2-10-59149/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

krooni, intressi 2 538,43 krooni, põhiosa viivise 11 254,01 krooni ja teenustasu 240 krooni, kokku 35 365,95 krooni. Viivist on hageja arvestanud lepingujärgses intressimääras. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud, määras 20% põhinõudelt aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega on hageja esitanud hagiavalduses. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Poolte vahel 15.02.2007 sõlmitud rahvusvahelise krediitkaardi lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 401 lg 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 16% aastas. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkt 9.4.3 kohaselt on pangal õigus nõuda tarbijast kontoomanikult viivist seadusega sätestatud määras võlgu olevalt summalt iga viivitatud päeva eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt põhiosa 21 333,51 krooni, intressi 2 538,43 krooni, põhiosa viivise 11 254,01 krooni ja teenustasu 240 krooni, kokku 35 365,95 krooni tasumist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise määras 20% põhinõudelt aastas alates 26.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud.

Kohus leiab, et hageja on arvestanud viivist ebaõigelt. Hagiavaldusele lisatud arvutustabelist nähtuvalt on hageja arvestanud perioodil 20.11.2007 kuni 06.03.2008 viivist määras 18% ja 07.03.2008 kuni 24.11.2010 määras 20%. Pooltevahelise lepingu ja hagiavalduse teksti kohaselt on kohaldatavaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär. Rahvusvahelise krediitkaardi lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 16%, kohtule esitatud dokumentides ei nähtu, et pooled oleksid seda kokkulepet hiljem muutnud. Seega tuleb viivise arvutamisel võtta aluseks määr 16% võlgnetavalt summalt aastas. Kohtu arvutuste kohaselt kujuneb perioodil 20.11.2007 kuni 24.11.2010 sissenõutavaks muutunud viiviseks 8 930,55 krooni. Samuti ei nähtu esitatud hagiavaldusest ning sellele lisatud dokumentidest, millisel alusel nõuab hageja kostjalt teenustasu 240 krooni tasumist. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja põhiosa 21 333,51 krooni, intress 2 538,43 krooni ja põhiosa viivis 8 930,55 krooni. Kokku 32 802,49 krooni ehk 2 096,46 eurot. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jätab kohus 93% menetluskuludest kostja kanda ja 7% hageja kanda. TsMS § 174’ lg 3 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv hagi eest summas 5 000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 750 krooni. Hageja on esitanud maksekorralduse üksnes hagi eest tasutud riigilõivu 5 000 krooni tasumise kohta. Seetõttu saab menetluskuluna arvestada vaid viimatinimetatut. 93% 5 000 kroonist on 4 650 krooni ehk 297,19 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034796011), Swedbank AS-is (konto nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.