Menetluse lõpetamine
Määruse tegemise aeg ja koht
04. aprill 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
Määruse tegemine
nr 2-10-43277 Danske Bank AS Eesti filiaal versus Gert Gröön hagi võlgnevuse 62125,91 krooni so 3970,57 euro saamiseks; tsiviilasja hind 62125,91 krooni so 3970,57 eurot eelmenetluses
Kohtunik
Silvi Maiste
Hageja
Danske Bank AS Eesti filiaal (registrikood 11488826; aadress Narva mnt 11 15015 Tallinn) Kathy Jürivete
Hageja esindaja
Gert Gröön (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx x, xxxxx, xxxxx)
Kostja
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused.
Jääk 4401.75 4241.75 4081.75 3921.75 3761.75 3601.75 3441.75 3281.75 3121.75
Kokku EUR 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00
2012-01-15 2012-02-15 2012-03-15 2012-04-15 2012-05-15 2012-06-15 2012-07-15 2012-08-15 2012-09-15 2012-10-15 2012-11-15 2012-12-15 2013-01-15 2013-02-15 2013-03-15 2013-04-15 2013-05-15 2013-06-15 2013-07-15 2013-08-15 -
2961.75 2801.75 2641.75 2481.75 2321.75 2161.75 2001.75 1841.75 1681.75 1521.75 1361.75 1201.75 1041.75 881.75 721.75 561.75 401.75 241.75 81.75 0.00
160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 160.00 81.75
1.3 Käesolevas kompromissis nimetatud maksekohustuste täitmise hilinemisel rohkem kui 10 tööpäeva on hagejal õigus pöörata kogu kompromissist tulenev nõue Gert Gröön vastu koheselt täitmisele. Täiendavad otsustused
Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2).
Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 430 lg 4). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja OÜ Incure Inkasso Agentuur 25.08.2010 tasutud riigilõivust 8500.00 krooni so. 543,26 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool so 271,63 eurot. TsMS § 150 lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Hageja on tasunud riigilõivu 100.00 krooni Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise eest. Kuna seoses kompromissiga langes vajadus teate avaldamiseks Ametlikes Teadaannetes tuleb hagejale tagastada enammakstud riigilõiv 100.00 krooni so. 6,39 eurot.
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.