kui kostja seaduslik esindaja muuta enda olukorda soodsamaks. Kohus on märkinud ka, et pooled on töövõtulepingus AT-6 p-s 15.3 kokku leppinud, et kõik lepingut puudutav peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Pooled kirjutasid nimetatud punkti just seetõttu sellisena, et ühele poolele ei saaks hiljem tulla üllatuseks teise poole mingi tahteavaldus, millest pool ei olnud teadlik, või saab sellest teada kolmandate isikute vahendusel. Kohus ei küsinud U. H. kinnitust ja U. H. ei kinnitanud, et M. M. oleks palunud tal edastada J. T.le tahteavalduse lepingu tingimuste muutmisest. U. H. ei kinnitanud ka seda, et talle oleks tahteavaldust üldse edastatud. Seega on kohus otsuse põhjendustes tuginenud ainult ühe poole ütlustele, jätnud põhjendamatult kõrvale teised toimikus olevad tõendid. Hageja esitas kohtule 16.03.2009 vastuväited ja tõendid. Tõendite hulgas oli ka hageja 16.04.2007 kiri, milles teatatakse, et hageja ei saa temast sõltumatutel põhjustel koostada objekti Xxxxxxxxxx xx ajagraafikut. Asjaolu, et objektil oli probleeme töökorraldusega, tunnistas ka tunnistaja R. L.. Kohtutoimikus on olemas R. L. ütlus: „Seda tean, kuna Uustammiku ütles, et nemad panevad tööd seisma, seda öeldi mulle, kuna olin objektijuht ja pidin töid teostama.” R. L. ütlustest selgub ka, et asi võis toimuda enne sügist, sest ta teatas, et sügisest ta enam objektil ei käinud. Ütlustest selgub, et lepingu ülesütlemise algatajaks oli hageja, aga mitte kostja. Kohus ei ole andnud hinnangut hageja poolt kostjale 14.09.2007 edastatud töövõtulepingu AT-6 lõpetamise teate kohta. Samuti ei võtnud kohus seisukohta asjaolu kohta, et kui kostja juba eelnevalt oli lepingu ülesütlemisega lõpetanud, miks siis hageja edastas vormikohase teate lepingu lõpetamise kohta. Kohtule on esitatud tõendina kostja poolt hagejale 03.12.2007 esitatud kiri, milles teatatakse, et hagejal esinevad puudused objektil Xxxxxxxxxx xx. Seega on väär kostja poolt esitatud väide, et hageja oli sõlminud uue töövõtulepingu H. H.ga. Kohus on jätnud hindamata 27.09.2007 kostja vastuse töövõtulepingu lõpetamise teatele. Kirjas ei ole juttugi sellest, et poolte vahel sõlmitud leping AT-6 oleks kostja poolt varemalt lõpetatud. Kirjas on järgmised read: „ Kuni põhjendusi pole esitatud ja eksimused tõendatud, ei ole Teil õigus lepingut üles öelda.” Seega veel septembris 2007 oli poolte vahel tihe suhe seoses lepingu AT-6 täitmisega. Hageja oli sunnitud lõpuks lepingu üles ütlema, kuna kostja jättis hageja ees täitmata endale võetud olulise kohustuse maksta tehtud töö eest raha. Kostja ei maini, et ta oli lepingu juba varem üles öelnud või sellest taganenud. Samas ei ole ka mingit viidet asjaolule, et kostjale ei pakkunud huvi hageja tegutsemine objektil seoses asjaoluga, et hageja oli sõlminud otselepingu H. H.ga. Kohtuistungil U. H. kinnitas, et ta ei ole H. H.ga sõlminud uut töövõtulepingut objekti ehitamiseks. Kohtus leidis kinnitamist ka fakt, et kostja ei ole hagejat kunagi teavitanud, et ta on lõpetanud töövõtulepingu H. H.ga ning sõlminud temaga uue lepingu, mille kohaselt jäi ta objektil teostama ainult omaniku järelevalvet. 27.09.2007 esitas kostja vastuväited töövõtulepingu lõpetamise kohta, kuid selles ei ole sõnagi sellest, et ta täidab ainult omaniku järelevalve

funktsioone, vastupidi, kostja vaidlustab esitatud arveid ning teatab, et hagejal ei ole õigust lepingut üles öelda. Peale töövõtulepingu AT-6 lõpetamise teate edastamist kutsus hageja kostjat objektile teostatud tööde vastuvõtmiseks. Kostja objektile ei ilmunud. 02.10.2007 edastas hageja kostjale tähitud kirjaga teate, milles palus kostjat tulla 08.10.2007 kell 12.00 objektile Xxxxxxxxxx xx, et vormistada nõuetekohane lõpuakt. Kostja kohale ei ilmunud. 08.10.2007 koostas hageja teostatud tööde lõppakti ehituse töövõtulepingu AT-6 kohta ning edastas selle tähtkirjaga kostjale. Arved nr 36 ja nr 76 edastati kostjale koos lõppaktiga. Arvete aluseks olevad tööd teostati ajal, mil leping kehtis. Kohus leidis, et kostjal on õigus tasaarvestada oma nõuet hagejaga, kuid kohus jättis andmata hinnangu hageja tasaarvestuse nõudele kostja nõudega, mille hageja esitas kohtule 27.11.2009. Kohus luges tasaarvelduse kehtivaks, tuginedes kostja 15.10.2007 kirjale. Hageja vastas sellele kirjale 19.10.2007, milles teatas, et ei ole tasaarvestusega nõus ning esitas ka omad põhjendused. Kohus jättis mainitud dokumendile tähelepanu pööramata ning ei põhjenda, miks ta nimetatud dokumendi sisuga ei arvesta. Kohus jättis tähelepanuta ning kohtuotsuse põhjendustes hinnanguta asjaolu, et kostja kohustuseks oli töö koheselt vastu võtta; kuna kostja koheselt tööd vastu ei võtnud ega väitnud, et töös esinevad puudused, nagu VÕS § 644 lg 2 seda nõuab, siis vastavalt lg-le 3 ei või tellija hiljem lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seiskohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme, mis tingib otsuse tühistamise ja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on tuvastanud asjaolusid, mida kohtule esitatud tõendite põhjal ei olnud võimalik tuvastada. Hageja pöördus kohtusse töövõtulepingust tuleneva tasu nõudega: hagiavalduse kohaselt oli kostja jätnud neljas arves nõutud summad tasumata. Kostja nõustus kahe arve – nr 23a ja 28 – järgse võlgnevusega, kuid ei nõustunud arvete nr 36 ja 76 alusel nõutud summadega, seda peamiselt põhjusel, et ta olevat selleks ajaks juba lepingu üles öelnud. Maakohus, tuginedes eelkõige kostja juhatuse liikme M. M. seletusele, leidis, et kostja poolne lepingu ülesütlemine on tõendatud ja kehtiv, mistõttu kahe viimase arve järgi ei ole hagejal õigus tasu nõuda (need on esitatud pärast lepingu lõpetamist). Kohus viitas seejuures ka poolte tegevusele, mis kinnitavat, et hageja asus töid teostama otse tellijale ning et tööd, mille eest kahes viimases arves on tasu nõutud, on tasustatud tellija poolt (otsuse kohaselt piiritles kostja lepingu ülesütlemise kuni 30.04.2007 teostatud töödega). Maakohus ei käsitlenud seejuures hageja vastupidiseid väiteid ega hinnanud sellekohaseid tõendeid. Hageja väitel on arvetel nõutud tasu tööde eest, mis on tema poolt lepingu alusel teostatud, kusjuures lepingu ütles üles tema, mitte kostja, tehes seda septembris 2007 põhjusel, et kostja jättis oma kohustused täitmata (tasu maksmata). Vastuseks hageja töövõtulepingu lõpetamise teatele on kostja 21.09.2007 ja 27.09.2007 kirjades vastanud (tl 203, 205, I köide), et ei nõustu võlgnevust tasuma, soovib saada nõude detailset kirjeldust ning et hagejal ei ole õigust lepingut üles öelda (kuna teade ei sisalda põhjendusi ning eksimusi pole tõendatud).

Lisaks eelnevale on kohtule esitatud rida tõendeid selle kohta, et 2007.a sügisel oli poolte vahel suuri erimeelsusi töövõtulepingute lõpetamisega seonduvate asjaolude ja lepingutest tulenevate kohustuste (s.h võlgnevuse) suhtes (näiteks hageja vastus kostja vastusele töövõtulepingute lõpetamise kohta – tl 213-214, I köide; kostja 15.10.2007 ettepanek lepingute nr 9-1, AT-6 ja AT-5 vaidluste lahendamiseks – tl 215-217, I köide jne). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud maakohtul alust järeldada, et pooltevaheline leping AT-6 oli maist 2007 lõppenud. Pealegi olid pooled töövõtulepingus otsesõnu kokku leppinud, et lepingut saab üles öelda vaid kirjalikult (motiveeritud teatega), edastades teate tähitud kirjaga teisele poolele (lepingu p 11.4). Seetõttu ei olnud kohtul ka alust lähtuda eelneval põhinevast järeldusest, et hageja tegi seejärel töid otse tellijale. Kuna maakohus lähtus eeldusest, et arved nr 36 ja 76 olid esitatud ajal, mil töövõtuleping oli lõppenud, jaotas ta tõendamiskoormise poolte vahel ebaõigesti. Kui kostja väitis, et hageja ei teinud vaidlusaluseid töid töövõtulepingu AT-6 alusel ega ole neid töid ka kostjale üle andnud, tuli temal oma väiteid tõendada. Hageja nõue põhines kehtival töövõtulepingul ja sellest tuleneval kostja kohustusel maksta tehtud töö eest tasu. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 637 lg-st 3 tulenevalt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Tööde üleandmist reguleeris lepingus p 10. Lepingu kohaselt kohustus tellija 5 tööpäeva jooksul ehitustöö üle vaatama. Kui kostja väitis, et hageja tehtud töö eest on teine isik tasu maksnud, tuli temal seda tõendada. Kostja tasaarvestatava nõude sisulise kehtivus osas on maakohus lähtunud vaid kostja esiletoodud asjaoludest ja leidnud, et hageja on töövõtulepingut AT-5 (EV Kaitseväe keskpolügooni teeninduskeskuse ehitus, kogumahuga 4 288 595 krooni) rikkunud, jättes oma lepingujärgsed kohutused täitmata. Kohus, tuginedes kostja poolt arvete tasumise kohta esitatud kontoväljavõtetele, leidis, et kostja on tasunud keskpolügooni ehitustööde eest mitmetele äriühingutele ning et tegemist on töödega, mida oleks lepingu kohaselt pidanud tegema hageja. Kohus asus seisukohale, et hageja poolt teostamata tööd tellis kostja teistelt äriühingutelt, kusjuures hageja hinnapakkumist ja arveid kõrvutades leidis, et kostja on tasunud tööde eest rohkem kui algselt kavandatud. Maakohus tegi eelnevast järelduse, et hageja jättis oma kohustused täitmata, mistõttu tuleb kostja poolt ehitustööde lõpuleviimiseks tehtud kulutusi käsitleda otsese kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on võlausaldaja õigustatud eelkõige nõudma kohustuse täitmist, kuid VÕS § 108 lg-te 5 ja 6 mõttest tulenevalt võib võlausaldaja kasutada täitmise asemel muid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 115 lg-st 1 lähtuvalt nõuab kostja kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist). Maakohtu eeltoodud järeldused on meelevaldsed ega põhine kohtule esitatud tõenditel. Kohus jättis täielikult kõrvale hageja väited lepingu lõpetamise asjaolude kohta ja selle, et lepingu AT-5 puhul oli tegemist alltöövõtulepinguga (töid teostati suuremahulisel objektil, kus tegutses mitmeid töövõtjaid). Eeltoodud põhjustel ei vasta kaevatav kohtuotsus TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Nimetatud sätte kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kuna maakohus on jätnud esitatud tõendid hinnanguta ning otsuse tegemiseks tähtsust omavad asjaolud tuvastamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik kaevatava otsuse tühistamisel teha uut otsust. Sel põhjusel tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus hinnata tõendeid ja tuvastada asjaolusid, mida esimese astme kohus pole hinnanud ega tuvastanud. Faktiliste asjaolude esmakordne tuvastamine apellatsiooni-

menetluses piiraks ebaproportsionaalselt isikute kaebeõigust. Kassatsioonimenetluses ei ole võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas otsust vaidlustada. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel vastavalt vaidluse lahendamise tulemusele.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.