Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Vaidluse asjaolud Korteriühistu Kolga 68 esitas 20. mail 2010. a. Harju Maakohtusse hagi Kaja Viiuli vastu põhivõla 7906, 71 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Menetluse käigus hageja suurendas põhinõuet ja loobus viivisenõudest. Hageja palus välja mõista võla 1475, 38 eurot (23.084, 61 krooni). Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja Harjumaal Kuusalu vallas Kolga külas aadressil XXXXX XX-X asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu Kolga 68 liige. Kostja on alates 2009. a. maist osaliselt ja alates 2010. a. maist täielikult jätnud tasumata ühistu juhatuse poolt kooskõlas põhikirja p. 20 alapunktidega 4 ja 5 kindlaksmääratud majandamiskulud ja sihtotstarbelised maksed vaatamata kostjale esitatud korduvatele meeldetuletustele. Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et ei ole saanud hagejalt materjale ühistu majandustulemuste kohta ning kostja teave põhineb isiklikul kogemusel. Ühistut majandatakse ebaotstarbekalt, maja välimus on oluliselt muutunud. Üldkoosolekuid juhitakse autokraatlikult ja nendest ei ole kostja saanud osa võtta. Üldiselt on kostja oma arved vastavalt tegelikule tarbimisele tasunud. Kostja on nõus ühistule andamit maksma, kui ühistu taastab tema korteris algse elektrivoolu ja alandab sihtkapitali makset poole võrra. Maakohtu otsus

kuid leidis, et võla tasumise nõue ei ole põhjendatud, sest kostjale ei ole edastatud teavet ühistu majandamise kohta ning ühistut majandatakse pillavalt. Hageja nõue kostja vastu tuleneb liikmelisusest ja on esitatud kooskõlas korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lõikega 4 ja § 151 lõikega 1 ning hageja põhikirja III peatüki p. 20 alapunktidega 4 ning 5. Hageja saab nõuda kohustuse täitmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõigetest 1 ja 3, §-st 100, § 101 lg. 1 punktist 1 ja § 108 lõikest 1 tulenevalt. Hageja on tõendanud arvetel näidatud sihtkapitali nõudmise õiguspärasust ja põhjendatust. Kohtuotsuse lehekülgedel 4 – 6 on maakohus üksikasjalikult käsitlenud poolte väiteid ja hinnanud esitatud tõendeid. Kostja apellatsioonkaebus

lg. 2 alusel keelduda. Osundatud sätte kohaselt võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Vastavalt hageja poolt maakohtusse esitatud põhinõude suurusele ja kooskõlas TsMS § 124 lõikega 1 on vaidlusaluses asjas hagihinnaks 1475, 38. Tegemist on summaga, mis ei ületa 2000 eurot, seega on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Maakohus on otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et ei anna luba otsuse peale edasikaebamiseks. Kolleegium leiab, et vaidlusaluses asjas otsuse tegemisel ei ole maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega selgelt rikkunud menetlusõigust ega selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Malle Seppik

Margo Klaar

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.