Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
11.aprill 2011 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu Korteriühistu hagi KV(V ) vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1475,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ (XXX, asukoht, XXX) Hageja lepinguline esindaja Mart Kuusk (Võlaabi OÜ, Tondi 27, 11316 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja KV(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus (TsMS § 405 lg 1 p 7)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista KV’ilt (isikukood XXX) KÜ (registrikood XXX) kasuks 1475,38 eurot (üks tuhat nelisada seitsekümmend viis eurot ja 38 senti).
3.Menetluskulud jäävad kostja KV kanda.
4.Välja mõista KV KÜ kasuks menetluskulude katteks kokku 933,07 eurot (sh riigilõiv 319,55 eurot ja õigusabikulude hüvitamiseks 613,52 eurot). Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse vaidlustamiseks apellatsioonimenetluses. Kohus selgitab, et kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse vaidlustamiseks tuleb esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
20.05.2010 KÜ esitas Harju Maakohtule hagi KVilt võlgnevuse 7906,71 krooni (505,33 eurot) ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. 25.02.2011 nõude muutmise avalduses hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg sihtotstarbeliste remondifondi maksete ja tasumata kommunaalmaksete osas summas kokku 1475,38 eurot; hageja loobus viivisenõudest ning ei nõua kostjalt viiviste tasumist. Hagiavalduse ja nõude muutmise avalduse kohaselt KVon Harjumaal XXX asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu liige. KÜ põhikirja punkti 20 alapunktide 4 ja 5 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, juhatuse poolt kindlaksmääratud suuruses, korras ja kuupäevaks majandamiskulusid ja sihtotstarbelisi makseid. Kostja on hageja poolt talle esitatud arved jätnud alates 2009.a. maist osaliselt ja alates 2010.a. maist täielikult tasumata. Hageja on esitanud kostjale mitmeid meeldetuletusi võlgnevuse kohta. 01.02.2010 hageja saatis kostjale ettekirjutuse tasuda võlgnevus hiljemalt 28.02.2010. Kostjat hoiatati, et võlgnevuse mittetasumisel või võlgnevuse ajatamise avalduse esitamata jätmisel algatatakse võlgnevuse sissenõudmiseks menetlus kohtu või inkassoettevõtte kaudu. Kokku on 31.01.2011 seisuga kostja võlgnevus hageja ees 1411,46 eurot ehk 22084,61 krooni. Kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele pöördumistele asunud võlgnevust likvideerima ega ole nõustunud ka võlgnevust ajatama. Hageja taotleb hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1475,38 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõiv 319,55 eurot ja õigusabikulud 1260,33 eurot. Vastusena kostja vastuväidetele hageja 25.02.2011 avalduses vaidleb vastu kostja vastuses väidetule nagu raiskaks KÜ kogutud raha pillavalt. Hageja tõendab kohtule esitatud KÜ juhatuse koosoleku protokollidega, et ühistu on rahaliste vahendite sihtotstarbelise ja säästliku kasutamise eesmärgil võtnud alati konkureerivaid pakkumisi erinevatelt ettevõtetelt, on säästlikult majandanud ja kasutanud kogutud raha KÜ korteriomanike ühise vara parendamiseks ja sellega suurendanud korteriomanike ja ka kostja vara väärtust. Kostja väited on alusetud ja pahatahtlikud ning suunatud kohtu eksitamisele.
KOSTJA VASTUS
16.06.2010 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole saanud mingeid materjale ühistu majandustulemuste kohta, kuigi põhikirja järgi ühistu liikmel on õigus saada olukorras kogu informatsioon. Elamumajandust puudutavaid otsuseid ei ole teatavaks tehtud kõigile korteriühistu liikmetele, ei ole esitatud aruandeid ega bilansi seisu. Kogu kostjale teadaolev informatsioon on isiklikel vaatlustel ja kogemustel põhinev. Igakuistel arvetel näidatud numbrilisi summasid ei ole võimalik kontrollida. Selgelt on näha, et majandatakse ebaotstarbekalt ja pillavalt. KÜ tegevuse tagajärjel on maja välimus oluliselt muutunud: 1) Kooskõlastamatult vahetati välja maja välis- ja keldriuksed, puit/klaas asendati inetute roheliste metallustega. 2) trepikodade remont tehti räpakalt, vaid teibidega ja põrandaid puhastamata; 3) elektrisüsteem on muudetud ja rikutud; kostja trepikoja valgustus kohati täielikult puudub või vaid vilgub ja liikumine on seetõttu ohtlik ja ebameeldiv. Kostja korterist on eemaldatud kõrgepinge alalisvool, mille tõttu ei saa teatud seadmeid üldse enam kasutada jne. Kostja märgib, et KÜ koosolekud toimuvad alati puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning kostja ei ole oma elukutse tõttu nendest viimasel ajal osa võtta saanud. Pealegi koosolekuid juhatatakse
autokraatlikult ja ettepanekud lämmatatakse juba eos. Juhatus esitab valenõudeid, korduvalt sunnitakse tasuma tuhandeid kroone suuremaid summasid, kui tegelikult on õigus nõuda. Hageja poolt kostjale saadetud meeldetuletuste ja arvete/tasumiste koondväljavõtetest kostja järeldab, et ühistu raamatupidamine ei ole väga pädev. Kostja väidab, et on üldiselt kõik oma arved vastavalt tegelikule tarbimisele tasunud. Kostja leiab, et korteriühistu on teda ära kasutanud ja tema korteriomandit kahjustanud nii, et see on osa oma väärtusest kaotanud. Ilma majandusanalüüsita esitatakse sihtkapitali arve suvalises summas. Kostja on nõus korteriühistule andamit maksma, kui ühistu taastab tema korteris algse elektrivoolu ja alandab sihtkapitali makset poole võrra.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus lahendab asja oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud korras. Kohus kuulas kostja ära 23.11.2010 istungil. Hageja esindaja oli istungiajast teadlik, kuid istungist osa ei võtnud. Hageja esitas hiljem kohtu ettepanekul täiendavaid tõendeid ja selgitusi kirjalikult. Kohus edastas hageja täiendavad tõendid ja avaldused kostjale, kostja täiendavaid seisukohti ei esitanud. Kohtuniku haigestumise tõttu ei tehtud kohtuotsust avalikult teatavaks pooltele teatatud ajal 16.03.2011, vaid 11.04.2011.
2.Kohus, tutvunud igakülgselt ja objektiivselt kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning kuulanud ära kostja, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3.Asja lahendamisel omavad õiguslikku tähendust järgmised faktilised asjaolud, mille üle vaidlust ei ole: - Harjumaal XXX (endine aadress XXX) elamus on moodustatud korteriühistu XXX; - Kostjale KVile kuulub nimetatud elamus korteriomand, mille reaalosaks on korter number 2 ning korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on kostja korteriühistu liige; - Kostja ei ole tasunud hageja poolt esitatud majandamiskulude ja sihtotstarbeliste maksete arveid nõuetekohaselt. Viimase makse teostas kostja 31.05.2010.
4.Poolte vahel on vaidlus võlgnevuse suuruse üle. 23.11.2010 ärakuulamisel kostja võlgnevuse suurusele vastu ei vaielnud, kuid leidis, et temalt võlgnevuse tasumise nõue ei ole põhjendatud. Kostja on seisukohal, et ta on õigustatud tasuma üksnes tegelikult tarbitud teenuste eest, kuna talle kui korteriühistu liikmele ei ole edastatud informatsiooni ühistu majandamise kohta. Oma isiklike vaatluste põhjal kostja järeldas, et ühistu juhatus majandab ühistut ebaotstarbekalt ja korteriomanikelt kogutud raha kulutatakse pillavalt ning kostja on õigustatud sihtkapitali makseid mitte maksma. Kostja ei ole vaidlustanud osutatud kommunaalteenuste eest esitatud arvete suurust. Samuti kostja ei ole esitanud põhjendust, miks ta on alates 2010.a. maikuust jätnud arved täies ulatuses tasumata.
5.Hageja nõue kostja vastu tuleneb liikmelisusel põhinevast võlasuhtest. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 korteriomanik peab tasuma majandamiskulud, mis on korteriühistu vajalikud kulud ja kulud elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. KÜ põhikirja III ptk punkti 20 alapunkt 4 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist. Maksmise tähtaeg ja viivise suurus
määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Põhikirja punkti 20 alapunkt 5 sätestab liikme kohustuse tasuda ühistu elaniku kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelikele kasutajate arvule (ühistu liige, tema perekonnaliikmed, üürnikud, ajutised elanikud). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-te 1 ja 3 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele õigele isikule õigel ajal, õigel viisil ja õiges kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustuste rikkunud. Võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Kohus leiab, et hageja on tõendanud arvetel näidatud sihtkapitali nõudmise õiguspärasust ja põhjendatust. Hageja selgitab, et sihtkapitali all peetakse silmas remondifondi. Kostja ärakuulamisel väitis, et keeldus sihtkapitali maksmisest, kuna hageja ei selgitanud, kuhu see raha läheb. Samas on kirjalikus vastuses kostja põhjendanud ühistu pillavat ja ebaotstarbekat majandamist just teostatud remondi ebarahuldava tulemusega. Kuivõrd arvetel puudub eraldi rida remondifondi maksete jaoks, asub kohus seisukohale, et kostjale oli tegelikult teada, et sihtkapitali nimetuse all peetakse silmas remondifondi makseid. KÜ põhikirja punktis 28 on sätestatud, et ühistu sihtkapital moodustub liikmete sihtotstarbelistest maksetest ja muudest allikatest ja on ette nähtud elamu majandamise tulevaste kulude katteks. Kohtule esitatud KÜ üldkoosoleku 21.10.2006 protokollis nr 5 (tl 83-84) ja 06.04.2008 protokollis nr 2 (tl 85-86) on fikseeritud üldkoosoleku otsused kinnitada sihtotstarbelise remondifondi suuruseks 10 EEK iga korteri ruutmeetri kohta.
7.KÜS § 13 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Samamoodi sätestab üldkoosoleku otsuste vaidlustamise õiguse KÜ põhikiri. Kostja 23.11.2010 ärakuulamisel märkis, et ta ei ole ülalnimetatud üldkoosoleku protokolle saanud. Kohtul puuduvad andmed kostja osalemise kohta 21.10.2006 üldkoosolekul. 06.04.2008 üldkoosolekul kostja koosolekul osalejate registreerimislehe (tl 87) järgi ei osalenud. Kohus edastas ülalnimetatud protokollid koos hageja nõude muutmise avaldusega kostjale 01.03.2011 e-posti aadressile XXX ning kostja taotlusel 02.03.2011 uuesti e-posti aadressile XXX. Kostja ei ole üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud. Seega kostja väidetav asjaolu, et ta ei ole ta saanud üldkoosoleku otsust, millega kinnitati sihtkapitali makse suurus, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
8.21.10.2006 ja 06.04.2008 üldkoosoleku protokollidest nähtub samuti, et elamu remondiga seonduvaid küsimusi on arutatud üldkoosolekul. 21.10.2006 üldkoosoleku otsusega on kinnitatud korteriühistu 2007.a. majandustegevuse aastakava, mille alusel teostatakse korterelamu säilitamiseks vajalikud remonttööd, muu hulgas kostja poolt välja toodud trepikoja ja keldri uute välisuste paigaldamine, trepikodade remont elektripaigaldiste remont ja korralise ülevaatuse läbiviimine, välisseinte soojustamine jms. Sama üldkoosoleku otsusega anti juhatusele volitus korraldada ehitusettevõtete vahel remonttööde läbiviimiseks konkurss, valida välja ühistu jaoks parim pakkumine ning sõlmida vastavad töövõtulepingud. Kostja ärakuulamisel kinnitas, et on varem käinud ühistu üldkoosolekutel, kus kinnitati ühistu majandamise aastakavasid. 06.04.2008 üldkoosolekul on arutatud remonditööde käiku ning otsustatud teostada korterelamu säilitamiseks vajalikud renoveerimistööd: katuseluukide tihendamine ja trepikodade remont (protokolli punkt 2.2.1). Sama üldkoosoleku otsuse punktiga 2.2.5 volitati juhatust korraldama ehitusettevõtete vahel renoveerimistööde läbiviimiseks konkurss, valima välja ühistu jaoks parim pakkumine ning sõlmima vastavad töövõtulepingud. Kohtule esitatud KÜ juhatuse koosoleku 30.09.2007 protokolliga nr 10 (tl 117), 05.10.2007 protokolliga nr 11 (tl 118), 25.04.2008 protokolliga nr 16 (tl 119) on tõendatud, et juhatus on täitnud talle üldkoosolekuga
antud volitusi, võtnud remonttööde teostamiseks erinevaid hinnapakkumisi ning valinud välja juhatuse arvates ühistu jaoks parimad pakkumised. Kohus leiab, et kostja väited elamu ebaotstarbekast ja pillavast majandamisest on paljasõnalised ja ei ole leidnud tõendamist. 23.11.2010 kostja ärakuulamisel kohus selgitas kostjale, et annab hagejale võimaluse oma nõuet täiendavalt tõendada ning hageja poolt täiendavate tõendite esitamise korral edastab kohus need seisukoha andmiseks kostjale. Kostja ei ole hageja nõude muutmise avalduse ja sellele lisatud dokumentide saamise järel pidanud vajalikuks oma vastuväiteid täiendada. Kostja on olnud ka ühistu juhatuse liige. Äriregistri Teabesüsteemi andmetel kostja oli KÜ Kjuhatuse liige 28.12.2004 – 01.09.2006. Kostja kirjalikust vastusest ja ärakuulamisel selgitatust järeldub, et kostja rahulolematus korteriühistu juhatuse tegevuse vastu ongi eelkõige tingitud sellest, et kostja arvati juhatusest välja. KÜ põhikirja punkti 34 järgi korteriühistu kõrgeim juhtorgan on üldkoosolek, mille pädevuses muu hulgas on juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine (p 34 alapunkt 9) ning juhatuse tegevusele hinnangu andmine (p 34 ap 6). Kostja kirjalikus vastuses märkis, et ta on olnud teadlik üldkoosolekute toimumise ajast, kuid koosolekud toimuvad valdavalt puhkepäevadel ja riiklike pühade ajal ning kostjal ei ole oma elukutse tõttu olnud võimalik viimasel ajal koosolekutest osa võtta. Samas kostja ei ole ka üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks esitanud ühistu majandamise kohta juhatusele arupärimisi, millele ei ole vastust saanud. Samuti ei ole kostja väitnud, et soovis saada üldkoosolekute otsuseid, kuid neid talle ei väljastatud. Hageja esitatud tõenditega on ümber lükatud kostja väited, et korteriomanikelt kogutud raha kulutatakse pillavalt ja ebaotstarbekalt. Isegi juhul, kui kostjal ei olnud võimalik osaleda üldkoosolekutel, oli kostjal kahtluste korral võimalik küsida juhatuselt infot vastuvõetud otsuste kohta ja tutvuda üldkoosoleku otsustega. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust asjaolu, et kostja ei ole pidanud võimalikuks või vajalikuks oma ühistuliikme õigusi ettenähtud korras kasutada. Kostja kirjalikus vastuses ja ärakuulamisel märkis samuti, et remondiga muutus elektrisüsteem ja kostja korteris elekter osaliselt kadus. Ühistu poolt korraldatud remonttöödega kostja korteri võimalik kahjustamine võib anda kostjale aluse hageja vastu nõude esitamiseks ja nõuete tasaarvestamiseks, kuid mitte sihtkapitali ja kommunaalmaksete võlgnevuse nõude rahuldamata jätmiseks. Kuivõrd kostja ei ole esitanud hageja vastu seoses kostja korterist elektri väidetava kadumisega mingit nõuet, jätab kohus kostja need väited tähelepanuta. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostja keeldumine sihtkapitali maksete tasumisest on põhjendamatu.
9.Kirjalikus vastuses kostja arvetel näidatud kommunaalmaksete suurust ei vaidlustanud. Ärakuulamisel kohtus kostja märkis, et ei tea, mille alusel prügiveo hinda määratakse inimeste arvu järgi, samuti ei tea ta, mida tähendab abonenttasu, sest keegi talle seda ei seleta. Hageja on veenvalt selgitanud arvetel näidatud erinevate tasuliikide sisu ja arvestuspõhimõtteid. Hageja esitas KÜ juhatuse koosoleku 20.07.2006 protokolli nr 1 (tl 88), millega on juhatus kindlaks määranud kommunaalteenuste arvestamise põhimõtted. Protokollist nähtub, et abonenttasu näol on tegemist torustiku abonenttasuga, maksu suurus on esitatud maja arvel üldsummana, mis jagatakse korterite arvuga. Juhatuse 20.07.2006 otsuse kohaselt prügi äraveo eest esitatud kuu arve jagatakse maja elanike arvuga, korteriomanikul on kohustus teatada inimeste arv). Märkimisväärne on, et 20.07.2006 juhatuse otsuse vastuvõtmise ajal kuulus ka kostja ise juhatusse (kuni 01.09.2006). Kuigi protokolli kohaselt kostja juhatuse koosolekul ei viibinud, oli kostjal juhatuse liikmena võimalus kõigi dokumentidega tutvuda ning on mõistlik eeldada, et kostja oli juhatuse sellest otsusest teadlik. Kostja ei ole juhatuse otsust vaidlustanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 sätestab kohustuse toimida õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus. Eeltoodud asjaoludel kohus leiab, et kostja ärakuulamisel esitatud väited, et ta ei saa aru, mida üks või teine makse tähendab ning et talle ei ole teada maksete suuruse määramise alused, on vastuolus hea usu põhimõttega. Samas ei ole kostja arvete sisust mittearusaamist nimetanud arvete tasumata jätmise alusena, kostja ei ole
kommunaalteenuste (vesi- ja kanalisatsioon, küte, prügivedu) tasude suurust vaidlustanud, vaid on kuni 2010.a. maikuuni enamus arveid tasunud, kuigi ilma sihtkapitali makseta.
10.Kostja väidetel KÜ Kjuhatuse liikmeteks on isikud, kellele ei kuulu samas elamus asuvaid kortereid. Sellel asjaolul ei ole käesoleva hagi lahendamise seisukohast õiguslikku tähendust. Korteriühistuseadus ei piira juhatuse liikmeks lubatavate isikute ringi sama ühistu liikmetega. Korteriühistu kui mittetulundusühingu juhatuse liikmele esitatavad nõuded tulenevad mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg-test 2, 21 ja 3: juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik; juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Kostja ei ole esile toonud, et hageja juhatuse liikmed nendele tingimustele ei vasta.
11.Hageja nõue on ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsustega, hageja konto väljavõttega ja kostjale esitatud arvetega täies ulatuses tõendamist leidnud. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodil 2009 mai – 2010 detsember maksmisele kuulunud kommunaalteenuste ja sihtkapitali maksete võlgnevuse, kokku 1475,38 eurot. Kostjalt viivise nõudmisest hageja loobus.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 319,55 eurot ja õigusabikulud summas 1260,33 eurot. Kostja vaidles hageja õigusabikuludele vastu, kuid oma vastuväiteid ei ole konkretiseerinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
13.Hageja kasuks kostjalt riigilõivu väljamõistmise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 319,55 eurot kahe maksena: hagi esitamisel 20.05.2010 1600 krooni (102,26 eurot) ja nõude suurendamise eest 25.02.2011 217,30 eurot. Hageja tasutud riigilõiv vastab 1475,38 kroonise hinnaga hagi esitamise eest nõutavale riigilõivu suurusele.
14.Tulenevalt TsMS § 175 lg 2 teisest lausest on menetlusosalise esindaja kuludena käsitatavad menetlusosalist menetluses esindava esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja, Võlaabi OÜ töötaja M. Kuusk. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks 1475,38 eurot. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (01.01.2011 jõustunud redaktsioonis) kohaselt on tsiviilasja hinnaga 640 eurot kuni 3200 eurot lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks rahalise nõudega hagi puhul 1600 eurot. Seega hageja taotletavad õigusabi kulud ei ületa kehtestatud piirmäära. Kohus leiab aga, et hageja taotletav õigusabi kulude summa 1260,33 eurot kostjalt väljamõistmine ei ole põhjendatud.
Esitatud arvetelt nähtub (tl 124 ja 126), et nimetatud summa sisaldab ka nõude suurendamisel tasutud täiendava riigilõivu summat 217,30 eurot. Nimetatud summa on kohus kostjalt hageja kasuks juba välja mõistnud riigilõivu hüvitamisena. Hageja esindaja tööaja arvestuse aruandest nähtuvalt on esindaja hageja esindamiseks menetluses kulutanud kokku 13,5 tundi, hinnaga 1000 Eesti krooni 1 tund, millele lisandub käibemaks 20 %. Seega hageja on õigusabi eest on hagejale arveid esitatud tegelikult summas 1043,03 eurot. Võttes arvesse tsiviilasja hinda, hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, esitatud tõendite mahtu, asjas keerulise õigusvaidluse puudumist, samuti asjaolu, et hageja esindaja kostja ärakuulamise istungil ei osalenud ning kohus teeb otsuse kirjalikus menetluses, loeb kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi 8 h ulatuses ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabi kulude hüvitamiseks 613,52 eurot (sh käibemaks 20 % summas 122,70 eurot).
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.