Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

2-10-63144

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 15.12.2010 esitas Tallinna linn (Tallinna linnavalitsuse kaudu) Harju Maakohtule TV’i pärandvara pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 29.12.2010 määrusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks SP’i. 24.01.2011 esitas SP ajutise halduri aruande, 17.02.2011 täiendava aruande ja 04.03.2011 täpsustas deposiiti maksmiseks vajalikku summat. Avaldaja esitas kohtule 24.01.2011 kirjaliku seisukoha ajutise halduri aruandele ja 22.02.2011 täiendava seisukoha. 10.03.2011 kohtumäärus, millega kohus määras TV’i pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1 000 eurot, on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.03.2011. Seisuga 07.04.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed TV (isikukood 44903210258) on surnud 06.01.2010. Tallinna notar Mare M ’i poolt määratud pärandvara inventuuri on 19.05.2010 teostanud Tallinna kohtutäitur Marek L . 27.05.2010 on inventuuri täiendatud. Tallinna notar Mare M ’i poolt 02.12.2010 tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on TV’i vara pärijaks Tallinna linn. Võlgniku vara Inventuuri käigus on kohtutäituri poolt tuvastatud, et TV’i kontodel AS-is SEB Pank ja Swedbank AS-is rahalised vahendid puuduvad. Muu vara kohta inventuuris andmeid ei ole. Ajutise halduri poolt teostatud päringutele antud vastuste kohaselt TV’il puudub kinnisvara ja registrisse kantav vallasvara. Võlgnikust maha jäänud sularaha ja muu vara kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Võlgniku võlad Pärandvara inventuuri käigus on kohtutäituri poolt summas 10 010,56 eurot, s.h:

tuvastatud, et TV’il oli võlgnevusi

AS-ile SEB Pank 5 388,85 eurot ( 84 317 krooni); Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 1 835,93 eurot (28 726 krooni) ja intress 1 360,21 eurot (21 282,72 krooni); TE AS’ile 43,72 eurot (684,05 krooni); kohtutäitur Urmas T ’le 1 381,85 eurot (21621,25 krooni). Ajutise halduri poolt teostatud päringutele antud vastuste kohaselt, lisaks eelmärgitutele, TV’i muude kohustuste kohta informatsioon puudub. Ajutine haldur märgib, et edasisi pankrotimenetluse prognoositavaid kulusid ja võlgniku vara puudumist arvestades ei jätku pärandvarast pankrotimenetluse kulude katteks.

2-10-63144 Hinnang võlgniku majanduslikule seisundile Tulenevalt eelpooltoodust on võlgniku teadaolev varaline seis alljärgnev: vara: puudub; võlad: 10 010,56 eurot. Puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Ajutine haldur on seisukohal, et TV’i pärandvara on püsivalt maksejõuetu, puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks ja pärandvaraga seotud kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri hinnangul oli maksejõuetuse põhjuseks TV’i surm. Ajutine haldur märgib lisaks, et varasemalt on Harju Maakohus 05.11.2007 määrusega jätnud TV’i kui füüsilise isiku pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei olnud vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudusid tagasivõitmise võimalused. 17.02.2011 esitatud ajutise halduri täiendava aruande kohaselt puuduvad rahvastikuregistris, pärimisasja menetlenud notaril ja kohalikul omavalitsusel andmed, mille järgi oleks võimalik tuvastada TV’i tegelikku viimast elukohta, et kontrollida täiendavalt, kas pärandvara hulka võiks kuuluda vallasasju või sularaha. TV’i elukohajärgse Pirita linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kinnitusel ei olnud TV suunatud hooldekodu teenusele ega raviasutusse ravi saamiseks. Ajutine haldur märgib, et kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega, ei ole ajutise halduri kohustuseks TV’i tegevuses kriminaalkuriteo tunnustega tegude väljaselgitamine, kuna surnud isiku tegevust ei ole enam võimalik inkrimineerida ega esitada surnud isiku vastu tsiviilhagi. SP palub määrata ajutise halduri töötasuks 600 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, muud kulud on summas 38,39 eurot. Juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratavat summat, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada TV’i pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna vara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. 01.02.2011 kohtuistungil ja kirjalikus seisukohas avaldaja esindaja taotles kontrollida täiendavalt, kas pärandvara hulka võiks kuuluda vallasasju või sularaha, samuti pidas ajutise halduri poolt taotletavat tasu ja kulude summat liialt kõrgeks. 22.02.2011 täiendavas kirjalikus seisukohas on avaldaja palunud avaldus läbi vaadata ilma oma esindaja osavõtuta, nõustunud ajutise halduri arvamusega, et pankrotimenetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, samas jäänud varasema arvamuse juurde, et taotletav ajutise halduri tasu on tema hinnangul liiga kõrge. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi

2-10-63144 hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). TV’i pärandvara suhtes on rahalisi kohustusi summas 10 010,56 eurot. Seisuga 07.04.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et TV’i pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna TV’i pärandvaras ei jätku vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. 24.01.2011 on SP esitanud kohtule TV’i pärandvara ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 3 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h päringute koostamine krediidiasutustele ja registritele võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamiseks, võlgniku varale võõrandamise ja koormamise keelumärke seadmise taotlemine, ajutise pankrotihalduri aruande koostamine. Avaldaja esindaja 24.01.2011 ja 22.02.2011 kirjaliku seisukoha kohaselt ei ole ajutise halduri poolt taotletav tasumäär ja kulud põhjendatud, kuna tema arvates on haldur osaliselt teinud mittevajalikku tööd, ka tunnitasu määr on liiga kõrge. Kohus, arvestades muuhulgas, et ajutine haldur on pärast 01.02.2011 kohtuistungit teostanud täiendavaid toiminguid ja esitanud täiendava aruande mille eest ei ole täiendavat tasu taotlenud, samuti et taotletav tunnitasu määr ei ületa seadusega ettenähtud tunnitasu

2-10-63144 ülemmäära, leiab, et taotletav tasu on mõistlik, vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu nõuet tuleb tunnustada. Kuna pärandvarast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus ajutise halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb 240 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest SP’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas. SP on palunud välja mõista TV’i pärandvara ajutise pankrotihalduri kulud (Business Law Firm OÜ bürookulud (sidevahendid, paber, muud kontoritarbed), seadmete kasutamise kulud) summas 32 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri kulude nõuet tuleb tunnustada ja määrab kulude hüvitamise riigi vahenditest. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb 32 eurot kanda riigi vahenditest Business Law Firm OÜ arvelduskontole SEB pangas.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.