AS YIT Ehitus avaldus OÜ REK Ehitus pankroti väljakuulutamiseks. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. novembri 2010 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ REK Ehitus määruskaebus AS YIT Ehitus määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlgnik): OÜ REK Ehitus (registrikood: 11262602), esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): AS YIT Ehitus (registrikood: 10093801), esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.AS YIT Ehitus määruskaebus jätta rahuldamata.
2.OÜ REK Ehitus määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 19. novembri 2010 määrus osaliselt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning välja mõista AS-lt YIT Ehitus OÜ-u REK Ehitus kasuks menetluskulud summas 1 302 eurot 69 senti.
sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Välja mõista AS-lt YIT Ehitus OÜ-u REK Ehitus kasuks menetluskulud summas 1 302 (üks tuhat kolmsada kaks) eurot 69 senti.
4.2.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 1 302 eurot 69 senti tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“ Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.AS YIT Ehitus esitas avalduse OÜ REK Ehitus pankrotimenetluse algatamiseks. Kohus jättis 30.12.2009 määrusega avalduse rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda. Määrus jõustus 25.08.2010 Riigikohtu määrusega. 03.09.2010 esitas OÜ REK Ehitus avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt OÜ REK Ehitus menetluskulud käeolevas asjas moodustavad 274 600.88 krooni. Vaatamata sellele, et OÜ REK Ehitus menetluskulud tasus AS Ü Ä AS Advokaadibüroo Vilgerts Smaliukas poolt esitatud arvete alusel, kuuluvad need kulud TsMS § 174 lg 4 alusel hüvitamisele. Esitatud arvetelt on näha, et õigusabi on osutatud seoses OÜ REK Ehitus pankrotiasjaga. Kuluaruanded on selged ja nendest on näha õigusabi teostaja poolt teostatud toimingud. Kuigi arvete saajaks on märgitud AS Ü Ä , puudub vaidlus, et ta ei ole käesoleva menetlusega kuidagi seotud ning tegelikult õigusabi saajaks oli OÜ REK Ehitus. Samuti pole oluline, miks AS Ü Ä tasus teisele isikule osutatud õigusabi eest. OÜ REK Ehitus menetluskulud on asja keerust arvestades põhjendatud. Asja keerus ja pikkus on tingitud sellest, et OÜ YIT Ehitus esitas põhjendamatu pankrotiavalduse, püüdes hagimenetluses vaidlemisele kuuluvat nõuet lahendada pankrotimenetluses. Esitades alusetut pankrotiavaldust peab avalduse esitaja ette nägema sellega kaasnevad kulud ning olema valmis need kulud hüvitama. Enne pankrotiavalduse esitamist toimus OÜ REK Ehitus ja AS YIT Ehitus vahel kirjavahetuses, mille käigus AS YIT Ehitus sai teada oma pankrotivalduse ebaperspektiivikusest. Samuti AS YIT Ehitus pankrotiavalduse aluseks olev nõue on ebaselge, mistõttu ta ei saanud eeldada pankrotiavalduse rahuldamist. Vabariigi Valituse 04.09.2008 määruse nr 137 kohaselt on kulude piirmäärade kehtestamisel võetud aluseks tsiviilasjas hind. Nimetatud määruse § 1 lg 2 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 27 550 000 krooni maksimaalselt sissenõutavaks lepingulise esindaja kuluks 1 612 500 krooni. Seega jääb OÜ REK Ehitus kasuks väljamõistetavate õigusabikulude summa (274 600.88 krooni) määruses toodud piiridesse. OÜ REK Ehitus palus rahuldada taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõista AS-lt YIT Ehitus välja menetluskulud summas 274 600.88 krooni ning viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2.AS YIT Ehitus vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Vastuse kohaselt ei nähtu esitatud dokumentidest OÜ-le REK Ehitus õigusabi osutamist ning õigusabile kulude kandmist. Kuluaruannetest nähtub, et õigusabi on osutatud AS-le Ü Ä
(praeguse ärinimega AS T K ). Õigusabi kui teenuse saajaks ei ole isik, kelle huvides võib mingi kohtudokument olla kolmanda isiku poolt ostetud õigusabi tulemusena koostatud vms. AS REK Ehitus viide TsMS § 174 lg-le 4 ei ole asjakohane. AS Ü Ä ei ole tasunud OÜ-le REK Ehitus advokaadibüroo poolt esitatud õigusabi eest, vaid AS Ü Ä ongi olnud isik, kellele advokaadibüroo poolt teenust osutati. TsMS § 174 lg 3 viimase lause kohaselt tuleb menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses kinnitada vastavate kulude reaalset kandmist seoses kohtumenetlusega. Käesoleval juhul aga puuduvad igasugused andmed selle kohta, et OÜ REK Ehitus oleks mingisuguseid kulusid seoses kohtumenetlusega kandnud. AS YIT Ehitus oli seisukohal, et tsiviilasja hinnana käesoleval juhul ei oleks saanud käsitleda rahalise nõude suurust OÜ REK Ehitus vastu, kuivõrd AS YIT Ehitus poolt esitatud pankrotiavalduse rahuldamise tagajärjeks oleks olnud üksnes OÜ REK Ehitus maksejõuetuse tuvastamine. RLS § 56 lg 7 p 2 näeb ette, et võlausaldaja pankrotiavalduselt tuleb tasuda riigilõiv 6000 krooni, sõltumata nõude suurusest. Võttes arvesse seda, et RLS lisa 1 sätestab 6000 krooni suuruse riigilõivu tasumise 30 000 krooni suuruse hinnaga hagilt, võiks analoogia korras lugeda pankrotiavalduse esitamise kui hagita asja hinnaks 30 000 krooni. Vabariigi Valitsuse kehtestatud määruse „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 põhjal on tsiviilasjas kuni 50 000 krooni lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 25 000 krooni. Isegi kui OÜ REK Ehitus oleks menetluses õigusabikulusid kandnud, ei kuulu need vastavalt Tartu Maakohtu 30.12.2009 määrusele väljamõistmisele. Kohus on märkinud, et pankrotimenetluse kulud jäävad AS YIT Ehitus kanda. Kohtumääruse tegemise ajal (30.12.2009) kehtinud PankrS § 150 lg 1 kohaselt mõisteti pankrotimenetluse kuludena kohtukulusid, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Alates 01.01.2010 muudeti nimetatud sätte sõnastust ning sõna „kohtukulud“ asendati sõnaga „menetluskulud“. Kuna Tartu Maakohtu määruse tegemise ajal kehtinud seadusandlus võimaldas pankrotimenetluse kuludena käsitleda üksnes kohtukulud, mitte aga kohtuvälised kulud, puudub OÜ-l REK Ehitus õigus nõuda Tartu Maakohtu 30.12.2009 määruse alusel enda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. OÜ REK Ehitus väidetavad menetluskulud on ülepaisutatud, ebaselged ja vastuolus asja keerukusastmega. AS YIT Ehitus pankrotiavaldus põhines ühel osaliselt tasumata arvel, mille selguse hindamine ei saanud olla kuigi keeruline. OÜ REK Ehitus ise esitas terve rea mahukaid vastuväiteid, millele AS YIT Ehitus pidi vastama. Seega OÜ REK Ehitus ise tekitas dokumentide suurt mahtu. Samuti AS-le Ü Ä advokaadibüroo poolt esitatud arved sisaldavad kulusid, mis ei ole seotud konkreetse kohtumenetlusega. Esitatud kuluaruanded ei ole selgesti mõistetavad ja detailse menetluskulude nimekirjana käsitletavad. Samuti esitatud arvete alusel pole võimalik kontrollida erinevate toimingute ajalist kestvust. AS YIT oli seisukohal, et AS-ile Ü Ä osutatud õigusabi kulud ei saanud kokku ületada 20 000 krooni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus 19. novembri 2010 määrusega määras kindlaks OÜ REK Ehitus kantud menetluskulud summas 7 830 krooni. Kohus mõistis AS-lt YIT Ehitus OÜ REK Ehitus kasuks välja menetluskulud 7 830 krooni ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 7 830 krooni.
Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on Vabariigi Valitsus kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad 04.09.2008 määrusega nr 137. Määruse § 1 lg 2 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 27 550 000 krooni maksimaalselt sissenõutavaks lepingulise esindaja kuluks 1 612 500 krooni. On õige AS YIT Ehitus väide, et 30.12.2009 kehtinud PankrS ei nimetatud esindajakulusid pankrotimenetluse kuludena. Kuni 31.12.2010 kehtinud PankrS § 150 lg 1 redaktsioon nimetas kuludena üksnes kohtukulusid, mitte menetluskulusid. PankrS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-is sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus asus seisukohale, et AS YIT Ehitus ei saanud avalduse esitamisel ette näha OÜ REK Ehitus menetluskulude kandmise võimalikku kohustust. Kuna alates 01.01.2010 kehtiv PankrS redaktsioon nimetab pankrotimenetluse kuludena ka menetluskulusid, siis juba alates 01.01.2010 sai AS YIT Ehitus ette näha OÜ-l REK Ehitus kulude tekkimist ja sellest tulenevalt tuleb need kulud hüvitada. Aastal 2009 osutatud õigusabi eest on esitatud arved nr 92007 summas 22 116 krooni; nr 91825 summas 5244 krooni, nr 91499 summas 63 240 krooni, nr 91104 summas 36 336 krooni, nr 90883 summas 30 007.40 krooni ja nr 90666 summas 102 406.30 krooni, s.o kokku 259 349.70 krooni. Aastal 2010 osutatud õigusabi eest on esitatud arved nr 100244 summas 15 715.06 krooni ja nr 100093 summas 52 212 krooni, s.o kokku 40 927.06 krooni (29 tundi). TsMS § 172 lg 8 esimese lause kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 152 lg 3 kohaselt määrab kohus tunnistajatasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on tunnitasu alamääraks 27 krooni. Vabariigi Valitsuse 01.01.2006 jõustunud määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Nimetatud sätteid silmas pidades luges kohus OÜ REK Ehitus vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruseks 7830 krooni (29 tundi x 270 krooni).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ REK Ehitus esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 19. novembri 2010 määruse tühistamist osas, millega jäeti OÜ REK Ehitus menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata ja uue määruse tegemist, millega OÜ REK Ehitus avaldus rahuldatakse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti kohaldanud PankrS § 150 p-i 1. Tõepoolest kuni 01.01.2010 kehtinud PankrS § 150 lg 1 p 1 nimetas pankrotimenetluse kuludena kohtukulusid ning alates 01.01.2010 kehtima hakanud PankrS redaktsioonis asendati sõna „kohtukulud“ sõnaga „menetluskulud“. Kohus on sellele muudatusele andnud aga meelevaldse tõlgenduse – s.o et seadusandja soovis alles alates 2010 võimaldada esindaja kulude hüvitamist pankrotimenetluses. See ei vasta tõele. Seletuskirjas, millega muudeti PankrS § 150 lg 1 p 1 oli muudatust põhjendatud järgmise asjaoluga: „§ 150 lg 1 p 1 muudatus on redaktsiooniline, kuna menetlusseadustes kasutatakse väljendi „kohtukulud“ asemel väljendit „menetluskulud.“ Seega enne 01.01.2010 kehtinud
PankrS § 150 lg 1 p-s 1 sätestatud kohtukulu tuleb tõlgendada laiemalt ja pidada pankrotimenetluse kuluks kõik TsMS § 138 lg-s 1 sätestatud menetluskulud; 2) on kohus menetluskulude kindlaksmääramisel ekslikult lähtunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse menetluskulude üldregulatsioonist ning ebaõigesti kohaldanud TsMS § 172 lg-st 8. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-s sätestatud, kui pankrotiseadusest endast ei tulene teisiti. Käesoleval juhul reguleerivad PankrS § 15 lg 4 ja § 150 lg 3 muuhulgas menetluskulude jaotust võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmise korral, mistõttu kuuluvad kohaldamisele mitte TsMS § 172, vaid TsMS §-d 174 ja 175. Seadusandja eesmärk on olnud pankrotiavalduse menetlemisel tekkivate kulude hüvitamisele kohaldada hagimenetluse menetluskulude sätteid ja seda olukorras, kus pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata (samuti kui pankrotiavaldus jäetakse läbi vaatamata või kui pankrotimenetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub PankrS § 150 lg 3). Kohus oleks pidanud lähtuma TsMS § 175 lg-st 1 ja lg-st 4. OÜ REK Ehitus õigusabi kulud summas 274 600.88 krooni on põhjendatud ja vajalikud kulutused TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning need ei ületa ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära.
5.AS YIT Ehitus esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 19. novembri 2010 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega OÜ REK Ehitus avaldus jäetakse täielikult rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus tähelepanu AS YIT Ehitus argumendid ja tõendid, mille kohaselt ei tekkinud OÜ-l REK Ehitus seoses käesoleva tsiviilasjaga mingeid menetluskulusid. OÜ REK Ehitus poolt esitatud dokumentidest ei nähtu OÜ-le REK Ehitus seoses pankrotimenetlusega õigusabi osutamise fakti ega OÜ REK Ehitus poolt mingite kulutuste kandmist. OÜ REK Ehitus poolt esitatud arved kinnitavad õigusabi osutamist AS-ile Ü Ä , kes on esitatud arvete adressaat ning advokaadibüroo klient. Õigusabi kui teenus on osutatud isikule, kes on selle tellinud ja saanud. Õigusabi kui teenuse saajaks ei ole isik, kelle huvides võib mingi kohtudokument olla kolmanda isiku poolt ostetud õigusabi tulemusena koostatud. Käesoleval juhul ei ole kohaldatav ka TsMS § 174 lg 4, kuna AS Ü Ä ei ole tasunud OÜ-le REK Ehitus advokaadibüroo poolt esitatud õigustasu arveid, vaid AS Ü Ä ongi olnud isik, kellele advokaadibüroo poolt teenust osutati. Kõik advokaadibüroo kuluaruanded sisaldavad selget viidet, et advokaadibüroo kliendiks ehk õigusabiteenuse saajaks on AS Ü Ä . TsMS § 174 lg 3 viimase lause kohaselt tuleb menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses muuhulgas kinnitada vastavate kulude reaalset kandmist seoses kohtumenetlusega. Käesoleval juhul puuduvad aga igasugused andmed, et OÜ REK Ehitus oleks mingeid kulusid reaalselt kandnud; 2) ei ole õigusabikulude mahus 29 tundi ehk 7 830 krooni väljamõistmine põhjendatud. Kohus pole pööranud tähelepanud AS YIT Ehitus väidetele, et advokaadibüroo poolt arvete lisadena koostatud ja esitatud kuluaruanded ei sisalda arusaadavat ja detailset kulude kirjeldust; arvetele lisatud kuluaruannete põhjal ei ole võimalik detailselt eristada ja kontrollida iga üksiku toimingu ajalist kestust; kuluaruannetes märgitud ajavahemikud väidetavate toimingute sooritamiseks on ebamõistlikult pikad. AS YIT Ehitus arvab, et õigusabi põhjendatud mahuks ei saanud olla rohkem kui 8 tundi. Lisaks ei ole kohus selgitanud, miks tuleks menetluskulude kindlaksmääramisel hüvitada OÜ-le REK Ehitus kulud n.ö maksimummäras. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-09 leidnud, et menetluskulude väljamõistmine maksimummääras on õigustaud üksnes erandlikel asjaoludel.
Kohus pole tuvastanud erandlike asjaolude esinemist. Kuna tegemist ei olnud keerulise vaidlusega oleks põhjendatud lähtuda maksimaalselt 5 kordsest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnitasu alammärast ehk 1 õigusabi tund 135 krooni (5 x 27 = 135 krooni). Isegi juhul, kui OÜ-d REK Ehitus saaks lugeda õigusabikulusid kandnuks, ei saaks õigusabikulud olla rohkem kui 1 080 krooni (s.o 8 x 135 krooni = 1 080 krooni).
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.AS YIT Ehitus vaidleb OÜ REK Ehitus määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus ebaõigesti kohaldanud kuni 01.01.2010 kehtinud PankrS § 150 lg 1 p-i 1. AS YIT Ehitus ei nõustu OÜ REK Ehitus seisukohaga, et kuni 01.01.2010 kehtinud PankrS § 150 lg 1 p-s 1 sätestatud terminit „kohtukulu“ tuleks tõlgendada laiemalt ning pidada pankrotimenetluses kohtukuludeks kõiki TsMS § 138 lg-s 1 sätestatud menetluskulusid. Samuti ei saanud AS YIT Ehitus ei pankrotiavalduse esitamise ega selle esimese astme kohtus menetlusemise ajal ette näha ega arvestada OÜ REK Ehitus võimalike õigusabikulude kandmise kohustusega; 2) on kohus õigesti kohaldanud TsMS § 172 lg-t 8. TsMS § 475 lg 1 p-st 122 tulenevalt mõistetakse hagita asjana muuhulgas pankrotimenetluse algatamist, pankroti väljakuulutamist ja pankrotimenetlusega seotud asju, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Seega ei saa olla vaidlust, et AS YIT Ehitus poolt esitatud avaldust REK Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamiseks tuli käsitleda ja menetleda kui hagita asja. TsMS § 172 lg 8 kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Vastavalt TsMS § 152 lg-le 3 määrab kohus tunnistajatasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr. 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on tunnitasu alammääraks 27 krooni. Vabariigi Valitsuse 01.01.2006 määruse nr. 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil-ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1-10 kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alamäär. Seega kui lähtuda eeldusest, et REK Ehitus OÜ on kandnud alates 01.01.2010 menetluskulusid, siis tuleks menetluskulude hulka kuuluvad menetlusosalise kohtuvälised kulud kindlaks määrata TsMS § 172 lg-s 8 sätestatud korras
7.OÜ REK Ehitus vaidleb AS YIT Ehitus määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on õigusabi osutatud OÜ-le REK Ehitus. Kõikidelt avaldusele lisatud arvetelt ja kuluaruannetelt on näha, et õigusabi osutamine on toimunud seoses OÜ REK Ehitus pankrotiasjaga. Kõikidel arvetel on märgitud pooltevahelise tsiviilasja number ja lisatud kuluaruannetest nähtuvad üksikasjalikult õigusabi osutaja poolt teostatud toimingud, mis on kõik seotud kõnealuse pankrotiasjaga. Puudub vaidlus, et AS Ü Ä ei olnud kõnesoleva pankrotiasjaga seotud, seega ei ole võimalik, et pankrotiasjas oleks AS-ile Ü Ä osutatud mingit õigusabi. Õigusabi saajaks on olnud OÜ REK Ehitus ja pole oluline põhjus, miks AS Ü Ä teise isiku eest õigusabikulude eest tasus. Oluline on asjaolu, et TsMS § 174 lg 4 võimaldab poolel taotleda menetluskulude hüvitamist ka siis, kui tema eest on need kandnud muu isik. Seejuures ei pea tsiviilkohtumenetluses menetluskulude hüvitamise taotlemise tõendama kulude reaalse kandmise fakti, vaid piisab kuludokumendi esitamisest, mis tõendab vastava maksekohustuse tekkimist;
2) ei kohaldu käesolevas asjas hagita menetluse menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et OÜ REK Ehitus määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, AS YIT Ehitus määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab maakohtu poolt vaidlustatud määrusega väljamõistetud menetluskulude suurust ning mõistab välja AS-lt YIT Ehitus OÜ-u REK Ehitus kasuks menetluskulud summas 1 302.69 eurot. Muus osas tuleb jätta vaidlustatud määrus muutmata.
9.Ükski AS YIT Ehitus määruskaebuses esitatud väide ei ole Tartu Maakohtu 19. novembri 2010 määruse tühistamise aluseks.
9.1.Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et OÜ REK Ehitus poolt esitatud dokumentidest ei nähtu OÜ-le REK Ehitus seoses pankrotimenetlusega õigusabi osutamise fakt. Asjas esitatud arvete (III kd tl 122-136) kohaselt on küll nende adressaadiks Ü Ä AS, kuid arvete kirjeldusest ning kulude aruannetest nähtub, et advokaadibüroo poolt on osutatud õigusabi teenust seoses OÜ REK Ehitus pankrotimenetlusega, s.o reaalselt on õigusabi osutatud OÜ-le REK Ehitus. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Käesoleval juhul on õigusabi osutatud OÜ-le REK Ehitus. Asjaolu, et õigusabi teenuse eest tasus Ü Ä AS, ei välista TsMS § 174 lg 4 kohaselt menetluskulude hüvitamist OÜ-le REK Ehitus.
9.2. Nähtuvalt asja materjalidest on igale arvele lisatud kulude aruanne, mis võimaldab detailselt eristada ja kontrollida iga üksiku toimingu ajalist kestust ning määruskaebuse esitaja vastupidine väide on alusetu. Samas on õige määruskaebuse esitaja väide, et kohati on kulude aruannetes märgitud ajavahemikud toimingute sooritamiseks ebamõistlikult pikad, kuid see asjaolu ei too kaasa antud juhul maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude vähendamist. Ringkonnakohus arvestab selle asjaoluga väljamõistetavate menetluskulude suurendamisel. Arvestades õigusabi osutavate advokaatide kvalifikatsiooni (samuti nende reaalset keskmist sissetulekut), nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga selles, et antud juhul tuleb määrata tunnitasu tunnistajatasu tunnitasu ülemmäära piires, s.o 17,3 eurot, ning määruskaebuses esitatud vastupidine väide ei anna alust asuda teisele seisukohale.
10.OÜ REK Ehitus määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning ringkonnakohus suurendab AS-lt YIT Ehitus OÜ-u REK Ehitus kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust.
10.1.Õige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 150 lg 1 p-i 1, leides, et kuni 01.01.2010 kehtinud PankrS § 150 lg 1 p 1 sõnastus ei võimaldanud AS-l YIT Ehitus ette näha seda, et ta peaks kanda OÜ REK Ehitus menetluskulusid. Ringkonnakohus leiab, et kuigi enne 01.01.2010 kehtinud PankrS § 150 lg 1 p-s 1 on märgitud pankrotimenetluse kuludena kohtukulusid, tuleb nende all mõista menetluskulusid ning lähtuvalt kohtupraktikas on kohtud ka niimoodi viidatud sätet sisustanud. Vaidlusalune PankrS § 150 lg 1 p 1 kehtis alates 01.01.2004. Sel ajal kehtinud TsMS § 46 kohaselt olid kohtukulud riigilõiv, asja läbivaatamiskulud ja kassatsioonikautsjon ning § 52 järgi asja läbivaatamise kuluks oli muu hulgas ka õigusabikulu. Seega hõlmas PankrS § 150 lg 1 p-s 1 nimetatud kohtukulud ka õigusabikulu ning pankrotiavalduse esitamisel pidi AS YIT Ehitus sellest ka niimoodi aru saama.
10.2.Maakohus on õigesti menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldanud TsMS § 172 lg-t 8 ning määruskaebuse esitaja vastupidine väide on alusetu. Määruskaebuse esitaja poolt viidatud PankrS § 15 lg 4 ja § 150 lg 3 reguleerib menetluskulude jaotust, mitte aga menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 8 hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 152 lg 3 kohaselt määrab kohus tunnistajatasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on tunnitasu alamääraks 1.73 eurot. Vabariigi Valitsuse 01.01.2006 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lg 3 järgi määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Arvestades käesoleva otsuse punktis 9.2. märgitut, kuulub hüvitamisele menetluskuluna õigusabikulu tunnimääraga 17.3 eurot. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks õigusabi osutamise ajaks oli arve nr 90666 järgi 27 tundi, arve nr 90883 järgi 11,2 tundi, arve nr 91104 järgi 10 tundi, arve nr 91499 järgi 12 tundi, arve nr 91825 järgi 0,3 tundi, arve nr 92007 järgi 5 tundi, arve nr 100093 järgi 8 tundi, arve nr 100244 järgi 1,8 tundi, kokku on õigusabile kulunud vajalik ja põhjendatud tundide arv 75,3 tundi. Arvestades tunnitasumääraga 17.3 eurot, tuleb menetluskuluna AS-lt YIT Ehitus välja mõista OÜ REK Ehitus kasuks 1 302.69 eurot.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.