Tsiviilasi nr.2-10-37421
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinn Tsiviilasja number
2-10-37421
Tsiviilasi
I S hagi J Õ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1298,93 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: I S (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: J Õ (isikukood xxx elukoht xxx)
esindajad
Kostja esindaja Marge Juur (OÜ CentralConsult, Terase 11-4 Tallinn 10125, [email protected]) Menetluse liik
Lihtmenetlus
Rahuldada I S hagi J Õ vastu võla nõudes osaliselt. Välja mõista J Õ üür 178,95 eurot ja kõrvalkulud 31,95 eurot I S kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista J Õ menetluskuluna 255,64 eurot I S kasuks. Muus osas jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 04.08.2010 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu, mis anti 5.10.2010 määrusega üle hagimenetlusse.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29.08.2009 tähtajalise üürilepingu Tallinnas asukohaga Xxxasuva eluruumi kasutamiseks kuni 29.08.2010. Üüri suuruseks leppisid pooled kokku 6000 krooni kuus, tasumise tähtajaga iga kuu 5 .kuupäevaks ette. Lisaks oli üürnikul kohustus tasuda kõrvalkulude eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja tagastas hagejale korteri võtmed 14.06.2010 selle ajani oli eluruum kostja kasutuses. Ajal, mil kostja kasutas eluruumi, on ta korterit kahjustanud. Tehingut vahendanud maakleri tehtud fotodelt nähtub, et rikutud on seina värvkate, külmkapi uks ja uksepiit, mida ei saa pidada loomulikuks kulumiseks. Korteri sanitaarremondi maksumuseks oli 10 032 krooni, külmkapi ukse vahetus 2000 krooni ja koristusteenus 1800 krooni. Kostja ei tasunud 5.05.2010 üüri juunikuu eest ja seega tekkis tal üürivõlg 6000 krooni. Kostja jättis tasumata KÜ Xxx väljastatud kommunaalteenuste arved summas 11 877 krooni ja tarbitud elektrienergia eest 500 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 32 209 e 2058,53 eurot, hageja vähendas nõuet 10.02.2011 avaldusega 759,60 euro võrra nõudes kostjalt 1298,93 euro väljamõistmist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited ja tasus menetluse kestel kõrvalkulude võla. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjal võlgnevust üüri ja elektrienergia tasumises osas. Hageja esitatud fotod ei tõenda korteri seisukorda pärast lepingu lõppemist, sest korteri kasutusse andmisele eelnenud olukord ei ole fikseeritud. Kostja teavitas hagejat suuliselt lepingu lõpetamisest kuuaega ette ja vabastas korteri 30.04.2010. Kirjaliku teavituse esitas kostja 31.05.2010 ja saatis võtmed kulleriga hagejale. Hageja käes ole 01.05.2010 seisuga mai kuu üür ja tagatisraha 6000 krooni. Kostja tasus üüri sularahas ja tal puuduvad tõendid selle tasumise kohta. Kostjal oli kõrvalkulude võlgnevus, mille ta tasus kokkuleppel hagejaga juunis ja augustis 2010, summas 5000 krooni, muus osas pidi kõrvalkulud jääma hageja kanda, sest kostja mais korterit enam ei kasutanud. Kostja tasus elektri ettemaksu 100 krooni ka sularahas. Remondikalkulatsioonist ei nähtu, kas see on tehtud hageja jutu järgi või on teenusepakkuja reaalselt olukorda hinnanud. Ei ole tõendatud, et korteris oleks tehtud remonditöid. Pole tõendatud, et tegemist ei ole tavapärase kasutamisega. Kohtuistungil täiendas kostja oma vastuväiteid ja lisas, et remondikalkulatsioonist ei ole aru saada, kas see on tehtud vaidlusaluse korteri või mõne muu hageja omandis oleva korteri remondi kohta.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid tähtalalise üürilepingu, samuti ei ole vaidlust üüri suuruse ja kõrvalkulude tasumise kohustuse üle. Kostja tasus menetluse käigus hageja nõutud kõrvalkulud osaliselt, seega on selles osas hageja nõue täidetud ja kohus
kõrvalkulude nõuet summas 759,60 eurot ei analüüsi. Poolte vahel on vaidlus üüri tasumise kohustuse ja elektrienergia eest arvestatud kõrvalkulude tasumise üle ning kahju olemasolu ja selle suuruse üle. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada millal lõppes poolte vahel sõlmitud üürileping, kas kostja on täitnud kõrvalkulude ja üür tasumise kohustuse. Kahjunõude lahendamiseks tuleb välja selgitada, kahju tekkimine, kahju suurus ja põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. Tähtaegse üürilepingu lõpetamine enne tähtaja saabumist on võimalik läbi erakorralise ülesütlemise, mille alused on reguleeritud VÕS § 313, mille lõige 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Ülesütlemisavalduse vorm on reguleeritud VÕS § 325 lg 1, mis sätestab, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üürniku ülesütlemisteade ei pea sisaldama endas küll VÕS § 325 lg 2 p 1-4 nimetatud asjaolusid, kuid ülesütlemiseks peab siiski olema mõjuv põhjus ning see peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja väitel ütles ta lepingu üle suuliselt, sellkohaseid tõendeid ei ole kostja esitanud ning selline ülesütlemisavaldus ei vasta ka seaduse vorminõuetele ning on seega tühine. Kohtule esitatud kostja 31.05.2010 e-kirja sisust on võimalik aru saada, et kostja ütleb üürilepingu üles, kuid ülesütlemise põhjust e-kirja sisust tuvastada ei ole võimalik. Kohtuistungi teatas hageja, et tema jaoks lõppes üürileping ajast, mil ta sai kostjalt korteri võtmed. Kohus leiab, et sellist hageja seisukohta on võimalik tõlgendada kui lepingu lõpetamise heakskiitmist, millega tuleb leping lõppenuks lugeda poolte kokkuleppel, mis on võlasuhte lõppemise aluseks VÕS § 186 p 4 mõttes. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai korteri võtmed kätte 14.06.2010. Seega tuleb üürileping lugeda lõppenuks alates 14.06.2010. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üüri tasumise kohustus ei tulene eluruumi tegelikust kasutamisest vaid lepingu kestvusest. Lepingu kehtivuse ajal oli kostjal kohustus tasuda üür, olenemata sellest, kas ta kasutas üüritud asja või mitte. Kohus asub seisukohale, et kostjal oli kohustus tasuda üüri kuni lepingu lõppemiseni. Asjaolu, et juunikuu üüri nõue muutus sissenõutavaks 6.05.2010 ei tähenda, et kostja oleks kohustatud tasuma üüri kogu juunikuu eest, kui leping lõppes 14.06.2010. Kostjalt kuulub VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi väljamõistmisele juuni üür proportsionaalselt lepingu kehtivuse ajaga juunis, seega 178,95 eurot (6000/30*14=2800krooni e 178,95 eurot). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Pooled on lepingu p 3.1. on pooled kokku leppinud kõrvalkulude tasumise kohustuses. Kohtule esitatud EE AS arvest nähtub, et elektrienergiat on üürilepingu kehtivuse ajal kasutatud 500,20 krooni eest. Kostja kohustuseks on tõendada, et ta on kõrvalkulude tasumise kohustuse täitnud. Kostja sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole ja seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi välja mõista 31,95 eurot kõrvalkulude (elektrienergia) katteks. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.
VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohtule esitatud fotodega, mis on tehtud enne korteri ülendamist kostjale ja pärast korteri valduse tagasisaamist, nähtub, et korteri seintel on värvikahjustusi ning uksepiit on samuti lõhutud. RV OÜ hinnakalkulatsioonist nähtub värvikahjustuste ja uksepiida parandamise hind ning UH OÜ hinnapakkumistest remondijärgse koristuse hind. Kohtule esitatud lepingu lisast 1 nähtub, et kostja kasutuses oli ka külmkapp, seda on näha ka fotolt (tl 78) ning ukse kahjustumine on näha samuti fotolt (tl 109). Külmkapi ukse maksumus on näha S Teeninduskeskus hinnapakkumisest. Kohus leiab, et hageja nõue kahjude hüvitamiseks ei ole põhjendatud, sest seinavärvi ja uksepiida kahjustuste ning külmkapi ukse kahjustuste näol on tegemist tavapärase kulumisega. Värvikahjustused on diivani seljatoe kohal ning väljaulatuvatel nurkadel. Nii diivani taguse seina kui ka fotodel näha olevad nurgad on tavapäraselt intensiivses kasutuses, ukse piitade ja läbipääsukohtades on kergesti võimalik erinevate kodumasinatega (tolmuimeja) ning tavapärase kasutuse käigus esemeid liigutades puutuda nurkade vastu ning värvikahjustused on kerged tekkima. Külmkapp on samuti tavapäraselt sagedases kasutuses olev kodumasin ning kahjustused sellel kerged tekkima. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi jaotada selliselt, et kostja peab hüvitama hagejale riigilõivu proportsionaalset välja mõistetud ning menetluse käigus kostja poolt tasutud üüri ja kõrvalkulude eest (970,50 eurot) summas 255,64 eurot. Muus osas tuleb menetluskulud jätta poolte kanda. Kohus jätab protokolli paranduse taotluse rahuldamata, sest sellel ei ole õiguslikku tähendust. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.