Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 13.10.2010 võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt kasutas võlgnik oma tegevusalana autotransporditeenuse osutamiseks kapitalirendilepingu alusel äriühingu kasutusse antud veokit. Kuna majanduslangus põhjustas tellimuste vähenemise, hakkasid tekkima raskused rendimaksete tasumisega ning rendileping öeldi üles ja veok võõrandati. Äriühingul puuduvad rahalised vahendid uue transpordivahendi soetamiseks. Võlg on maksuameti ees summas 14 869 krooni, Lamont Grupp AS-le summas 21 998.50 krooni ja Scania Finans AB Eesti filiaalile 36 115.13 krooni. Vara äriühingul puudub. Võlgnik kinnitab, et on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Võlgnik kinnitab istungil, et ajutise halduri aruandes esitatud andmed võlgade ja varade kohta on õiged ning et äriühing on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Tervendamise võimalust ei näe. Ajutise halduri aruanne Osaühing Sassi Auto on esitanud äriregistrile majandusaastate aruandeid kolm, aruandeperioodideks on märgitud 17.04.2006 kuni 31.12.2006; 01.01.2007 kuni 31.12.2007 ja 01.01.2008 kuni 31.12.2008. Esimesel tegevusaastal mingit reaalset tegevust äriühingus ei toimunud, ärinimeks oli siis OÜ PRO EHITUSGRUPP ja majandusaasta aruande bilansi aktivapoolel oli 40 000 krooni käibevarana ning passivapoolel 40 000-kroonine omakapital. Teisel tegevusaastal algas sisuline tegevus kevadel, mil äriühing vahetas senise registripiirkonna Viru Registriosakonna vastu, muutus osa omanik ja juhatuse liige. 2007. majandusaasta aruande tegevusaruande kohaselt: „Osaühing Sassi Auto on registreeritud Viru Maakohtu Registriosakonnas 09.05.2007, käibemaksukohuslane alates 21.05.2007. Juhatus on üheliikmeline. Juhatuse liikmele liikmeks oleku eest tasusid ei makstud. 2007.a müügitulu põhines transporditeenuse osutamisel ja oli 271 627 krooni, aasta lõpetati kahjumiga 57 227 krooni. 2008. aastal on plaanis jätkata senist tegevust. Kolmas ja ühtlasi viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2008. aasta kohta. Tegevusaruandes on kirjas: „/.../ 2008. a. müügitulu põhines transporditeenuse osutamisel. EMTAK tegevusala klassifitseerimisel kood 49411 – kaubavedu maanteel autotranspordiga. Müügitulu moodustus 40% Eestis ja 60% Euroopa Liidu riikides logistikafirmadele transportteenust osutades. Müügitulu oli 269 493 krooni ja aasta lõpetati kahjumiga 68 398 krooni. Seoses majanduskriisiga nõudlus transportteenuse järgi vähenes märgatavalt ja algajal väikefirmal oli selles situatsioonis väga raske tööd leida. Teenust osutas ainuosanikust juhatuse liige ise, kel ei olnud majanduslikult võimalik endale töötasu maksta.

2009. aastal on plaanis jätkata tegevust logistikafirmadele teenust osutades ja leida võimalusi transporditeenuste osutamiseks Eestis.“ 29.06.2009 on kinnitanud raamatupidamise aastaaruande tegevjuhtkonna deklaratsiooni kinnitades juhatuse liige A D, et osaühing on jätkuvalt tegutsev. Müügitulu on Osaühing Sassi Auto deklareerinud läbi tegutsemisperioodi Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonide kohaselt järgmiselt: 2007. aasta 2008. aasta juuli 23 606,00 kr jaanuar 0,00 kr august 31 386,00 kr veebruar 6 720,00 kr september 64 977,00 kr märts 17 627,00 kr oktoober 53 532,00 kr aprill 43 135,00 kr november 96 126,00 kr mai 6 296,00 kr detsember 0,00 kr juuni 12 600,00 kr juuli 0,00 kr 125 000,00 august kr september 0,00 kr oktoober 52 440,00 kr 100 537,00 november kr detsember 28 138,00 kr 2009. aasta jaanuar 0,00 kr veebruar 36 576,00 kr märts 52 389,00 kr aprill 31 944,00 kr mai 54 295,00 kr juuni 40 130,00 kr juuli 28 006,00 kr august 29 248,00 kr september 40 039,00 kr oktoober 61 689,00 kr november 48 417,00 kr detsember 58 161,00 kr

2010. aasta jaanuar 29 561,00 kr veebruar 46 394,00 kr märts 74 390,00 kr aprill 88 148,00 kr mai 55 293,00 kr juuni 75 503,00 kr juuli 49 700,00 kr

Müügitulu keskmine oli aastate lõikes: 44 938,00 2007. aasta kr 32 708,00 2008. aasta kr 40 075,00 2009. aasta kr 59 856,00 2010. aasta kr Kvartaalse müügitulu põhjal on graafik:

Ajutine haldur on peatunud pikalt müügitulul tegevusperioodide lõikes põhjusel, et müügitulu on olnud tõusvas trendis, mitte aga languses nagu võlgnik seda pankrotiavalduses väidab. Osaühing Sassi Auto seotud isikud Osaühingul Sassi Auto on üks seotud isik, see on ainuosanik ja juhatuse liige A D (isikukood xxxx). Lisaks seotusele Osaühinguga Sassi Auto on A D seotud isikuks korteriühistuga „xxxx“, kus ta on juhatuse liikmeks (lisa 2). Finantsanalüüs on osa kogu organisatsiooni majandustegevusega (strateegia, turg, marketing, kliendid, toode ja teenus, juhtimine, personal, tehnoloogia, kvaliteet, projekt) ja/või tegevuskeskkonnaga (turg, konkurents, poliitika, tegevuspiirkonnad) seotud majandusnäitajate analüüsist, mis keskendub nii tekkepõhiste kui ka rahavoogudel põhinevate finantsnäitajate analüüsimisele. Finantsanalüüsi üldiste eesmärkide kohta on juhtiv finantskoolitaja Sander Karu andnud definitsiooni: „Finantsanalüüs on tegevus, mille eesmärgiks on kindlaks teha, kuivõrd organisatsiooni majandustulemused rahuldavad analüüsija poolt püstitatud eesmärke, sealhulgas: anda hinnang organisatsiooni finantsolukorrale lähtudes eesmärgist, avastada ettevõtte (finants)tegevuses kõik nõrgad kohad, mis võivad tulevikus probleeme tekitada ning leida kõik eelised, millest võiks saada tulu/kasumit/positiivset rahavoogu. Seega on finantsanalüüs eelkõige tegutseva ettevõtte juhile abiks äritegevuse tulemuste analüüsimiseks ja edasise tegevuse planeerimiseks. Hoolas ettevõtja teostab finantsanalüüsi jooksva majandustegevuse käigus selleks, et ennetada võimalikke finantsraskusi ning muid majanduslikke probleeme. Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seostamine maksejõuetuse tekkimise põhjustega on käesoleva aruande kohustuslik osa tulenevalt justiitsministri 30.12.2009 määruse nr 48 „Pankrotihalduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded“ § 7 lõike 2 punktist 7.

Ajutine haldur saab aluseks võtta finantsanalüüsile võlgniku poolt esitatud finantsnäitajad: 2007. majandusaasta aruande, 2008. majandusaasta aruande (lisatud ajutise halduri aruandele: lisa 3) ning kuna 2009. majandusaasta aruannet võlgnik ei ole äriregistrile esitanud ja pankrotiavalduse esitamise aja seisuga ei ole koostatud bilanssi, siis 2009. Aasta pearaamatu lõppsaldod (lisa 4) ja pearaamatu lõppsaldod 31.08.2010 seisuga (lisa 5). Finantsanalüüsi algandmed seega on: 9.05.2007 31.12.2007 31.12.2008 31.12.2009 31.08.2010 VARA Raha 40000

3573,88 11,5 Ostjatelt laekumata arved 26373 120174 16109,2

Ettemaksed

Maksude ettemaks

84825 Põhivara jääkmaksumuses 142667 432250 341250

AKTIVA KOKKU

40000 178476 637914 362521,08 2499,5

KOHUSTUSED

Lühiajalised kohustused Võlad hankijatele pikaajalised võlakohustused Kapitalirendi kohustused Maksuvõlad Võlad töövõtjatele

OMAKAPITAL

Osakapital 40000 Muud reservid Varasem kahjum Aruandeaasta kahjum

PASSIVA KOKKU

40000

126106

169590 165366

126337,82 116725,28 142691,59 60321,58 115623,16 115623,16

261583

40000 60000

40000 130000

-57227 178476

-57227 -68398 640914

54372,99

40000 130000

40000 130000 -125624,8 199850,49 -74225,74 -314693 362521,08 2499,52

Maksevõime analüüsi eesmärk on hinnata ettevõtte maksevõimet. Maksevõime analüüs näitab, kas firmal on küllaldaselt raha ning kiiresti rahaks muudetavat vara (likviidset vara) oma kohustuste õigeaegseks kustutamiseks, see tähendab kas firma on maksevõimeline. Analüüsi tulemustest igapäevases äritegevuses on huvitatud eelkõige kreeditorid. Maksevõime analüüsi tehakse bilansi andmetel, seejuures võrreldakse käibevara lühiajaliste kohustustega. Käibevarade ja lühiajaliste kohustuste eeliseks on, et nende bilansiline maksumus ning turuväärtus peaksid olema küllaltki sarnased. Maksevõime näitaja kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil, see tähendab selle kuupäeva seisuga, kui bilanss koostati. Enamlevinud maksevõime näitajaks on lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: Lühiajaline võlgnevuse kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused. Siin võrreldakse käibevarade üldsummat lühiajaliste kohustustega ja kreeditoride seisukohalt vaadatuna on seda parem, mida suurem on antud suhtarvu väärtus. Ettevõtte poolt vaadatuna näitab suhtarvu liialt kõrge väärtus liigseid rahamahutusi käibevaradesse, ressursside ebaefektiivset kasutamist.

Selle näitaja osas on välja kujunenud üldised hindamiskriteeriumid:

K > 1,6

hea maksevõime 1,20 – 1,59 rahuldav 0,90 – 1,19 mitterahuldav,

K < 0,9

nõrk. Osaühingu Sassi Auto lühiajalise võlgnevuse kattekordaja erinevate bilansipäevade seisuga: 31.12.2007 0,28 31.12.2008 0,61 31.12.2009 0,08 31.08.2010 0,01 Osaühingu Sassi Auto maksevõime on olnud kogu tegutsemisperioodil praktiliselt olematu. Praegusel ajahetkel jääb üle vaid imestada, kuidas sellises olukorras äriühing segamatult tegutseda sai. Kõik käibevarade liigid ei ole ühesuguse likviidsusega (likviidsuse all mõistetakse rahasse konverteerimise võimalust). Varusid ei loeta likviidseteks varadeks ja seetõttu iseloomustab kiireloomulist maksevõimet paremini likviidsuskordaja. Likviidsuskordaja = likviidsed varad / lühiajalised kohustused. Antud kordajat nimetatakse ka maksevõime kordajaks, seda kordajat interpreteeritakse järgmiselt:

K > 0,9

hea 0,6 – 0,89 rahuldav 0,3 – 0,59 mitterahuldav,

K < 0,3

nõrk. Osaühingu Sassi Auto likviidsuskordaja: 31.12.2007 0,04 31.12.2008 0,00 31.12.2009 0,01 31.08.2010 0,00 Kuna Osaühing Sassi Auto ei ole pidanud arvestust varude üle (autokütus, varuosad), on likviidsuskordaja võrdne lühiajalise maksevõime kattekordajaga. Likviidsuskordaja on olnud 31.12.2007 bilansipäeva seisuga mitterahuldav, sealtpeale väga nõrk. Finantsvõimenduse ehk võõrkapitali kasutamise all mõistetakse ettevõtte varade osalist finantseerimist võõrvahenditega. Ettevõtjal on oluline teada finantsvõimenduse analüüsi tulemusi selleks, et teada vastust kahele küsimusele: millisel määral firma kasutab oma vajaduste finantseerimiseks laenatud vahendeid ja kas ettevõtja on võimeline maksma võõrvahendite katmisega seotud kulutusi (intressid, laenu kustutamine jne). Esimesele küsimusele annab vastuse järgmine kordaja: Võlakordaja = kohustused / koguvara (aktiva), mis Osaühingul Sassi Auto on: 31.12.2007 0,76 31.12.2008 0,94 31.12.2009 1,08 31.08.2010 138,84

Võlakordaja suurusest on näha, et bilansis olid kohustused ja varad tasakaalus kuni eelmise aasta lõpuni. See sai võimalikuks tänu sellele, et kapitalirenditingimustel soetatud sõiduk oli arvel äriühingu põhivarana. Ajast, mil sõiduk rendileandja poolt võõrandati müügikahjumiga, puuduvad Osaühingul Sassi Auto igasugused varad.

Äriseadustiku § 171 lõikest 1 tulenevalt on osanike koosoleku kokkukutsumise kohustus juhatusel, muuhulgas juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 40 000 krooni (äriseadustiku § 171 lg 2 p 1). Osaühingu Sassi Auto netovara vastas seadusele kuni detsembrini 2008, sealtpeale on tegutsenud Osaühing Sassi Auto seaduses ettenähtust väiksema netovaraga: 31.12.2007 42773,00 31.12.2008 44375,00 31.12.2009 -29850,49 31.08.2010 -344543,49 Eesti Vabariigis ei ole lubatud seaduses nõutava netovara mitteomava äriühingu tegutsemine pikemaajaliselt kui 20 päeva. Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 40 000 krooni, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 40 000 krooni või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 40 000 krooni; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Riigikohtu tsiviilkolleegium 07.12.2004 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04 on leidnud, et netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri ja sellele järgnevalt pankrotiavalduse esitamisega viivitamine võib olla käsitletav raske juhtimisveana. Antud juhtumil on oluline puudutada ka asjaolusid, kuidas kajastub bilansis seadusekohane netovara kahel esimesel bilansipäeval. 2007. majandusaasta aruande lisas 5 „Omakapital“ kirjutab ettevõtja: „Osaühing Sassi Auto osakapital on 40 000 krooni. Seisuga 31. detsember 2007 on ettevõtte omakapital -17 227 krooni. Sellest tulenevalt on Osaühing Sassi Auto omakapitali suurus alla alampiiri. 2007. aasta lõpus moodustati reserv saadud lühiajaliste laenude arvelt, et viia vastavusse ettevõtte netovara äriseadustiku nõuetega.“ 2008. aasta majandusaastaaruandest on näha, et reservkapitali on uuesti tõstetud ja viidud väärtuseni 130 000 krooni. Alates 2009. aastast aga Osaühing Sassi Auto netovara säilimise eest ei hoolitsenud. Võlgniku vara nimekiri ja varade väärtus, tagasivõidetavad tehingudTulenevalt pankrotiseaduse § 13 lõike 2 teisest lausest peab võlgnik oma pankrotiavalduse võlanimekirjas märkima muuhulgas ka andmed võlgniku vara kohta. Osaühingu Sassi Auto pankrotiavaldus informatsiooni võlgniku vara kohta ei sisalda. Viimane raamatupidamisregister on koostatud seisuga 31.08.2010 ning seal kajastub ostjatelt laekumata arve real 900 kroonine nõue Baltsped Eesti OÜ vastu. Registrivaraks on olnud võlgnikul sõidukid, millest üks on võlgniku poolt võõrandatud ajal, mil ta oli juba püsivalt maksejõuetu. Raamatupidamisdokumentide kaustades ei ole informatsiooni

selle kohta, kellele ja millise hinnaga sõidukid on võõrandatud (korrektne raamatupidamisdokumentatsioon sisaldaks nii ostu- kui ka müügilepinguid). Osaühingu Sassi Auto omandis on olnud kaks sõidukit: 15.06.2007 ostis Osaühing Sassi Auto sihtotstarbelise sõiduki „Scania“, mille võõrandas 29.09.2008 Scania Eesti AS-le (lisa 6), 15.06.2007 ostis Osaühing Sassi Auto sihtotstarbelise sõiduki „Pacton“, mille on võõrandanud 30.12.2009 seoses vabariigist väljaviimisega (lisa 7). Praegu võlgnikul registrivara ei ole. Raha Ajutise halduri poolt krediidiasutustele edastatud päringutele saadud vastuste kohaselt on Osaühingul Sassi Auto üks konto Swedbank’is ja kaks kontot SEB Pangas. Krediidiasutused on teatanud, et kontod on arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt. SEB Pangas on küll 11,50 krooni, ent kuna hr D on kehtiv deebetkaart, on tekkinud paralleelselt ka kaardi hooldustasu võlgnevus (lisa 8). Tagasivõidetavad tehingud Raamatupidamisdokumentidega koos ei ole esitanud võlgnik laenu- ja muid olulisi lepinguid. Tuginedes hinnangule, et Osaühing Sassi Auto on püsivalt maksejõuetu alates jaanuarist 2009, on pankrotiseaduse § 113 lõike 1 punkti 3 alusel tagasivõidetavad järgmised rahaliste kohustuste täitmised: 14.01.2009 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 10 000 krooni selgitusega „võlg“, 17.03.2009 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 10 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 14.04.2009 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 5 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 04.05.2009 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 500 krooni selgitusega „ülekanne“, 27.05.2009 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 6 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 16.06.2009 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 10 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 14.07.2009 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 5 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 31.07.2009 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 2 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 31.08.2009 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 7 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 07.09.2009 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 7 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 07.09.2009 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 3 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 07.10.2009 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 5 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 29.10.2009 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 10 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 15.11.2009 Swedbank’i kontolt Jevgenia Delhmanile tehtud makse summas 1 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 16.11.2009 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 2 000 krooni selgitusega „ülekanne“,

18.11.2009 Swedbank’i kontolt Jevgenia Delhmanile tehtud makse summas 850 krooni selgitusega „ülekanne“, 23.12.2009 SEB Panga kontolt A Dile tehtud makse summas 10 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 26.01.2010 Swedbank’i kontolt A Dile tehtud makse summas 100 krooni selgitusega „ülekanne“, 29.01.2010 SEB Panga kontolt A Dile tehtud makse summas 5 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 20.02.2010 SEB Panga kontolt A Dile tehtud makse summas 2 510 krooni selgitusega „ülekanne“, 01.03.2010 SEB Panga kontolt A Dile tehtud makse summas 4 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 06.04.2010 SEB Panga kontolt A Dile tehtud makse summas 5 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 29.04.2010 SEB Panga kontolt A Dile tehtud makse summas 4 080 krooni selgitusega „ülekanne“, 13.05.2010 SEB Panga kontolt Viktoria Delhmanile tehtud makse summas 2 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 28.05.2010 SEB Panga kontolt Viktoria Delhmanile tehtud makse summas 500 krooni selgitusega „võlg“, 01.06.2010 SEB Panga kontolt A Dile tehtud makse summas 7 000 krooni selgitusega „ülekanne“, 06.07.2010 SEB Panga kontolt A Dile tehtud makse summas 7 000 krooni selgitusega „ülekanne“. Kuna kassaraamatut ei ole Osaühingus Sassi Auto peetud, samuti mitte arvestust aruandvate isikute lõikes ning koostatud ei ole mingeid muid dokumente, mille alusel võiksid olla ülekanded A Dile õigustatud, on ajutise halduri hinnangul tegemist maksetega, mis on kahjustanud teisi võlausaldajaid. Kokku on makstud Osaühingu Sassi Auto pangakontodelt juhatuse liikmele A D’ile ja temaga seotud isikutele 131 540 krooni ajal, mil Osaühing Sassi Auto oli juba maksejõuetu. Osaühing Sassi Auto vara koosneb nõudest A D’i ja temaga seotud isikute vastu summas 131 540 krooni. Võlgniku kohustused Võlad tarnijatele 31.10.2010 seisuga võlgneb Osaühing Sassi Auto pearaamatu väljavõtte kohaselt (lisa 5) hankijatele 60 321,58 krooni. Kassaarvestust äriühingus ei ole peetud ning pangakontode väljavõtetel ei kajastu, et hiljem oleks hankijatele midagi tasutud. Käibeandmikust (lisa 10) tulenevad hankijad konkreetselt, kellele võlgu ollakse: SCANIA Finans Eesti filiaal 36 115,13 kr Lamont Grupp AS 21 988,50 kr Baltsped OÜ 2 217,95 kr Ajutise halduri hinnang ühtib võlgniku poolt pankrotiavalduses tooduga kahe suurema võlgnevuse osas. Kokku on võlad hankijate ees 60 321,58 krooni. Maksuvõlad on Osaühingul Sassi Auto 14 869 krooni, sellest käibemaks 12 588 krooni, raskeveokimaks 950 krooni, intress 1 331. Maksuvõlad ei ole väga suured seetõttu, et Maksu-

ja Tolliamet on saanud oma nõudeid täita, arestides Osaühingu Sassi Auto kontod krediidiasutustes. Võlakohustusi ei ole võlgniku esindaja pankrotiavalduses nimetanud, ka ei saa ajutine haldur neile hinnangut anda, sest võlgnik ei ole esitanud ühtegi sellekohast algdokumenti. Kokku kohustused: Võlad tarnijatele 60 321,58 kr Maksuvõlad 14 869,00 kr

KOKKU

75 190,58 kr Hinnang varalisele seisundile ja maksejõuetuse tekkimise ajaleVõlgnik on püsivalt maksejõuetu nii pankrotiseaduse § 1 lõike 2 (Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine) kui ka lõike 3 (Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine) tähenduses. Pankrotiseaduse § 31 lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Analüüsinud nii võlgnikult kui ka kolmandatelt isikutelt saadud informatsiooni ning Osaühingu Sassi Auto raamatupidamisnäitajaid, asub ajutine haldur seisukohale, et Osaühingu Sassi Auto maksejõuetus kujunes välja 2009. aasta alguses. 23.01.2009 nõudis AS Saurix Petroleum võlgnikult maksekäsu kiirmenetluses 13 806,89 krooni (lisa 12), pidevalt oli Osaühing Sassi Auto võlgu ka teistele hankijatele (lisad 13 ja 14). Sellest ajast alates täiendavate kohustuste võtmine juhatuse liikme poolt on kahjustanud kõigi võlausaldajate huve. Võlgniku vara ja kohustuste suhe, võimalused katta võlgniku varaga pankrotimenetluse kuludReaalseid varasid Osaühingul Sassi Auto ei ole, on vaid nõudeõigus juhatuse liikme vastu summas 131 540 krooni. Kohustusi on Osaühingul Sassi Auto ajutise halduri hinnangul 75 191 krooni. Seega on tegemist olukorraga, kus nõudeõigus A Di vastu on suurem kui kohustuste hulk. Nõudeõiguse maksmapanemiseks oleks vaja konkreetsemalt fikseerida maksejõuetuse tekkimise aeg ning see võib olla pisut hilisem kui antud juhul ajutise halduri poolt hinnatud jaanuar 2009, tõendamiskoormus, et maksed tehti ajal, mil Osaühing Sassi Auto oli maksejõuline, lasuks vaidluse korral A D’il. Igal juhul on nõudeõigus selline vara, millega menetluse kulusid katta ei ole võimalik. Hinnang võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadeteleOsaühingu Sassi Auto juhatuse liikmel ja osanikul puudub soov äriühingut tervendada. Transpordiettevõtte tegevuse jätkamine ja/või tervendamine olukorras, kus omandis ega renditud ei ole ühtegi sõidukit, ei oleks kuigi arukas ettevõtmine. Maksejõuetuse tekkimise põhjusedTulenevalt pankrotiseaduse § 13 lõikest 2 maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduse lisas kirjutanud, et majanduslike raskuste peamiseks põhjuseks oli see, et seoses majanduslangusega vähenes oluliselt teenuse soovijate arv ning seoses sellega tekkisid võlgnikul makseraskused. Samuti nimetab võlgnik, et tekkisid raskused kapitalirendi maksmisega, Scania Eesti AB Eesti filiaal ütles kapitalirendilepingu üles,

võõrandas Osaühingu Sassi Auto kasutuses olnud veoki ja Osaühingul Sassi Auto ei olnud võimalik enam transporditeenust osutada. Ajutine pankrotihaldur ei nõustu selle väitega, et „teenuse soovijate arv oluliselt vähenes“. Müügitulu ülevaates on selgelt näha, et müügitulu oli 2010. aasta teises kvartalis suurem kui kunagi varem. Võlgnik ei ole selgitanud, kuidas ta oma tegevust oli turule tulles aastal 2007 planeerinud, millisele turule oli tema teenus suunatud, milline oli tema hinnakiri. Samuti ei ole võlgniku esindaja selgitanud, kuidas klientuuri otsiti. Kuna äriühing on maksejõuetu kauem kui 20 päeva, on juhatuse poolt täitmata tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 sätestatud kohustus: kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku § 180 lõige 51 sätestab pankrotiavalduse esitamise tähtaja: Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Nimetatud 20-päevast tähtaega juhatus ei järginud, samuti ignoreeriti maksete tegemise keeldu juba ilmnenud pankrotiolukorras. Ajutine haldur hindab Osaühingu Sassi Auto maksejõuetuse tekkimise põhjusteks: Juhtimisvead, sealhulgas tegevuse mitteplaneerimine, oskamatus majandada ja äritegevust juhtida, rahavoogude oskamatu juhtimine, juhatuse liikmele väljamaksete tegemine teda teistele võlausaldajatele eelistades, netovara mittetõstmine seaduses nõutud tasemele alates aastast 2009. Korraldamata turundus (juhatuse liige küll väidab, et teenust enam ei tellitud, ent ei selgita, mida tellijate otsimiseks tehti ja kuhu senised kliendid kadusid). Võlgniku raamatupidamise korraldus Võlgniku juhatuse liige A D on selgitanud, et raamatupidamisarvestust peab tema abikaasa. E-maksuametis on deklaratsioonide esitajaks A D. Käibe- ja TSD-deklaratsioonid on esitatud enamjaolt õigeaegselt, ent äriühingus toimunust ettekujutuse saamine on raskendatud põhjusel, et Osaühing Sassi Auto ei ole esitanud õigeaegselt 2009. majandusaasta aruannet äriregistrile. Äriseadustiku § 183 sätestab, et osaühingu juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise algdokumente sisaldavad kaustad on puudulikud – nendes ei ole laenulepinguid, lähetuskorraldusi ning kassadokumentatsiooni (aeg-ajalt on pangakontodelt võetud välja sularaha, ent puudub selgus, kuidas seda raha edasi on kasutatud). Algdokumendid ei vasta raamatupidamisseaduse §-s 7 sätestatud nõuetele, näiteks ei ole kuludokumendid juhatuse liikme poolt viseeritud. Ka puuduvad selgitused nendel kuludokumentidel, millega ostetud kauba kasutamine antud ettevõtluses on ebaselge – näiteks on ostetud igas kuus keskmiselt tuhande krooni eest bensiini, ehkki ühtegi väikesõidukit võlgnikule ei ole olnud, samuti ei ole ühtegi korraldust koostatud isikliku sõiduauto kasutamise lubamiseks ega deklareeritud isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamist maksuametile. Raamatupidamise sise-eeskirju ajutisele haldurile esitatud ei ole. Raamatupidamise algdokumentide ja käibeandmike põhjal on ajutine haldur saanud läbi viia raamatupidamise üldrevisjoni, ent raamatupidamisarvestuses on teatud puudusi. Ajutise halduri arvamus kuriteo tunnustega teo, raske juhtimisvea või muu asjaolu esinemise kohta maksejõuetuse tekkimise põhjusena

Karistusseadustiku § 3851 kohaselt seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Osaühingu Sassi Auto pankrotiavaldus ei ole esitatud õigeaegselt. Ajutise halduri ettepanekud Pankrotiseaduse § 29 lõike 2 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 29 lõike 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa (§ 29 lg 3). Reaalne vara, mille najal pankrot välja kuulutada, Osaühingul Sassi Auto puudub. Ajutine pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku avaldada elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ pankrotiseaduse § 30 lõike 2 kohane teade võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kui kellelgi võlausaldajatest on pankroti väljakuulutamise vastu huvi ja leidub menetluse finantseerija, saab jätkata täiendavaid toiminguid juba pankrotimenetluses. Ajutine pankrotihaldur taotleb kohtult elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ teate avaldamist võlausaldajatele, määrates Osaühing Sassi Auto pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni ja maksmise tähtajaks 20 päeva sellekohase kohtumääruse tegemisest ja avaldamisest. Ajutise halduri järgmiseks kohustuseks on tulenevalt pankrotiseaduse § 22 lõike 2 punktist 42 teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti kandmise võimalusest. 02.12.2010 esitas ajutine haldur aruande täienduse Ajutise pankrotihalduri nimetamise kohtumääruse ja pankrotiistungi toimumise ajalises vahes ei leidnud juhatuse liige A D võimalust ajutise halduriga kohtumiseks. Samuti teatas A D ajutises menetluses, et ta ei suhtle meili teel. Kuna enne pankrotiistungit ei õnnestunud ajutisel halduril saada Osaühing Sassi Auto juhatuse liikmelt saada piisavalt selgitusi, soovis ajutine haldur pärast pankrotiistungi toimumist, ent enne pankrotimääruse tegemist kohtu poolt saada juhatuse liikmelt veel täiendavalt selgitusi ja puuduvaid raamatupidamisdokumente. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele vastas A D ajutisele haldurile advokaadibüroo vahendusel alles 30. novembril. Seejuures oli vastus sisutühi ja endiselt ei ole esitatud olulisi dokumente, näiteks lähetuskorraldusi, kuigi lisaks ajutise halduri aruandes väljatoodud summadele, mida A D oma isiklikule pangakontole on kandnud, on A D igakuiselt maksnud endale ka lähetusrahasid. Täiendavalt ajutise halduri aruandele on Osaühing Sassi Auto ajutise halduri aruandes avaldatule selgunud olulised asjaolud: Osaühingul Sassi Auto puuduvad lähetuskorraldused, seega ei ole A D’ile makstud lähetusrahasid seaduslikult. Vabariigi Valitsuse määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 2 lõike 3 kohaselt Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis

näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Kirjalikud lähetusotsustused puuduvad, ent lähetusrahasid on kantud A Di pangakontole suurtes summades ja regulaarselt. A D’ile ja tema lähikondsetele ajutise halduri aruandes loetletud väljamaksed on tehtud teisi võlausaldajaid kahjustavalt, seega oleksid pankrotimenetluses tagasivõidetavad pankrotiseaduse § 110 lõike 1 punkti 4 alusel. A D oli valinud äritegevuseks osaühingu loomise, ent toimetas nagu oleks ta füüsilisest isikust ettevõtja – tegi väidetavalt tööd, ent töötasu endale ei maksnud, seevastu võttis äriühingust välja igakuiselt raha endale lähetuskulude nime all ning tagastas endale laenu, ignoreerides teistelt võlausaldajatelt saadud regulaarseid meeldetuletuskirju. Olulised tehingud äritegevuses on dokumenteerimata või ei ole vajalikke dokumente esitatud. Nii on jäänud ajutise halduri eest saladuseks vaatamata täiendavale päringule, millistel tingimustel, millise hinnaga ja kellele osutas Osaühing Sassi Auto teenuseid ning hinnata ei ole võimalik, kas majandati mõistlikult ja kas kogu raha, mida lepingutest tulenevalt teeniti, ka äriühingu pangakontole laekus. Osaühing Sassi Autol puudus igasugune äriplaan (ei kujuta ju keegi ette taksot, mis sõidaks selle hinnaga, mida taksosse istuv klient talle nimetab, kuidas sai Osaühing Sassi Auto osutada teenuseid „tellija poolt pakutud hindade alusel“ nagu A D väidab täiendavale küsimusele nr 3 vastates). Et osaühing asutati majanduskriisi alguses, oli ju asutajale äriühingut asutades teada, seda enam pidi kõiki tulusid ja kulusid kalkuleerima. Ajutine haldur soovib ka märkida, et majanduskriisi alguses langesid kõikide sõidukite, eriti aga pruugitud sadulautode hinnad märgatavalt ehk teisisõnu: äritegevust küll alustati äärmiselt riskantsel ajahetkel, ent kulud äri käivitamiseks pidid olema kaalutud valikute korral väiksemad kui aegadel, mil majandus ei ole olnud nii sügavas madalseisus. Ajutine haldur palus võlgnikku esindaval advokaadil võtta seisukoht halduri tasu taotluse osas. Vastuseks teatas A D: Tasu suurus ei ole vastuvõetav ja ei ole võimeline maksma. Kuna ajutises menetluses on tuvastatud, et äriühingul on nõudeõigus juhatuse liikme A D’i vastu minimaalselt summas 131 540 krooni, on ajutine haldur käesolevaks ajaks muutnud oma varasemat seisukohta ja peab õigeks kuulutada välja Osaühing Sassi Auto pankrot, et pankrotimenetluses saaks panna maksma nõude A D’i vastu ja saadava rahaga rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pankrotiseaduse § 29 lõike 2 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku kuulutada välja Osaühingu Sassi Auto pankrot. Haldur esitas 28.03.2011 taotluse määrata tema tasu suuruseks 900 eurot ja hüvitatavateks kulutusteks 65 eurot, kokku 965 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 193 eurot, kokku koos käibemaksuga 1 158 (üks tuhat ükssada viiskümmend kaheksa) eurot; jätta ajutise halduri tasu ja kulud võlgniku osaühing Sassi Auto kanda; ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõista välja osaühing Sassi Auto pankrotivarast OÜ-le Ülli Adamson Õigusbüroo (arvelduskonto Swedbank’is 221039196861).

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja kuivõrd sisuline majandustegevus on lõppenud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Menetluse raugemiseks alust ei ole ( ehkki deposiitkontole menetluskulude katteks ka osalisi makseid kohtu antud tähtajaks 25.03.2011 ei ole tehtud), sest halduri hinnangul tuleb realiseerida nõudeõigus ärihühingu juhatuse liikme vastu. Esitatud arvandmete alusel ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on saanud oma seisukoha avalduse suhtes väljendada- võlgnik tunnistab alalist maksejõuetust. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Ülli Adamson. 28.03.2011 esitatud taotlus ajutise halduri tasu ja kulude kinnitamiseks kuulub rahuldamisele võlgniku pankrotivara arvel. PankrS § 23 lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 16. aprillil 2011.a Nooremreferent

Marika Leimann Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.