2-11-5604
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
29. märts 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-5604
Tsiviilasi
SIA „EEC“ avaldus välisriigis tehtud vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja SIA „EEC“ (Läti registrikood XXX, asukoht
esindajad
XXX) Avaldaja seadusjärgne esindaja juhatuse liige RS Puudutatud isik MA(isikukood XXX, elukoht XXX) kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
arvelduskontole
AS-is
SEB
Pank,
kood
XXX,
XXXXXXXXXXXXXXX(LVL), XXXXXXXXXXXXXXX (EUR). Otsusega on lubatud sissenõue pöörata MA’i varale, sealhulgas rahalistele vahenditele, vallasja kinnisvarale.
on
õigus esitada
täidetavaks
kohtutäiturile täitmiseks.
tunnistatud
kohtulahend
Eesti
2-11-5604 Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse menetlusosalistele teatavaks. Asjaolud SIA „EEC“ esitas 10.02.2011 Harju Maakohtule avalduse Läti Vabariigi Riia vahekohtu 19.10.2010 otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Kohus jättis 16.02.2011 määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 30 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Nimetatud määrus on avaldajale kätte toimetatud 21.02.2011 ning puudused on kõrvaldatud 25.02.2011. Läti Vabariigi Riia vahekohtu (Rīgas šėīrējtiesa) poolt 19.10.2010 kohtuasjas nr 08/179-2010 tehtud otsusega mõisteti MA’ilt SIA „EEC“ kasuks välja põhivõlg 8 654 latti ja vahekohtu lõiv 540.31 latti, kokku 9 194.31 latti. Kohus määras pöörata sissenõue MA varale, s.h vallas- ja kinnisvarale. Sama otsusega lõpetati vahekohtu menetlus SIA „EEC“ nõudes SIA LCB ja MA’i vastu 16 654 lati sissenõudes võla 16 654 lati sissenõude osas SIA LCB suhtes ning SIA „EEC“ nõudes SIA LCB ja MA vastu 16 654 lati sissenõudes võla 8 000 lati sissenõude osas MA’i suhtes. Vahekohtu otsus jõustus alates selle vastuvõtmise päevast. Otsus ei kuulu edasikaebamisele ja selle kohta ei tohi esitada protesti. Otsus kuulub vabatahtlikule täitmisele kuni 25.11.2010. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 4 toimetas kohus avalduse ja menetlusse võtmise määruse puudutatud isikule kätte ning määras kirjaliku seisukoha esitamiseks tähtaja. Maakohus leidis, et ärakuulamiseks saab lugeda piisavaks kirjaliku esitatud seisukoha, kuna sel viisil on võimalik saada isikult andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. MAoma seisukohta avalduse suhtes esitanud ei ole. Maakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames. TsMS § 621 järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 754 lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Kohus märgib, et EL Nõukogu määrust 44/2001/EÜ ei kohaldata vahekohtu otsuste tunnustamisele ega täitmisele (määruse artikkel 32 ja artikkel 2(d)). New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse
2-11-5604 sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Käesoleva konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Konventsiooni artiklist 4 tulenevalt peab eelnimetatud artiklis mainitud tunnustust ja täitmist taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja konventsiooni 2. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool need dokumendid tõlkida vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja. Kohus, tutvudes avalduse ja selle lisadega leiab, et 19.10.2010 Läti Vabariigi Riia vahekohtu otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Kohus ei ole esitatud dokumentidest tulenevalt tuvastanud konventsiooni artiklis 5 loetletud tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega TsMS § 620 ja § 753 lg 2 sätestatud tunnustamist välistavaid asjaolusid. Puudutatud isik eelpool nimetatud sätetest tulenevaid vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 üldreeglist tuleb menetluskulud kohtu hinnangul jätta avaldaja kanda. Avaldaja ei ole taotlenud menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda ega toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamiseks. Vastavalt TsMS § 623 lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt TsMS § 757 lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (TsMS § 756 lg 4).
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.