lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-36960/18

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 08.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-09-36960/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2576
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-27
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-26
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-08-17
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-06-10
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-04-15
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-01-24

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 333 lg 2Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaTsMS § 652 lg 1, 6Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidVÕS § 367 lg 1, 4Ülesütlemise tagajärjedTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 199 lg 1Menetlusosalise õigusedTsMS § 231Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 367

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-36960/10Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja08.06.20102-09-36960/15Tallinna Ringkonnakohus15.07.2010

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-11-25704/13Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja19.12.20122-11-21565/40Tartu Maakohus Tartu kohtumaja11.04.2012

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-09-36960

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.04.2011, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS hagi Viktor Djuženkovi vastu 1852,68 euro (28 988,10 krooni) väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

233,44 eurot (3652,53 krooni)

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 08.06.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank Liising AS apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), esindaja Diana Freivald; Kostja Viktor Djuženkov (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX X-X, XXXXXXXXX, XXXXXX

XXXX, XXXXXXXX).

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 08.06.2010 otsus Swedbank Liising AS-i hagis Viktor Djuženkovi vastu 1 852,68 euro (28 988,10 krooni) väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Swedbank Liising AS-i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 396Hageja arvamus hagi vastuse kohta
TsMS § 436 lg 4Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 361Liisingulepingu mõiste
VÕS § 362 lg 3Liisinguandja kohustused

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.24.11.2009 esitas Swedbank Liising AS (hageja) Pärnu Maakohtule hagi Viktor Djuženkovi (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.18.04.2007 sõlmisid pooled liisinglepingu nr 0159925L (edaspidi leping), mille esemeks oli sõiduauto Renault Megane Scenic. Kostja kohustus tasuma vastavalt maksegraafikule lepingus sätestatud makseid, s.h intressi. Samal päeval sõlmisid pooled seoses kindlustuslepingu sõlmimisega ka kindlustusleppe, mille kohaselt jäi kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja 16.0515.10.2008 tekkis liisingu ja kindlustusmaksete võlg 9784,09 krooni. 04.09.2008 saatis hageja lepingu üldtingimuste p. 7.2 kohase teatise lepingu ülesütlemise kohta, informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja palus tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Kostja ei tasunud võlga ja seepärast ütles hageja lepingu üldtingimuste p. 7.1.2 kohaselt erakorraliselt üles. Seepärast oli kostja üldtingimuste p. 7.5 kohaselt kohustatud auto hagejale üle andma. Kuna kostja ei tagastanud autot, siis pöördus hageja OÜ Reeborn poole. Viimane võttis auto kostja valdusest ära ja tagastas hagejale. Pärast seda müüs Saksa Auto AS auto 37 050 krooni eest. OÜ Reeborn ja Saksa Auto AS esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku 5622,24 krooni, mis on hageja poolt tasutud. Hageja nõue kostja vastu on vastavalt lepingule 66 038,10 krooni, millest 50 631,77 krooni on auto jääkmaksumus, 9784,09 krooni tasumata maksed ja 5622,24 krooni kulud seoses auto tagastamise ja realiseerimisega. Kuna auto on müüdud 37 050 krooni eest, siis jääb kostja võlgnevuseks 28 988,10 krooni, mille väljamõistmist hageja VÕS §§ 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6 kohaselt taotleb. Lisaks palub hageja kostjalt TsMS § 367 kohaselt sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist kuni nõude rahuldamiseni lepingu p-s 5.1. ette nähtud määras. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu.
4.Kostja on maksnud auto eest kokku 42 000 krooni. Kuna autot ei saanud kasutada, siis ta loobus autost. Kostja on autot remontinud. Talvel seisis auto talverehvide puudumise tõttu. 2008.a maikuus ei läbinud auto tehnilist ülevaatust ja kõigi vajalike tööde maksumus oleks olnud ligikaudu 50 000 krooni, mida kostjal ei olnud. Kostja soovis auto 2000.a juunis tagastada. Algul lubati talle probleemide korral auto tagasi võtta ja ettemaks tagastada, kuid hiljem nõuti ainult raha maksmist. Hageja on venitanud auto tagasivõtmisega ning kostja ei ole nõus hagetavat summat tasuma. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 08.06.2010 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 24 678 krooni lepingust tuleneva võla ja alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täieliku tasumiseni välja mõistetud summalt viivise 7% aastas. Menetluskulud jäid 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja kanda.
6.VÕS § 361 kohaselt on liisingu võtja kohustatud maksma liisingu andjale liisingu eseme kasutamise eest tasu. Poolte vahel 18.04.2007 sõlmitud lepingu p. 1.3. kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt makseid vastavalt graafikule. Samal päeval sõlmitud kindlustusleppe p. 2.5 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hageja vahendusel kindlustusandjale iga kuu 15. kuupäevaks ka kindlustusmakseid. Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et kostja ei ole perioodi 16.05.-15.10.2008 eest kummagi lepingu järgseid makseid tasunud. Hageja esitatud arvete kohaselt on tasumata maksete summa 9784,09 krooni. Lepingu üldtingimuste p. 7.1.2 kohaselt oli hagejal niisugusel juhul õigus leping üles öelda. Hageja on saatnud kostjale 04.09.2008 lepingu üldtingimuste p. 7.2 kohase teate lepingu ülesütlemise kohta ja teinud ettepaneku võlg 14 päeva jooksul pärast teate kättesaamist tasuda. Kostja on teate kätte saanud 10.09.2008 ja seega tuleb leping lugeda 25.09.2008 ülesöelduks.

7.VÕS § 367 lg 1 ja lepingu üldtingimuste p-de 7.3, 7.4 ja 7.4.1 kohaselt tuleb kostjalt välja mõista auto ostmiseks tehtud kulud ulatuses, mida ei kata auto müügist saadud summa. Hageja esitatud õiendi ja üldtingimuste p. 7.4.1. kohaselt on auto müügist laekunud summast krooni loetud tasutuks lepingu ülesütlemise ajaks tasumata liisingumaksed, intressid ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud. Tasumata liisingmaksete katmiseks ei olnud auto müügist saadud summa küllaldane ja hageja nõudeks jäi 28 988,10 krooni.
8.VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab kostja hüvitama hagejale liisingueseme ülesütlemisest tekkinud lisakulud, milledeks saab antud juhul lugeda auto äraviimiseks tehtud kulu 4310 krooni vastavalt OÜ Reeborn arvele ja auto müügieelseks puhastuseks ja ülevaatuseks tehtud kulud 2325 krooni. Kohus ei pidanud õigeks jätta auto äraviimisega seotud kulu 4310 krooni kostja kanda, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks keeldunud autot hagejale tagastamast. Lepingu üldtingimuste p. 7.5 kohaselt oli kostja kohustatud andma auto hageja esindajale üle hageja antud tähtajaks. 04.09.2008 teates on hageja kostjale selgitanud auto tagastamise kohustust lepingu ülesütlemise korral, kuid ei ole määranud selleks korda ega tähtaega. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid selle kohta, et hageja oleks andnud kostjale teada tähtaja ja korra auto tagastamiseks vastavalt üldtingimuste p-le 7.5. Üldtingimuste p. 7.5.1 kohaselt on ostja kohustatud liisingu eseme valduse ülevõtmisega tekkinud kulud hüvitama liisingu andjale üksnes juhul, kui kostja ei ole täitnud liisingu eseme üleandmise kohustust nõuetekohaselt. Neil põhjustel tuleb hageja nõue lugeda põhjendatuks 4310 krooni võrra väiksemas summas ja kostjalt välja mõista 24 678,10 krooni.
9.Asja lahendamisel ei oma tähtsust kostja seletused auto tehnilise seisukorra ja auto kasutamise võimaluse puudumise kohta, sest VÕS § 362 lg 3 ja lepingu p. 7.3 kohaselt ei vastuta hageja auto puuduste või müügilepingu tingimustele mittevastavuse eest.
10.TsMS § 367 kohaselt tuleb hagejalt välja mõista viivis, milline ei olnud hagi esitamse ajaks muutunud sissenõutavaks. Viivise määraks on lepingu p. 5.1. kohaselt 7 % aastas.
11.TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jagada vastavalt hagi rahuldatud osale, mis moodustab hagiavalduses esitatud nõudest 85 %.
12.Kohus on teinud 01.07.2010 vea parandamise määruse, milles palub lugeda maakohtu otsuse lõpuosa esimene lõige õigeks järgmisena: mõista kostjalt hageja kasuks 25 335,55 krooni lepingust tulenev võlg ja alates kohtuotsuse jõustumise päevast kuni täieliku tasumiseni välja mõistetud summalt viivis 7% aastas. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata liisingmaksed 28 988,10 krooni. Kohus ei pidanud õigeks jätta kostja kanda auto äraviimisega seotud kulu, mille hageja oli lugenud auto müügist saadud rahaga kaetuks. Hagi kohaselt oli auto tagastamise ja realiseerimisega seotud kulu ilma käibemaksuta kokku 5622,24 krooni. Summa põhineb OÜ Reeborn ja Saksa Auto AS-i poolt esitatud arvetel. OÜ Reeborn arve kohaselt oli tasu auto äraviimise eest ilma käibemaksuta 3652,53 krooni. Otsuses on kohus aga ekslikult vähendanud väljamõistetavat summat 4310 krooni võrra, mis on teenustasu koos käibemaksuga. Sellest tulenevalt on kostjalt välja mõistetud summa osutunud 657,45 krooni võrra väikemaks. Tegelikult tuleb kostjalt välja mõista 25 335,55 krooni.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

13.Hageja palus tühistada Pärnu Maakohtu 08.06.2010 otsus osas, millega kohus jättis hagi 3 652,53 krooni ehk 233,44 euro väljamõistmiseks rahuldamata ja jättis 15% menetluskuludest hageja kanda ning teha selles osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 3 652,53 krooni ehk 233,44 eurot ning viivis 7% aastas protsendina põhinõudelt 28 988,10 krooni ehk 1 852,68 eurot alates otsuse tegemise kuupäevast kuni põhinõude täitmiseni ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
14.Kohus ei lugenud põhjendatuks hageja nõuet kostjalt liisingueseme äraviimisega (transport Kohilast Saksa Auto AS-i platsile Tallinnas) seotud kulu summas 3652,53 krooni (käibemaksuta) väljamõistmiseks. Maakohus leidis, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja oleks keeldunud liisingueset hagejale tagastamast. Samuti asus kohus seisukohale, et kuna hageja ei määranud kostjale saadetud ülesütlemisteatises liisingu eseme tagastamise tähtaega ja korda, ei saa hageja tuginedes lepingu üldtingimuste p-dele 7.5 ja 7.5.1 kostjalt auto äraviimisega seotud kulutuste hüvitamist nõuda. Hageja ei nõustu nimetatud kohtu seisukohaga.
15.Hagejale ei antud maakohtu menetluses võimalust esitada oma arvamus kostja hagiavaldusele esitatud vastusele. Maakohus hagejale kostja vastust ei edastanud ning asjaolu, et kostja oli hagiavaldusele vastanud, selgus alles 01.06.2010 toimunud kohtuistungil. Kohus teatas kohtuistungil, et ei käsitle kostja esitatud käsikirjalist dokumenti kostja vastusena, millest võis mõista, et kohus otsuses kostja esitatud vastuses sisalduvaid vastuväiteid ei arvesta. Maakohtu otsuses on kohus kostja vastust tsiteerinud, mistõttu on kohtuotsusest nähtuvalt kohus siiski arvestanud kostja vastuses esitatud vastuväidetega, muu hulgas asjaoludega, mis seonduvad liisingueseme tagastamisega hagejale ja hageja liisingueseme tagastamiseks tehtud kulutustega. TsMS § 396 sätestab, et kohus nõuab hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust. TsMS § 199 lg 1 p-de 4 ja 6 kohaselt on menetlusosalise põhilisteks õigusteks anda kohtule seletusi, esitada põhjendusi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta ja vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele. Eelnevast tulenevalt on kohus kohtuotsuse tegemisel rikkunud eespool nimetatud menetlusõiguse norme, mistõttu võeti hagejalt ära võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning esitada täiendavaid tõendeid kostja vastusele. Kuna hagejale ei esitatud seisukoha võtmiseks kostja vastust, ei saanud hageja pidada tulenevalt TsMS § 231 lg-st 2 vajalikuks tagastusteenusele tehtud kulutuste hüvitamist puudutavate täiendavate tõendite esitamist.
16.Hageja vaidles vastu ka liisingueseme tagastamiskulude kostjalt välja mõistmata jätmist. Lepingu üldtingimuste p 7.5 näeb ette, et lepingu ülesütlemisel kohustub kostja viivitamatult eseme valduse andma üle hageja volitatud esindajale vastavalt hageja kehtestatud tähtajal ja korras. Maakohus on leidnud, et hageja 04.09.2008 saadetud ülesütlemisteatises on hageja selgitanud auto tagastamise kohustust ülesütlemise korral, kuid ei ole määranud liisingueseme tagastamiseks tähtaega ja korda. Hageja on 04.09.2008 kostjale saadetud ülesütlemisteatises selgitanud, et vara tagastamise asjaolude täpsustamiseks tuleb kostjal võtta ühendust kirja allkirjastajaga. Kui kostja ei tasunud hagejale teatises nimetatud summat, pidi kostja arvestama sellega, et lepingu p-st 7.5 tulenevalt on tal liisingueseme tagastamise kohustus. Ülesütlemisteatiselt nähtub, et teatise lisana on hageja kostjale saatnud ka selgituse liisingueseme müügiprotseduuri kohta. Liisingueseme müügiprotseduuri p-des 1 ja 2 selgitab hageja, et liisinguvõtja kohustub liisingulepingu ülesütlemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale ning liisingueseme tagastamise asjaolude ja koha täpsustamiseks tuleb liisinguvõtjal võtta ühendust liisinguandja esindajaga. Lisaks on hageja selgitanud, et juhul, kui liisinguvõtja

liisingueset liisinguandjale ei tagasta, pöördub liisinguandja liisingueseme tagastamiseks vastava ettevõtte poole ning nimetatud teenuse osutamisega kaasnevad kulud kuuluvad liisinguvõtja poolt liisinguandjale hüvitamisele.

17.Eelnevast tulenevalt on hageja teinud kõik endast oleneva, et kostja võiks mõistlikult aru saada, milline on liisingueseme tagastamise kord (sh tähtaeg). Kostja pole tõendanud, et avaldas soovi liisingueset ise tagastada, kuid hageja keeldus auto vastuvõtmisest.
18.Hageja lisas apellatsioonkaebusele tõendina liisingueseme müügiprotseduuri. Samuti lisas hageja tõendina programmi väljavõtte, kust nähtub, et 04.09.2008 on pooled telefonitsi suhelnud ning kostja on hagejalt ise oodanud liisingueseme äraviimist. Seda põhjusel, et konkreetne sõiduauto ei olnud sõidukõlbulik ja kostjal ei olnud rahaliselt võimalik liisingueseme transporti ise korraldada. Sisuliselt on kostja seega keeldunud liisingueseme iseseisvast (oma kuludega) hagejale tagastamisest.
19.Hageja ei ole esitanud müügiprotseduuri ja programmi väljavõtet maakohtu menetluses, kuivõrd hageja ei olnud teadlik kostja vastuse esitamisest ega saanud eeltoodust tulenevalt esitada kostja vastuväidetele seisukohta ja oma väidete põhjendamiseks tõendeid. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostjale on toimetatud hageja apellatsioonkaebus isiklikult kätte 18.08.2010, kuid kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebusele vastust. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kostja ei ole apellatsioonkaebust esitanud ning hageja on otsust vaidlustanud üksnes osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldamata jättis ja menetluskulude jaotuse osas, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu lahendi paikapidavust hagi osalist rahuldamist puudutavas osas. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
22.Erinevalt hagejast on kolleegium seisukohal, et maakohus on jõudnud poolte vahel 18.04.2007 sõlmitud liisingulepingu nr 0159925L (tl 9-17) asjassepuutuvaid sätteid analüüsides paikapidavatele järeldustele ning kohaldanud õigesti asjakohast materiaalõigust. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue kostja kasutuses olnud sõiduki valduse taastamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Paika peab maakohtu seisukoht, et poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 7.5 kohaselt oli hagejal kohustus teatada kostjale sõiduki tagastamise tähtaeg ja kord (tl 17). Hageja poolt nimetatud kohustuse täitmata jätmine annab alust pidada hageja poolt tehtud kulutusi ennatlikeks ja annab aluse jätta need kostjalt välja mõistmata. Kolleegium leiab, et üldtingimuste p-s 7.5 sõnaselgelt sätestatud hageja kohustust teatada kostjale lepingu ülesütlemisel sõiduki tagastamise tähtaeg ja kord, ei saa lugeda täidetuks sellega, et hageja on andud lepingu ülesütlemise avalduses kostajale korralduse võtta sõiduki tagastamiseks ühendust avaldusele alla kirjutanud töötajaga (tl 37). Üldtingimuste p-s 7.5 ettenähtud sõiduki viivitamatu tagastamise kohustus sõltub tähtajast ja korrast, mille hageja pidi kostjale lepingu ülesütlemisel määrama.
23.Kuna maakohus on otsuses käsitlenud üldtingimuste p-i 7.5 sisu ja sellega seotud hageja väiteid, ei anna asjaolu, et hagejale ei olnud võimalik kostja vastuväidetele enne kohtuotsuse langetamist kirjalikult vastata, alust maakohtu otsust muuta. Kohtuistungi protokolli kohaselt on hagejale antud kohtuistungil aega kostja kirjalike seisukohtadega ja esitatud tõenditega tutvuda. Taotlust tähtaja andmiseks, et oma seisukohti täiendada või tõendid esitada, ei ole hageja pärast kostja poolt esitatud materjaliga tutvumist teinud (tl 114). Kohtuistungi protokollist ei nähtu ka, et hageja oleks esitanud maakohtus TsMS § 333 lg-s 2 ettenähtud vastuväidet kohtu tegevusele, mistõttu on ta sama paragrahvi lg 3 järgi minetanud õiguse maakohtu poolsele väidetavale menetlusnormi rikkumisele apellatsioonkaebuses tugineda. TsMS § 652 lg 6 sätestab, et pool ei või apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigel ajal vastuväidet.
24.Samadel põhjustel jätab kolleegium tähelepanuta hageja poolt apellatsioonkaebuses esile toodud uued väited sõiduki tagastamise asjaolude kohta, ning taotluse nende kinnitamiseks koos kaebusega esitatud uute tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui sellele asjaolule esimese astme kohtus tugineti, kuid see jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh seetõttu, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kuna TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, ei ole kaebuses esmakordselt esitatud väidetega arvestamata jätmise maakohutule etteheitmine eelöeldu valguses põhjendatud.
25.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka esimese astme kohtu menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
26.Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid tuleb apellandile tagastada.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja