Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

Menetluse eelnev käik 26.11.2009 esitas avaldaja Ferrander OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse Alekon Holding AS-i vastu viivisevõlgnevuse 62 758.85 krooni ja menetluskulude nõudes. Võlgnik esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Vastuväite laekumise järel anti Pärnu Maakohtu poolt maksekäsu kiirmenetluse avaldus edasiseks lahendamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule. Kohus kohustas hagejat TsMS § 487 lg 1 alusel esitama põhjendatud nõudega hagiavalduse, milline laekus 29.12.2009. 01.03.2010 kohtumäärusega on hagi kostja asukohast tulenevalt antud üle vastavalt kohtualluvusele Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale.

29.12.2009 hagiavalduses esitatud asjaolud Pooled on sõlminud töövõtulepingu, mille kohaselt hageja (OÜ Ferrander) teostas kostjale (Alekon Holding AS) viimase poolt tellitud töid. Hageja esitas tehtud tööde eest tasumiseks arveid, mida kostja on tasunud hilinemisega. Juhindudes töövõtulepingu viivise määrast, esitas hageja 17.08.2009 kostjale viivisarve nr 9059 summas 62 758.85 krooni. Hagiavaldusele on lisatud töövõtulepingu nr R805 30/05/2008.a. kostjale tasumiseks esitatud arved nr 8047, 8052, 8064, 8075, 8090, 8102, 8123 ja 8129 (lk 17 - 24), väljavõte hageja kontost arvete alusel toimunud laekumistest (lk 25) ning viivise arvestus (lk 26) ja viivise arve nr 9059, 17.08.2009 ( lk 27). Hageja taotleb kostjalt viiviste väljamõistmist summas 62 758.85 krooni VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel. II. Kostja vastuväited hagiavalduses hagiavalduses esitatud nõudele. nõudele. Kostja oma kirjalikus vastuses 19.05.2010 hagi ei tunnista (lk 45-47). Hageja viivisenõue on esitatud arvete osas, mille tasumise tähtaeg saabus perioodil 27.06.2008 kuni 01.12.2008 ning mille kostja poolt tasumisega hilinemisel on hageja arvestanud viivist. Kostja ei eita, et poolte vahel 30.05.2008 sõlmitud töövõtulepingu nr R 805 punkti 5.4 alusel oli hagejal õigus nõuda kostjalt maksetega viivitamise korral viivist 0,05% päevas tähtaegselt tasumata summalt, kuid hageja on jätnud arvestamata ja kohtule esitamata poolte vahel 06. 05.2009 sõlmitud Töövõtulepingu nr R805 30.05.2008.a. nõuete tasaarvestamise ja võla kustutamise kokkuleppe, mille kohaselt tasaarvestati kostja nõue hageja vastu summas 164 000 krooni hageja nõudega 631 497.85 krooni. Hageja nõudeks nimetatud kokkuleppe sõlmimisega jäi 467 097.85 krooni (kokkuleppe punktid 1-3) ja selle tasumise kohta lepiti kokku uued tähtajad ja tasumisele kuuluvad summad (kokkuleppe punkt 4). Samuti lepiti kokku, et hageja loobub Töövõtulepingu p 5.4 alusel viiviste tasumise nõuetest Tellija vastu, mis olid olemas seoses maksete viivitamisega käesoleva kokkuleppe allkirjastamise hetkeni” (kokkuleppe punkt 5). Seega hageja loobus viivise nõuete esitamisest kostja vastu, mis oli seotud maksete tasumisega viivitamisega kuni 06.05.2010. Kostja on kokkuleppe p 4.1 ja 4.2 kohaselt tasunud kokkuleppe sõlmimise ajaks tasumata arvest nr 8129 hagejale veel 07.05.2009 ja 08.06.2009 kokku 218 000 krooni. Pärast nimetatud makseid kostja avastas, et hageja oli tööde teostamise käigus lõhkunud drenaažitorustiku. 08.06.2009 teostati poolte esindajate osavõtul lõhutud torustiku ülevaatus, kuid hageja esindaja keeldus ülevaatuse akti allkirjastamast. Kuna hageja keeldus torustikku omal kulul taastamast, siis kostja teatas 08.07.2009, et peatab kokkuleppe p 4.3 nimetatud summa tasumise drenaažitorustiku taastamise lõpliku maksumuse selgumiseni.

06.08.2009 hagejale saadetud kirjas nr 0255 kostja tasaarvestas oma nõude drenaažitorustiku taastamise maksumuse ulatuses (summas 114 768 krooni) hageja järelejäänud nõudega 219 505.85 krooni (nõuet on korrigeeritud ebaõigesti arvestatud käibemaksu ulatuses) - ning samal päeval maksis kostja hagejale ka järelejäänud võlasumma 104 737.85 krooni. Kostja leiab, et hageja poolt 17.08.2009 esitatud arve nr 9059 viivise 62 758.85 krooni nõudes on vastuolus 06.05.2009 poolte vahel sõlmitud kokkuleppe punktiga 5. Ka oma kirjas hagejale nr 273,

Hageja väited 06.05.2009 sõlmitud kokkuleppe mittekehtivuse osas on kohtule esitatud dokumentides ja kohtu eelistungil antud seletustes teineteist õiguslikult aluselt ja tagajärgedelt välistavad. Nii on hageja väitnud, et kokkulepe on tühine vastuolu tõttu hea usu ja seadusega (11.06.2010 kirjalik arvamus), samuti on väitnud, et kokkulepe on tühine, kuna kostja ei täitnud kokkuleppest tulenevaid kohustusi (05.08.2009 kostjale saadetud kiri). Eelistungil 20.10. 2010 on hageja väitnud, et kokkulepe on tühine või osaliselt tühine; samas on hageja ka leidnud, et kokkulepe on üles öeldud. 05.08.2009 saadetud kirjaliku teate kohaselt peab hageja 06.05.2009 sõlmitud kokkulepet tühiseks, kuna kostja ei täida oma kokkuleppeid (lk 58). Kostja on seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduses ega muudes dokumentides nimetanud ühtegi asjaolu ega põhjendanud, miks sõlmitud kokkulepet või mõnda selle osa saab käsitleda tühisena. Kostja täitis 06.05.2009 kokkuleppe punktides 4.1 ja 4.2 sätestatud kohustust nõuetekohaselt ning tasus hagejale kokkuleppe sõlmimise ajaks tasumata arvest nr 819 07.05.2009 ja 08.06. 2009 kokku summas 218 000 krooni. Pärast nimetatud makseid avastas kostja, et hageja oli tööde teostamise käigus lõhkunud drenaažtorustiku. 05.08.2009 hageja poolt saadetud teadet ei saa käsitleda ka ülesütlemisavaldusena, kuna vastavalt VÕS § 195 lg 2 sätestatule ei ole hageja andnud kostjale tähtaega kohustuste rikkumise lõpetamiseks. Vastavalt VÕS § 195 lg 2 sätestatule jäävad kuni lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused kehtima. 25.02.2011 esitatud vastuses jääb kostja varem antud seisukohtade juurde (lk 125 -131). Kostja märgib veelkord, et kohtule esitatud menetlusdokumentides ei ole hageja selgelt väljendanud oma nõuet ega selle aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, samuti ei ole konkreetselt märkinud, milliste tõenditega vastavaid asjaolusid soovib tõendada. Ehkki 29.11.2010 hageja esitatud nõude täpsustamise ja põhjendamise avalduses teatab hageja, et kostja põhivõlg on 413 497.85 krooni ja viivised 97 090.64 krooni, on hageja samas dokumendis ning ka kohtuistungil avaldanud, et käesolevas menetluses nõuab hageja kostjalt ainult viiviste summas 62 758.85 krooni ehk 4011.02 euro ning kohtukulude väljamõistmist. Kostja möönab, et hageja taotleb antud asjas töövõtulepingu nr R805 30.05.2008 alusel kostjale esitatud arvete nr 8047, 8052, 8064, 8075, 8090, 8102, 8120 ja 8129 tasumisega viivitamise eest kostjalt viivise 62 758.85 krooni ehk 4011.02 euro väljamõistmist. Seega saab vaidlus antud asjas piirduda üksnes nimetatud hageja nõudega. Kostja leiab, et hageja nõue on faktiliselt põhistamata, ei ole tõendatud asjaolusid, millele nõue tugineb ning nõudel puudub õiguslik alus. Hageja ei ole põhjendanud ega nimetanud, millisest seadusest tuleneva keeluga on hageja ja kostja vahel 06.05.2009 sõlmitud kokkulepe vastuolus ja seetõttu TsÜS §-le 87 tulenevalt tühine. Samuti ei ole hageja hagiavalduses ega ka muudes dokumentides ühtegi TsÜS § 86 toodud asjaoludest nimetanud ega põhjendanud, miks sõlmitud kokkulepet või mõnda selle osa saab käsitleda tühisena. Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseks ja taunitavateks (nr 3-2-1-80-02). Väidetav hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta lepingu kehtivust (nr 3-2-1-93-07). Samuti ei ole hageja esitanud kokkuleppe tühisuse tunnustamise nõuet. Hageja poolt esitatud pretensioon 10.04.2009 ja pankrotihoiatus 30.04.2009 ei tõenda hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ning ei oma tähtsust antud asjas, kuna need eelnesid 06.05. 2009 kokkuleppe sõlmimisele. Kostja leiab, et ta on oma kohustusi täitnud vastavuses sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe punktis 4 sätestati kostja poolt hagejale maksmata summa tasumiseks uued tähtajad ning kostja maksis hagejale 07.05.2009 – 100 000 krooni ja 08.06.2009 – 118 000 krooni. 12.05.2009 esitas hageja kostjale vastavalt 06.05.2009 kokkuleppe punktile 3 kreeditarve nr 9034 summas 164 400 krooni + käibemaks 29 592 krooni, kokku summas 193 992 krooni.

Pärast kokkuleppe sõlmimist tuvastas kostja töövõtulepingu nr R805 alusel ehitatud raudteeharu nr 12 alt risti laoplatsile viivad lõhutud drenaažitorud. 08.09.2009 teostasid kostja esindajad koos hageja juhatuse liikme K Vga nimetatud lõhutud drenaažitorustiku ülevaatuse ja fotografeerimise. Fakti, et drenaažitorustik on lõhutud, hageja esindaja ei eitanud. 16.06.2009 edastati kostja poolt nimetatud ülevaatuse kohta koostatud akt (kahes eksemplaris) koos fotodega ja skeemiga hagejale viimase esindaja poolt allkirjastamiseks ja ühe eksemplari tagastamiseks kostjale. Ühtlasi tegi kostja hagejale ettepaneku taastada vigastatud drenaažitorustik hiljemalt 22.06.2009. Hageja ei tagastanud akti ega selle lisasid. Oma esindaja objektil viibimist hageja ei eitanud, kuid väitis, ülevaatuse ei olnud korralik sõltumatu komisjoni ülevaatus. Kostja tellis vastava töö kolmandalt isikult ja teatas sellest hagejale oma kirjas 08.07.2009. Ühtlasi teatas kostja hagejale, et ta on peatanud 06.05.2009 kokkuleppes ettenähtud maksete tegemise kuni drenaažitorustiku taastamise lõpliku maksumuse selgumiseni. Kostja tellitud töövõtja OÜ Aribell Ehitus poolt kostjale taastatud drenaažitorustiku üleandmise ja tehtud töö eest esitatud arve (summas 114 768 krooni) tasumise järel 04.08.2009 edastas kostja 06.08.2009 hagejale teate 06.05.2009 kokkuleppe järgi võlgnevuse täitmisest ja tasaarvestuse avalduse. Kostja teatas, et tasaarvestab oma nõude summas 114 768 krooni seisuga 06.08.2009 kokkuleppest 06.05.2009 tuleneva hageja nõudega summas 219 505.85 krooni. Järelejäänud võlgnevuse summas 104 737.85 krooni kandis kostja hageja pangakontole 04.08. 2009 ning luges nimetatud summa tasumisega kostja 06.05.2009 sõlmitud kokkuleppel põhineva kohustuse täidetuks. Kostja leiab, et kostja on kooskõlas VÕS § 76 lg 1 ja 2 sätestatuga oma kohustuse hagejale täitnud vastavalt kokkuleppele, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kuna hageja võttis kohustuse täitmisena pakutu vastu, siis VÕS § 76 lg 4 kohaselt oli kostjal alus eeldada, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. V. Asja sisulisel arutamisel 23.03.2011 poolte esitatud lõplikud seisukohad (protokoll, (protokoll, lk 135135139): Hageja jäi varem esitatud väidete ja viivise summas 62 758.84 krooni hüvitamise nõude juurde. Täiendavalt selgitas hageja esindaja, et poolte vahel lisakokkuleppe sõlmimise idee tekkis pärast hageja poolt kostjale väljastatud pankrotihoiatust ning 06.05.2009 sõlmiti kokkulepe kostja soovil temal esineva võlgnevuse tasumiseks osade kaupa. Kostja kokkulepet ei täitnud, sest ei maksnud õigeaegselt kokkulepitud summasid ja esitas seadusevastaselt tasaarvestuse avalduse, milles märgitud kahjunõuet hageja ei tunnistanud. Teadmata on, millal kostja tegelikult drenaažitorustiku lõhkumise avastas. Hageja arvab, et juba kokkuleppe sõlmimisel oli kostjal kavatsus seda mitte täita. Hea usu ja seaduse vastaselt esitas kostja tasaarvestuse avalduse, milleks tal alus puudus. Hageja leiab, et 06.05.2009 sõlmitud kokkulepe on kostja poolt selle mittetäitmisest ja hea usu ning seaduse vastaselt tasaarvestuse esitamisest tulenevalt tervikuna tühine algusest peale. Kostja jäi oma 23.02.2011 kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, Hageja ei ole 06.09.2009 sõlmitud kokkuleppe tühisust põhjnedanud ega tõendanud. 06.05.2009 sõlmitud kokkulepe on jõus ning hageja esitatud viivisearve on vastuolus selle kokkuleppe punktis 5 sätestatuga, mistõttu on esitatud viivisnõue alusetu ja hagi tuleb jätta rahuldamata. VI. Kohtu otsustus ja selle põhjendused Kohus, olles tutvunud asjas esitatud dokumentidega ja kuulanud ära poolte esindajate seisukohad, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Poolte vahel on töövõtulepinguline suhe. Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vastastikused õigused ja kohustused on reguleeritud nende vahel 30.05.2008 sõlmitud töövõtulepingus ja selle raames 06.05.2009 sõlmitud „Töövõtulepingu nr R805 30.05.2008.a. nõuete tasaarvestamise ja võla kustutamise kokkuleppes”. Kohus on tuvastanud ajalises järgnevuses faktilised asjaolud, mille osas poolte vahel vaidlus puudub: 1) 30.05.2008 on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping nr R805, mille alusel kohustus Ferrander OÜ (hageja) töövõtjana teostama tellija Alekon Holding AS`ile (kostja) kuuluval territooriumil Maardu linnas Saha – Loo tee 58 raudteeharu nr 10 rekonstrueerimistöid ja raudteeharu nr 12 ehitustöid (lk 50-53; tõlge – lk 114-117); 2) töövõtulepingu nr R805 alusel esitas hageja kostjale tasumiseks arved nr 8047, 02.06. 2008; nr 8052, 24.06.2008; nr 8064, 07.07.2008, nr 8075, 06.08. 2008, nr 8090, 05.09. 2008; nr 8102, 06.10.2008, nr 8123, 06.11.2008 ja nr 8129, 17.11. 2008 (lk 17-24). 3) 06.05.2009 sõlmiti poolte vahel „Töövõtulepingu nr R805 30.05.2008.a. nõuete tasaarvestamise ja võla kustutamise kokkulepe” (edaspidi kokkulepe 06.05.2009; lk 55), mille punktide 1-3 kohaselt tasaarvestati kostjal hageja vastu seoses tööde teostamise ja tellijale üleandmise tähtaegade mittejärgimisega olnud leppetrahvi nõue (summas 164 000 krooni) hageja poolt tööde teostamise eest kostjale esitatud nõudega (summast 631 497.85 krooni). Hageja nõudeks jäi 467 097.85 krooni, mille tasumiseks lepiti kokku uued tähtajad ja maksete summad. 4) Sama kokkuleppe 06.05.2009 p 5 kohaselt loobus hageja nõudest kostja vastu viiviste tasumise osas töövõtulepingu nr R805 p 5.4 alusel maksete tasumisega viivitamise eest, millised olid olemas kokkuleppe allkirjastamise hetkeni (s.o. kuni 06.05. 2009); 5) Kokkuleppe 06.05.2009 täitmisel on hageja esitanud kostjale kreeditarve tasaarveldatud summas (164 400 + käibemaks 29 592) = 193 992 krooni (lk 134) ning kostja on tasunud kokkuleppe p 3 ja 4 alusel hagejale 07.05.2009 summas 100 000 krooni ja 08.06.2009 – 118 000 krooni (lk 56, 120); 6) 08.06.2009 teostati lõhutud drenaažitorustiku ülevaatus poolte seaduslike esindajate osavõtul. 7) 16.06.2009 edastas kostja ülevaatuse akti koos fotode ja skeemiga allkirjastamiseks hagejale ning tegi hagejale ettepaneku taastada vigastatud drenaažitorustik hiljemalt 22.06.2009 (lk 57); 17.06.2009 teatas hageja, et hageja ei ole tööde käigus torustikku vigastanud ja seega ei saa temalt nõuda nende tööde eest maksmist (lk 78); 8) 08.07.2009 saadetud kirjas teatas kostja kokkuleppe p 4.3 järgi ettenähtud makse (133 548.39 krooni) tasumise peatamisest kuni drenaažtorustiku taastamise maksumuse lõpliku selgumiseni (lk 59); 09.07.2009 teatas hageja, et kostja ei ole maksegraafikut kokkuleppe p 4.3 osas täitnud ja sel juhul võib kokkulepet pidada tühiseks (lk 79). 9) 05.08.2009 edastas hageja kostjale teate, et kostja poolt kokkuleppe mittetäitmisest tulenevalt, peab hageja lisakokkulepet 06.05.2009 tühiseks ja nõuab põhivõla summas 413 497.85 krooni ja viiviste summas 97 090.64 krooni tasumist. Lõhutud drenaažitorustiku ülevaatusel oma esindaja kohalolekut hageja ei eita, kuid leiab, et ülevaatust ei teinud sõltumatu komisjon (lk 58);

10) 06.08.2009 esitatud tasaarvestuse avalduses teostas kostja hageja nõudega tasaarvestuse OÜ-le Aribell Ehitus drenaažtorustiku taastamise eest makstud summa ulatuses (114 768 krooni) ning järelejäänud võlgnevuse 104 737.85 krooni kandis hageja arvele, lugedes töövõtulepingu alusel sõlmitud kokkuleppel põhineva kohustuse hageja ees täidetuks (lk 60-61). 11) 17.08.2009 esitas hageja kostjale tasumiseks viivisearve nr 9059, mille kohaselt on kostja arvete nr 8047, 8052, 8064, 8075, 8090, 8102, 8120 ja 8129 tasumisega viivituses kokku summas 62 758.85 krooni. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töövõtulepingu nr R 805 punkti 5.4 alusel oli hagejal õigus nõuda kostjalt maksetega viivitamise korral viivist 0,05% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Samuti puudub vaidlus, et 17.08.2009 hageja esitatud viivisarves nr 9059 nõutud viivised on arvestatud perioodil 09.06.2008 kuni 01.12.2008 kostjale väljastatud arvete alusel ning kostja poolt mõningase viivitusega tasutud summadelt. Vaidlus puudub ka selles, et nimetatud arvete järgi ettenähtud maksetega viivituse eest nõuete esitamisest oli hageja 06.05.2009 kokkuleppe p 5 kohaselt loobunud ning maksete tasumiseks olid pooled kokkuleppes peale tasaarvestuse tegemist hagejal esineva võlanõude tasumiseks kokku leppinud uued tähtajad. Kostja poolt 06.08.2009 hagejale tehtud tasaarvestuse avalduse aluseks oleva drenaažitorustiku taastamise kulude nõude põhjendatust käesolevas asjas ei ole vaidlustatud (hageja väitel on see teise nõude esemeks) ning vastavat tasaarvestuse tunnustamise/vaidlustamise nõuet ei ole esitatud. Pooled vaidlevad töövõtulepingu R805 alusel poolte vahel 06.05.2009 sõlmitud kokkuleppe kehtivuse ning sellega seoses hageja esitatud viivise arve nr 9059, 17.08.2009 põhjendatuse üle. Hageja väitel on 06.05.2009 sõlmitud „Töövõtulepingu nr R805 30.05.2008.a. nõuete tasaarvestamise ja võla kustutamise kokkulepe” tühine tulenevalt kostja poolt kokkuleppe mittetäitmisest ning hea usu ja seaduse vastaselt tasaarvestuse nõude esitamisest, mistõttu hagejal on õigus VÕS § 113 lg 1 alusel esitada kostja vastu lepingust tulenev viivisenõue ka enne kokkuleppe sõlmimist olemas olnud maksetega viivitamise eest. Kostja leiab, et 06.05.2009 kokkulepe ei ole tühine, seda ei ole üles öeldud ega tühistatud ning vastavalt nimetatud kokkuleppe p 5 puudub hagejal õigus esitada viivisenõuet kuni kokkuleppe sõlmimiseni viivituses oldud maksete eest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohtumenetluse käigus on hageja seisukohad poolte vahel 06.05.2009 sõlmitud kokkuleppe mittekehtivuse osas olnud vastuolulised:

1) 11.06.2010 koostatud avalduses leiab hageja, et kostja tegutses vastuolus hea usu ning seadusega ning hageja peab 06.05.2009 sõlmitud kokkulepet tühiseks, millest on kostjale ka teatanud (lk 65). 2) 29.11.2010 nõude täpsustamise avalduses märgib hageja, et 05.08.2009 ütles hageja kostjale kokkuleppe üles, kuna kostja ei täitnud kokkulepet ja rikkus seda oluliselt esitades drenaažitorustiku lõhkumisega kahjunõude tasaarvestuse (lk 94). 3) 26.01.2011 esitatud täiendavas avalduses väidab hageja, et 06.05.2009 sõlmitud kokkulepe on TsÜS § 86 lg 1 alusel õigustühine, sest kostja ei täitnud kokkulepet ja ei saanud VÕS § 200 lg 4 tulenevalt 06.08.2009 tasaarvestada nõuet, millele on esitatud vastuväited. VÕS § 76 lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (lk 112). Konkreetselt on 05.08.2009 hageja poolt kostjale saadetud teate tekst järgmine „Kuna Alekon Holding AS ei täida oma kokkuleppeid, peab Ferrander OÜ lisakokkuleppe 06.05.2009 tühiseks“ (lk 58). 23.03.2011 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja esindaja kohtule, et 06.05.2009 sõlmitud kokkulepe on tühine tervikuna algusest peale, kuna kostja käitus hea usu vastaselt, ei täitnud kokkulepet ja esitas seadusega vastuolus oleva tasaarvestuse avalduse nõudes, mida hageja ei tunnista (lk 117-121). Kohus leiab, et hageja väited poolte vahel 06.05.2009 sõlmitud kokkuleppe tühisusest seoses kostja poolt kokkuleppe mittetäitmisega ning kostja hea usu ja seaduse vastase käitumisega ei ole põhjendatud. Nimetatud kokkuleppe puhul on tegemist poolte vahel töövõtulepingu täitmisel sõlmitud lisakokkuleppega, milles sisalduvad kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud mõlema poole tahteavaldused tasaarvelduseks, uute maksetähtaegade määramiseks ja viivistest loobumiseks, s.o. tegemist on kahepoolse tehinguga (Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 67). Tehingu tühisuse alused on sätestatud TsÜS § 84-89. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kohus nõustub kostjaga selles, et vastavaid asjaolusid – seadusest tulenevaid keelde, millest tulenevalt võiks poolte vahel 06.05.2009 sõlmitud kokkulepe olla vastuolus seadusega, ei ole hageja põhjendanud ega ka asjas nimetanud. Kohus leiab, et ka hageja väited 06.05.2009 kokkuleppe (õigus)tühisusest TsÜS § 86 lg 1 sätestatud alustel ei ole põhjendatud. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on tehing tühine, kui see on vastuolus heade kommete või avaliku korraga. Vastavalt TsÜS § 86 lg 2 sätestatule on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Vastavaid asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel poolte vahel 06.05.2009 sõlmitud kokkuleppe tühisuse, ei ole hageja poolt esile toodud ega ka tõendanud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 tehtud lahendis leidnud järgmist: „Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil”./../ “Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid”.

Hageja ei ole esitanud muid väiteid ja tõendeid TsÜS § 86 lg 1 tulenevalt kokkuleppe tühisuse kohta kui kostja poolt kokkuleppe mittetäitmine ja väidetava ebaseadusliku tasaarvestuse tegemine. Samas on hageja esindaja kohtus tunnistanud, et kokkulepe oli 06.05.2009 sõlmitud poolte vahel töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning kokkulepet asusid mõlemad pooled ka täitma. Kokkuleppe täitmisele asumist tõendab tasaarvestuse osas hageja väljastatud kreeditarve ning kostja poolt kokkuleppe p 4.1 ja 4.2 alusel teostatud maksed. Kohus leiab, et 06.05.2009 kokkulepet ei muuda tühiseks ka asjaolu, et selle sõlmimisele eelnevalt oli hageja 10.04.2009 esitanud kostjale pretensiooni võlgnevuse tasumiseks (lk 118) ning 30.04.2009 saatnud võlgnevuse tõttu pankrotihoiatuse (lk 101). Nimetatud dokumendid on koostatud hageja enda poolt ning nendes sisalduvad asjaolud olid hagejale teada enne kokkuleppe sõlmimist, samuti võeti kokkuleppe sõlmimisel arvesse töövõtulepingust tulenevaid mõlemapoolseid kohustusi. Põhjendatud ei ole ka hageja väited 06.05.2009 kokkuleppe tühisusest tulenevalt kostja poolt seadusevastaselt (VÕS § 200 lg 4) 06.08.2009 teostatud tasaarvestusest ja vastavalt kokkulepitule maksete mittetasumisest. Drenaažitorustiku lõhkumisest tulenev kahjunõue on kostja poolt esitatud peale 06.05.2009 kokkuleppe sõlmimist selgunud asjaoludel ega muuda iseenesest varem sõlmitud pooltevahelist kokkulepet tühiseks, seda vaatamata ka sellele, et hageja tasaarvestusega ei nõustunud. Hageja esindaja poolt viimasel kohtuistungil 23.03.2011 avaldatud kahtlus kostjal juba kokkuleppe sõlmimise ajal selle täitmiseks tahtluse puudumisest, on paljasõnaline ja ei ole millegagi tõendatud. Väidetav hilisem hea usu põhimõtte rikkumine kostja poolt ei mõjuta veel kokkuleppe kehtivust. Kokkuleppe ülesütlemisele ei ole hageja tuginenud ega vastavaid asjaolusid esitanud; samuti ei ole esitatud kokkuleppe tühisuse tunnustamise või tühistamise nõuet. Kohtu hinnangul ei ole seega poolte vahel 06.05.2009 sõlmitud kokkulepe vastuolus seaduse, heade kommete ega avaliku korraga, s.t. kokkulepe ei ole tühine. Vastavalt nimetatud kokkuleppe punktile 5 oli kokku lepitud, et hageja loobus viiviste nõude esitamisest kostjale kuni kokkuleppe sõlmimiseni viivituses olevate maksete eest (s.o.06.maini 2009), mistõttu puudub hagejal alus kokkuleppe tühisusele tuginedes samade maksetega viivituse eest viivise nõude esitamiseks. Hageja ei ole nõustunud kostja poolt 06.08.2009 esitatud tasaarvestuse avalduse aluseks oleva kahjunõudega ning on leidnud, et tulenevalt VÕS § 200 lg 4 puudus kostjal õigus tasaarvestuse tegemiseks. VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses (VÕS § 187 lg 2). Nähtuvalt asja materjalidest on kostja teostanud koos hageja esindaja K Vga töövõtulepingu objektil drenaažitorustiku ülevaatuse ja fotografeerimise, sh andnud hagejale tähtaja lõhutud drenaažitorustiku taastamiseks ja vastuväidete esitamiseks (tl 57, 59) ning seejärel esitanud kolmanda isiku poolt teostatud taastustööde eest makstud summas tasaarvestuse avalduse (tl 60-61). Tegemist oli seega kostja poolt väidetavalt samast töövõtulepingulisest suhtest tekkinud kahju hüvitamise nõudega - rahalise kohustustega, mille alusel tasaarvestuse avalduse esitamine iseenesest ei ole seadusega vastuolus. Kuna 06.08.2009 kostja tehtud tasaarvestuse avalduse aluseks olev kahjunõue ei ole aga käesoleva vaidluse esemeks, siis puudub kohtul alus hinnata toimunud tasaarvestuse põhjendatust ning kostja väiteid poolte vahel sõlmitud kokkuleppest tulenevate kohustuste täidetuks lugemisest.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS §-s 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 14. mail 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.