Pärnu Maakohus
Kohtunik
Indrek Saar
Kohtuistungisekretär
Aivi Meister
Istungi toimumise aeg
01. juuni 2010
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. juuni 2010 Rapla
Tsiviilasja number
2-09-36960
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Viktor Djuženkovi vastu 28 988.10 krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende Hageja Swedbank Liising AS (reg. kood 10434248, asukoht esindajad Liivalaia 8, 15039 Tallinn, esindaja Diana Freivald, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja Viktor Djuženkov (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx).
Välja mõista Viktor Djuženkovilt Swedbank Liising AS-i kasuks 24678.10 krooni lepingust tulenevat võlga ja alates kohtuotsuse jõustumise päevast kuni täieliku tasumiseni välja mõistetud summalt viivis 7 % aastas. Menetlusnormid
TsMS §§ 403 lg. 1, 434, 438 ja 442
Kohtukulude jaotus Hageja poolt kantud menetluskuludest jätta 85 % kostja kanda. menetluskuludest jätta 15 % hageja kanda.
Kostja poolt kantud
Pooltel on õigus 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue 18.aprillil 2007 sõlmisid pooled liisinglepingu nr 0159925L (edaspidi leping), mille esemeks oli sõiduauto Renault Megane Scenic. Kostja kohustus tasuma vastavalt maksegraafikule lepingus sätestatud makseid s.h. intressi. Samal päeval sõlmisid pooled seoses kindlustuslepingu sõlmimisega ka vastava kindlustusleppe, mille kohaselt jäi kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja 16. maist kuni 15.oktoobrini 2008.a tekkis liisingu ja kindlustusmaksete võlg 9784.09 krooni. 04.septembril 2008 saatis hageja lepingu üldtingimuste p. 7.2 kohase teatise lepingu ülesütlemise kohta, informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Kostja ei tasunud võlga ja seepärast ütles hageja lepingu üldtingimuste punkt 7.1.2 kohaselt lepingu erakorraliselt üles. Seepärast oli kostja üldtingimuste p. 7.5 kohaselt kohustatud auto hagejale üle andma. Kuna kostja ei tagastanud autot, siis pöördus hageja OÜ Reeborn poole. Viimane võttis auto kostja valdusest ära ja tagastas hagejale. Pärast seda müüs Saksa Auto AS auto 37 050.00 krooni eest. OÜ Reeborn ja Saksa Auto AS esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summale 5 622.24 krooni, mis on hageja poolt tasutud. Hageja nõue kostja vastu on vastavalt lepingule 66 038.10 krooni, millest 50 631.77 krooni on auto jääkmaksumus, 9784.09 krooni tasumata maksed ja 5 622.24 krooni kulud seoses auto tagastamise ja realiseerimisega. Kuna auto on müüdud 37 050 krooni eest, siis jääb kostja võlgnevuseks 28 988.10 krooni, mille väljamõistmist hageja VÕS §§ 101 lg. 1 p.p. 1, 4 ja 6 kohaselt taotleb. Lisaks palub hageja kostjalt TsMS § 367 kohaselt sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist kuni nõude rahuldamiseni lepingu punktis 5.1. ette nähtud määras. Kostja vastus Kostja ei nõustu hagiga. Vastuväidetest nähtub, et kostja on maksnud auto eest kokku 42 000 krooni. Kuna autot ei saanud kasutada, siis ta loobus autost. Kostja on autot remontinud, talvel auto seisis talverehvide puudumise tõttu, 2008.a. maikuus ei läbinud auto tehnilist ülevaatust ja kõigi vajalike tööde maksumus oleks olnud ligikaudu 50 000 krooni, mida kostjal ei olnud. Kostja soovis auto 2000.a juunis tagastada. Algul lubati talle probleemide korral auto tagasi võtta ja ettemaks tagastada, kuid hiljem nõuti ainult raha maksmist. Kostja leiab, et hageja on venitanud auto tagasivõtmisega ja ei ole nõus hagetavat summat tasuma. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt on liisingu võtja kohustatud maksma liisingu andjale liisingu eseme kasutamise eest tasu. Poolte vahel 18. aprillil 2007.a. sõlmitud lepingu p. 1.3. kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt makseid vastavalt graafikule. Samal päeval sõlmitud kindlustusleppe p. 2.5 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hageja vahendusel kindlustusandjale iga kuu 15. kuupäevaks ka kindlustusmakseid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole perioodi 16.mai kuni 15.oktoober 2008.a eest kummagi lepingu järgseid makseid tasunud. Hageja poolt esitatud arvete (t.l. 23-28) kohaselt on tasumata maksete summa 9784.09 krooni. Lepingu üldtingimuste p. 7.1.2
kohaselt oli hagejal niisugusel juhul õigus leping üles öelda. Hageja on saatnud kostjale 04. septembril 2008.a. lepingu üldtingimuste p. 7.2 kohase teate lepingu ülesütlemise kohta (t.l. 37) ja teinud ettepaneku võlg 14 päeva jooksul pärast teate kättesaamist tasuda. Kostja on teate kätte saanud 10.septembril 2008.a. ja seega tuleb leping lugeda 25. septembrist 2008.a. ülesöelduks. VÕS § 367 lg. 1 ja lepingu üldtingimuste punktide 7.3, 7.4 ja 7.4.1 kohaselt tuleb kostjalt välja mõista auto ostmiseks tehtud kulud ulatuses, mida ei kata auto müügist saadud summa. Hageja poolt esitatud õiendi (t.l. 35) ja üldtingimuste punkti 7.4.1. kohaselt on auto müügist laekunud summast krooni loetud tasutuks lepingu ülesütlemise ajaks tasumata liisingumaksed, intressid ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud. Tasumata liisingmaksete katmiseks ei olnud auto müügist saadud summa küllaldane ja hageja nõudeks jäi 28 988.10 krooni. VÕS § 367 lg. 4 kohaselt peab kostja hüvitama hagejale liisingueseme ülesütlemisest tekkinud lisakulud, milledeks saab antud juhul lugeda auto äraviimiseks tehtud kulu 4310.- krooni vastavalt OÜ Reeborn arvele (t.l. 29) ja auto müügieelseks puhastuseks ja ülevaatuseks tehtud kulud 2325.krooni. Kohus ei pea õigeks aga auto äraviimisega seotud kulu 4310.- krooni kostja kanda jätta, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks keeldunud autot hagejale tagastamast. Lepingu üldtingimuste p. 7.5 kohaselt oli kostja kohustatud auto hageja esindajale hageja poolt antud tähtajaks üle andma. 04. septembri 2008.a teates on hageja kostjale küll selgitanud auto tagastamise kohustust lepingu ülesütlemise korral, kuid ei ole määranud selleks korda ega tähtaega. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid selle kohta, et hageja oleks andnud kostjale teada tähtaja ja korra auto tagastamiseks vastavalt üldtingimuste punktile 7.5. Üldtingimuste punkti 7.5.1 kohaselt on ostja kohustatud liisingu eseme valduse ülevõtmisega tekkinud kulud hüvitama liisingu andjale üksnes juhul, kui kostja ei ole täitnud liisingu eseme üleandmise kohustust nõuetekohaselt. Neil põhjustel tuleb hageja nõue lugeda põhjendatuks 4310 krooni võrra väiksemas summas ja kostjalt välja mõista 24678.10 krooni. Asja lahendamisel ei oma tähtsust kostja seletused auto tehnilise seisukorra ja auto kasutamise võimaluse puudumise kohta, sest VÕS § 362 lg. 3 ja lepingu p. 7.3 kohaselt ei vastuta hageja auto puuduste või müügilepingu tingimustele mittevastavuse eest. TsMS § 367 kohaselt tuleb hagejalt välja mõista viivis, milline ei olnud hagi esitamse ajaks muutunud sissenõutavaks. Viivise määraks on lepingu p. 5.1. kohaselt 7 % aastas. TsMS § 163 lg. 1 kohaselt tuleb menetluskulud jagada vastavalt hagi rahuldatud osale, mis moodustab hagiavalduses esitatud nõudest 85 %.
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.