Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.03.2011, Tallinn
Tsiviilasi
AS L&L hagi AS Transiitveod (pankrotis) ja Transportbroker Holding AS vastu nõude tunnustamiseks AS Transiitveod (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
1597,79 eurot (25 000 krooni)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Transiitveod (pankrotis) apellatsioonkaebus ja AS L&L vastuapellatsioonkaebus Kirjalik menetlus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 22.10.2010 otsus
Hageja AS L&L, registrikood 10303262, esindajad adv Martin Tamme ja adv Marko Kairjak Kostja 1 AS Transiitveod (pankrotis), registrikood 10057716; esindaja adv Martin Männik Kostja 2 Transportbroker Holding AS, registrikood 918112081; esindaja adv Martin Männik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.07.2010 otsus menetluskulude jaotuse ja osaliselt motiivide osas.
2.Jätta AS L&L hagi AS Transiitveod (pankrotis) ja Transportbroker Holding AS vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses rahuldamata arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
4.AS L&L vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Kõik menetluskulud jätta AS L&L kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.22.09.2008 esitas AS L&L kohtule hagi kostjate vastu nõude tunnustamiseks AS Transiidiveod pankrotimenetluses.
2.Hageja palub tunnustada AS Transiitveod pankrotimenetluses AS L&L nõuet võlgniku vastu summas 6 736 366 krooni järgmiste nõuete osas: - AS Transiitveod võlatunnistusel põhinev nõue 278 604 krooni; - kahju õigusvastasest tekitamisest seoses AS L&L sõidukite võõrandamisega kolmandatele isikutele - 614 128 krooni; - hüvitis AS L&L poolt kantud liisingumaksetega seotud kohustuste täitmise eest summas 3 806 384 krooni; - kasutuseelise kaotamise tõttu AS-le L&L tekitatud kahju 1 795 500 krooni. - viivisenõue 770 843 krooni.
3.Esimese nõudena on hageja esitanud AS Transiitveo võlatunnistusel põhineva nõude 278 604,00 krooni. Võlatunnistusena käsitleb hageja kostja 1 poolt 05.04.2007. esitatud pankrotiavaldust, milles kostja 1 tunnistas, et hagejal on tema vastu nõue summas 278 604 krooni. Kostja vastuväited.
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu.
5.Väidetaval võlatunnistusel põhineva nõude osas märgib kostja 1, et nimetatud pankrotiavalduses on kostja 1 kinnitanud, milline on pooltevaheline nõuete saldo pankrotiavalduse esitamisel kohtusse ja et ta on tasaarvestanud enda nõude hageja nõudega. Tegemist oli tasaarvestusega VÕS § 197 mõistes, mitte võlatunnistusega. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud kostja 1 kanda. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma nõuet pankrotimenetluses tõendanud.
7.Võlatunnistusel põhineva nõude osas märkis kohus järgmist: Kostja 1 on hageja poolt esitatud nõuet tunnistanud pankrotiavalduses. Kohus ei pea õigeks kostja 1 vastuväidet, nagu oleks avalduses märgitu eesmärk olnud nõuete tasaarvestamine. Kohus on tsiviilasja nr. 2-08-24028 kostja 1 nõude põhjendatust kontrollinud ja leidis, et nõue on tõendamata.
8.Kohus möönab, et pooltevahelistes suhetes ja igapäevases majandustegevuses toimunud arveldustes on väga palju ebaselget. Sisuliselt puudub (vähemalt ei ole neid suudetud esitada kohtule) dokumentatsioon, mille alusel oleks võimalik tuvastada võlgnevust.
9.Kostja 1on ka 28. 02. 2007 hagejale saadetud kirjas tunnistanud oma võlga hagejale summas 278 604 krooni. Kostja sellist pöördumist ei saa tõlgendada kuidagi teisiti, kui 2(7)
võlanõude tunnistamisena. Samas on kohtule esitatud dokumentatsioonist selgunud, et veel 2008.a. mais toimusid äripartnerite, hageja ja kostja 1 vahel tasaarveldused, mistõttu leiab kohus, et kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks võlgnevuse olemasolu seisuga märts 2008 (pankroti väljakuulutamise aeg), siis ei saa seda nõuet lugeda põhjendatuks.
10.Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et hageja võlatunnistusel põhinev nõue nõude tunnustamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
11.TsMS § 163 lg. 2 järgi kui hagi rahuldatakse sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja on 24.03.2010 esitanud seisukoha, milles pakkus kompromissi põhimõttel, et pooled loobuvad nõuetest üksteise vastu. Hageja leidis, et tsiviilasi on asjaolude kaudu seotud tsiviilasjas 2-08-24028 toimuva menetlusega (AS Transiitveod nõue hageja vastu). Kostja 1 (tsiviilasjas nr. 2-08-24028 hageja) kompromissiga ei nõustunud. Kohus jättis kostja 1 hagi tsiviilasjas nr. 2-08-24028 rahuldamata.
12.Eeltoodust tulenevalt jättis kohus menetluskulud kostja 1 kanda. Apellatsioonkaebus
13.AS Transiitveod (pankrotis) palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulu jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
14.TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
15.Esiteks puudub vaidlus selles, et Pärnu Maakohtu tsiviilasja nr 2-08-24028 ning käesolevat tsiviilasja menetleti eraldi tsiviilasjadena. Eelmärgitust tuleneb, et olukorras, kus kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, ei või kohus jätta TsMS § 163 lg 2 alusel menetluskulusid tervikuna teise poole kanda, viidates menetlusele teises tsiviilasjas.
16.Teiseks ei ole käesolevas tsiviilasjas erinevalt Pärnu Maakohtu tsiviilasjast nr 2-0824028 menetlusosaliseks AB Nortrans OÜ. Kohus asendas enne AS L&L poolt tehtud kompromissettepanekut hageja AB Nortrans OÜ-ga. Seega ei olnud AS-l Transiitveod (pankrotis) ka teoreetiliselt võimalik võtta vastu kompromissettepanekut menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-08-24028, milles ta ei olnud enam menetlusosaline.
17.Kolmandaks oli Pärnu Maakohtu poolt viidatud hageja 24.03.2010 kompromissettepanek järgmine: kostja teeb kompromissiettepaneku neljapoolseks kokkuleppeks (kõik mõlema tsiviilasja menetlusosalised ja AB Nortrans OÜ), mille kohaselt pooled loobuvad vastastikustest nõuetest ja kostjale hüvitatakse mõlemas menetluses kantud menetluskulud 50 000 krooni ulatuses (25 000 krooni kummagi menetluse eest). Olukorras, kus kohus ei ole teinud käesolevas asjas lahendit, mille kohaselt hagejale hüvitatakse mõlemas menetluses kantud menetluskulud 50 000 krooni ulatuses, ei toimunud hagi rahuldamist sellesarnases ulatuses nagu pakkus AS L&L. Järelikult ei saanud kohus jätta menetluskulusid ka sel põhjusel TsMS § 163 lg 2 alusel AS Transiitveod (pankrotis) kanda. Vastuapellatsioonkaebus
18.AS L&L palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude summas 278 604 krooni ja osas, millega kohus ei jätnud menetluskulud kostja AS Transportbroker Holding kanda ning teha asjas uus otsus,
3(7)
millega rahuldada AS L&L nõue summas 25 000 krooni ning jätta hageja menetluskulud kostjate kanda.
19.Apellatsiooni esemeks on sisuline vaidlus TsMS § 163 lg 2 tõlgendamise osas. Hageja hinnangul kohaldas kohus TsMS § 163 lg 2 õigesti, st andis asjaolusid arvesse võttes sellele sätte mõttest tuletatava õige tõlgenduse.
20.Hageja palub jätta tähelepanuta kostja 1 väited, justkui omaks käesolevas tsiviilasjas tehtud kompromiss seost tsiviilasjaga 2-08-24028. Olgugi, et hageja tegi kompromisspakkumise ühtsena, võinuks kostjad 1 ja 2 kompromissi sõlmida täiesti sõltumata nimetatud tsiviilasjast. Kostjad ei teinud seda. Samuti on väljaspool vaidlust asjaolu, et hageja pakkumine oli 25 000 krooni konkreetses menetluses, mitte aga 50 000 krooni.
21.TsMS § 163 lg 2 ei reguleeri küsimust, kuidas peaks säte reguleerima olukorda, kus menetlusosaline on teinud kompromisspakkumise, mille sisuks on haginõude osas loobumine ja mingi rahalise hüvitise määramine kantud menetluskulude eest. Nimetatud olukorras võib TsMS § 163 lg-le 2 anda kahetise tõlgenduse: a. TsMS § 163 lg 2 eristab sellise kompromisspakkumise puhul nö põhinõuet ja menetluskulude nõuet, käsitledes seda sisuliselt pakkumisena, mis koosneb kahest osast: 0-variant põhinõude osa, ent pool kannab menetluskulud (nö eristav tõlgendus). b. TsMS § 163 lg 2 ei tee vahet kompromisspakkumise osade vahel ja käsitleb sisuliselt seda pakkumist järgmises sisus: „kostjad tasuvad hagejale 25 000 krooni“, st sisuliselt oligi pakkumise sisu 25 000 krooni, puudub alus analüüsida, milliste konkreetsete kulude katteks see on välja mõistetud (nö ühtne tõlgendus).
22.Maakohus on otsuses kohaldanud nö eristavat tõlgendust, mõistes menetluskulud välja kostjalt 1. Juhul, kui ringkonnakohus ei nõustu eristava tõlgendusega ja käsitleb hageja kompromisspakkumist ühtsena, soovib hageja alternatiivselt vaidlustada otsust 25 000 krooni ulatuses, et apellatsioonkaebuse rahuldamisel tekiks TsMS § 163 lg 2 kohaldamise eeldus.
23.Hageja esitab taotluse otsuse osaliseks tühistamiseks alternatiivsena, st juhul, kui kohus ei ole nõus eristava tõlgendusega. Tulenevalt eeltoodust vaidlustab hageja otsuse summas 25 000 krooni osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja 05.04.2007 võlatunnistusel põhineva nõude summas 278 604 krooni. Kohtu põhjendused on vastuolulised. Kohus möönab, et 28.02.2007 kirjas ja 05.04.2007 pankrotiavalduses deklareeritu on võlatunnistus VÕS § 30 tähenduses, kuid hageja ei esitanud tõendeid, mille kohaselt nimetatud kohustust ei tasaarvestatud 2008.aasta mais. Ebaselgeks jääb, milliseid tasaarvestusi konkreetselt kohus silmas peab. Kohus on VÕS § 30 lg-st 1 tulenevat tõendamiskoormist ebaõigesti sisustanud. Asjaolu, et VÕS § 30 lg 1 alusel tekkinud kohustus võib olla tasaarvestatud, peavad tõendama kostjad, mitte aga hageja. Kostjad ei ole seda tõendanud. Kostjad on küll väitnud, et kõnealused tahteavaldused olid tehtud tasaarvestamise raames, ent kohus on õigesti järeldanud, et oma konkreetsuselt on need käsitletavad võlatunnistustena.
24.Kohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud välja mõistmata kostjalt 2. Kohus on jätnud hageja kulud vaid kostja 1 kanda. Arvestades asjaolu, et hagejale teadaolevalt on kostja 2 näol tegemist kostjaga 1 seotud ühinguga, on õiglane jätta menetluskulud ka kostja 2 kanda, seda enam, et on tõenäoline, et kostjal 1 kui pankrotis ühingul ei pruugi olla vahendeid hageja menetluskude hüvitamiseks.
25.Kui kohus ei pea võimalikuks käesolevas asjas TsMS § 163 lg 2 kohaldamist, palub hageja muuta otsust osas, mis puudutab menetluskuludega seonduvat põhjendust ning kohaldada TsMS 162 lg-t 4. Hageja on piisavalt põhjendanud, et asjaolusid arvestades
4(7)
oleks menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebamõistlik. Vaidluse esemeks on mh hagejale kuulunud esemete võõrandamine võltsitud dokumentide alusel. Puudub vaidlus, et võõrandamise aluseks olnud volikirjad olid võltsitud ja et võõrandatud esemed olid kostja 1 valduses. Vaidluse eseme suhtes on algatatud kriminaalasi kostja 1 juhatuse liikme suhtes. Kostjad on keeldunud omavahel seotud tsiviilasjades kompromissist, sisuliselt on tekkinud olukord, mis vastab mõlemas tsiviilasjas esitatud kompromissettepaneku sisule. Vastused apellatsioonkaebustele
26.AS L&L palub jätta AS Transiitveod (pankrotis) apellatsioonkaebuse rahuldamata.
27.AS Transiitveod (pankrotis) ja Transportbroker Holding AS paluvad jätta AS L&L vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
28.Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-de 2 ja 21 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas ja muuta otsust hagi rahuldamata jätmise põhjenduste osas.
29.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud.
30.Esiteks käsitleb ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus leiab, et kostja 1 apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulu jaotuse, millega jätab kõik menetluskulud hageja kanda.
31.Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg 2, mille kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Nimetatud säte ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele juba ainuüksi seetõttu, et kohus ei rahuldanud hagi osaliselt. Kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, millisel juhul sätestab menetluskulude jaotuse TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
32.Maakohus seostas ebaõigesti teises tsiviilasjas (2-08-24028) algselt kostja 1 poolt hageja vastu esitatud hagi rahuldamata jätmist menetluskulude jaotust mõjutada võiva kompromissettepaneku mõttes ühtsena käesolevaga tsiviilasjaga. TsMS § 163 lg 2 annab kohtule võimaluse kõrvale kalduda üldisest menetluskulude jaotusest üksnes konkreetses tsiviilasjas.
33.Kuna käesolevas asjas puudus hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu üldse TsMS § 163 lg 2 kohaldamise eeldus, on asjakohatu hageja poolt vastuapellatsioonkaebuses esitatud käsitlus eristuva ja ühtse tõlgenduse osas kompromissettepanekute puhul.
34.TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks puudub alus, kuna hageja nõude tunnustamise hagi jäeti rahuldamata ning hageja pidi arvestama menetluskuludega. Asjaolusid, mille tõttu menetluskulude jätmine hageja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane, asjas tuvastatud ei ole. Hageja väited dokumentide võltsituse, kriminaalasjade jms kohta ei seondu apellatsiooni esemega. Maakohus ei ole tuvastanud kostjate seotust dokumentide võltsimise ja hageja sõidukite võõrandamisega ning selles osas hageja maakohtu otsust vaidlustanud ei ole.
35.Teiseks käsitleb ringkonnakohus hageja vastuapellatsioonkaebuses esitatud alternatiivset nõuet hagi rahuldamata jätmise osaliseks vaidlustamiseks.
5(7)
36.Hageja on ebaõigel seisukohal, justkui kostja 1 oleks tunnistanud võlgnevust hageja ees summas 278 604 krooni. Kostja 1 on märkinud, milline on pooltevaheline nõuete saldo ja tasaarvestanud enda nõude hageja nõudega.
37.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avaldusega teisele poolele.
38.Tasaarvestuse avaldus sisaldub 28.02.2007 Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi kirjas nr 426, milles kostja 1 informeeris hagejat, et 15.02.2007 seisuga on kostja 1võlgnevus hageja ees arvete väljavõtetest nähtuvalt 278 604 krooni ning hageja võlgnevus kostja 1 ees 1 433 153,70 krooni. Seega on hageja võlgnevus kostja 1 ees 1 154 549,70 krooni, mida paluti tasuda. Sama arvestus sisaldub ka kohtule 05.04.2007 esitatud pankrotiavalduses.
39.Olukorras, kus kostja 1 on esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse ja nõude 1 154 549,70 krooni tasumiseks, ei saa asuda seisukohale, et kostja 1 tahe oleks olnud lubada hagejale kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega tunnustatakse kohustuse olemasolu VÕS § 30 mõttes. Seega ei ole eelmärgitud kirja ja pankrotiavalduse näol tegemist kostja 1 poolt hagejale antud võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, sest sellise tehingu tegemiseks puudus kostjal 1 tahe. Selles osas ei ole maakohtu põhjendused õiged.
40.Nõude olemasolu tõendamine pankroti väljakuulutamise ajal (nõude tunnustamine PankrS § 107 alusel) oli hageja kohustus, mistõttu kohus on sisustanud tõendamiskoormuse õigesti.
41.Eeltoodu alusel on hagi tervikuna rahuldamata jätmine õige ja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
42.Apellatsioonkaebuse rahuldamise ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
43.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
Parandatud 09 05 2011 määrusega Resolutsioon
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2011 otsuses sisalduvad ebatäpsused.
2.Lugeda õigeks otsuse sissejuhatavas osas vaidlustatavaks kohtulahendiks Pärnu Maakohtu 22.10.2010 otsus.
3.Lugeda õigeks resolutsiooni esimeseks punktiks: Tühistada Pärnu Maakohtu 22.10.2010 otsus menetluskulude jaotuse ja osaliselt motiivide osas.
4.Toimetada käesolev määrus kätte kõigile isikutele, kellele on 23.03.2011 otsus kätte
6(7)
toimetatud.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.