2-09-15561/61 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

(praeguse ärinimega AS T K ). Õigusabi kui teenuse saajaks ei ole isik, kelle huvides võib mingi kohtudokument olla kolmanda isiku poolt ostetud õigusabi tulemusena koostatud vms. AS REK Ehitus viide TsMS § 174 lg-le 4 ei ole asjakohane. AS Ü Ä ei ole tasunud OÜ-le REK Ehitus advokaadibüroo poolt esitatud õigusabi eest, vaid AS Ü Ä ongi olnud isik, kellele advokaadibüroo poolt teenust osutati. TsMS § 174 lg 3 viimase lause kohaselt tuleb menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses kinnitada vastavate kulude reaalset kandmist seoses kohtumenetlusega. Käesoleval juhul aga puuduvad igasugused andmed selle kohta, et OÜ REK Ehitus oleks mingisuguseid kulusid seoses kohtumenetlusega kandnud. AS YIT Ehitus oli seisukohal, et tsiviilasja hinnana käesoleval juhul ei oleks saanud käsitleda rahalise nõude suurust OÜ REK Ehitus vastu, kuivõrd AS YIT Ehitus poolt esitatud pankrotiavalduse rahuldamise tagajärjeks oleks olnud üksnes OÜ REK Ehitus maksejõuetuse tuvastamine. RLS § 56 lg 7 p 2 näeb ette, et võlausaldaja pankrotiavalduselt tuleb tasuda riigilõiv 6000 krooni, sõltumata nõude suurusest. Võttes arvesse seda, et RLS lisa 1 sätestab 6000 krooni suuruse riigilõivu tasumise 30 000 krooni suuruse hinnaga hagilt, võiks analoogia korras lugeda pankrotiavalduse esitamise kui hagita asja hinnaks 30 000 krooni. Vabariigi Valitsuse kehtestatud määruse „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 põhjal on tsiviilasjas kuni 50 000 krooni lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 25 000 krooni. Isegi kui OÜ REK Ehitus oleks menetluses õigusabikulusid kandnud, ei kuulu need vastavalt Tartu Maakohtu 30.12.2009 määrusele väljamõistmisele. Kohus on märkinud, et pankrotimenetluse kulud jäävad AS YIT Ehitus kanda. Kohtumääruse tegemise ajal (30.12.2009) kehtinud PankrS § 150 lg 1 kohaselt mõisteti pankrotimenetluse kuludena kohtukulusid, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Alates 01.01.2010 muudeti nimetatud sätte sõnastust ning sõna „kohtukulud“ asendati sõnaga „menetluskulud“. Kuna Tartu Maakohtu määruse tegemise ajal kehtinud seadusandlus võimaldas pankrotimenetluse kuludena käsitleda üksnes kohtukulud, mitte aga kohtuvälised kulud, puudub OÜ-l REK Ehitus õigus nõuda Tartu Maakohtu 30.12.2009 määruse alusel enda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. OÜ REK Ehitus väidetavad menetluskulud on ülepaisutatud, ebaselged ja vastuolus asja keerukusastmega. AS YIT Ehitus pankrotiavaldus põhines ühel osaliselt tasumata arvel, mille selguse hindamine ei saanud olla kuigi keeruline. OÜ REK Ehitus ise esitas terve rea mahukaid vastuväiteid, millele AS YIT Ehitus pidi vastama. Seega OÜ REK Ehitus ise tekitas dokumentide suurt mahtu. Samuti AS-le Ü Ä advokaadibüroo poolt esitatud arved sisaldavad kulusid, mis ei ole seotud konkreetse kohtumenetlusega. Esitatud kuluaruanded ei ole selgesti mõistetavad ja detailse menetluskulude nimekirjana käsitletavad. Samuti esitatud arvete alusel pole võimalik kontrollida erinevate toimingute ajalist kestvust. AS YIT oli seisukohal, et AS-ile Ü Ä osutatud õigusabi kulud ei saanud kokku ületada 20 000 krooni.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on Vabariigi Valitsus kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad 04.09.2008 määrusega nr 137. Määruse § 1 lg 2 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 27 550 000 krooni maksimaalselt sissenõutavaks lepingulise esindaja kuluks 1 612 500 krooni. On õige AS YIT Ehitus väide, et 30.12.2009 kehtinud PankrS ei nimetatud esindajakulusid pankrotimenetluse kuludena. Kuni 31.12.2010 kehtinud PankrS § 150 lg 1 redaktsioon nimetas kuludena üksnes kohtukulusid, mitte menetluskulusid. PankrS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-is sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus asus seisukohale, et AS YIT Ehitus ei saanud avalduse esitamisel ette näha OÜ REK Ehitus menetluskulude kandmise võimalikku kohustust. Kuna alates 01.01.2010 kehtiv PankrS redaktsioon nimetab pankrotimenetluse kuludena ka menetluskulusid, siis juba alates 01.01.2010 sai AS YIT Ehitus ette näha OÜ-l REK Ehitus kulude tekkimist ja sellest tulenevalt tuleb need kulud hüvitada. Aastal 2009 osutatud õigusabi eest on esitatud arved nr 92007 summas 22 116 krooni; nr 91825 summas 5244 krooni, nr 91499 summas 63 240 krooni, nr 91104 summas 36 336 krooni, nr 90883 summas 30 007.40 krooni ja nr 90666 summas 102 406.30 krooni, s.o kokku 259 349.70 krooni. Aastal 2010 osutatud õigusabi eest on esitatud arved nr 100244 summas 15 715.06 krooni ja nr 100093 summas 52 212 krooni, s.o kokku 40 927.06 krooni (29 tundi). TsMS § 172 lg 8 esimese lause kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 152 lg 3 kohaselt määrab kohus tunnistajatasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on tunnitasu alamääraks 27 krooni. Vabariigi Valitsuse 01.01.2006 jõustunud määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Nimetatud sätteid silmas pidades luges kohus OÜ REK Ehitus vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruseks 7830 krooni (29 tundi x 270 krooni).

5.AS YIT Ehitus esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 19. novembri 2010 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega OÜ REK Ehitus avaldus jäetakse täielikult rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus tähelepanu AS YIT Ehitus argumendid ja tõendid, mille kohaselt ei tekkinud OÜ-l REK Ehitus seoses käesoleva tsiviilasjaga mingeid menetluskulusid. OÜ REK Ehitus poolt esitatud dokumentidest ei nähtu OÜ-le REK Ehitus seoses pankrotimenetlusega õigusabi osutamise fakti ega OÜ REK Ehitus poolt mingite kulutuste kandmist. OÜ REK Ehitus poolt esitatud arved kinnitavad õigusabi osutamist AS-ile Ü Ä , kes on esitatud arvete adressaat ning advokaadibüroo klient. Õigusabi kui teenus on osutatud isikule, kes on selle tellinud ja saanud. Õigusabi kui teenuse saajaks ei ole isik, kelle huvides võib mingi kohtudokument olla kolmanda isiku poolt ostetud õigusabi tulemusena koostatud. Käesoleval juhul ei ole kohaldatav ka TsMS § 174 lg 4, kuna AS Ü Ä ei ole tasunud OÜ-le REK Ehitus advokaadibüroo poolt esitatud õigustasu arveid, vaid AS Ü Ä ongi olnud isik, kellele advokaadibüroo poolt teenust osutati. Kõik advokaadibüroo kuluaruanded sisaldavad selget viidet, et advokaadibüroo kliendiks ehk õigusabiteenuse saajaks on AS Ü Ä . TsMS § 174 lg 3 viimase lause kohaselt tuleb menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses muuhulgas kinnitada vastavate kulude reaalset kandmist seoses kohtumenetlusega. Käesoleval juhul puuduvad aga igasugused andmed, et OÜ REK Ehitus oleks mingeid kulusid reaalselt kandnud; 2) ei ole õigusabikulude mahus 29 tundi ehk 7 830 krooni väljamõistmine põhjendatud. Kohus pole pööranud tähelepanud AS YIT Ehitus väidetele, et advokaadibüroo poolt arvete lisadena koostatud ja esitatud kuluaruanded ei sisalda arusaadavat ja detailset kulude kirjeldust; arvetele lisatud kuluaruannete põhjal ei ole võimalik detailselt eristada ja kontrollida iga üksiku toimingu ajalist kestust; kuluaruannetes märgitud ajavahemikud väidetavate toimingute sooritamiseks on ebamõistlikult pikad. AS YIT Ehitus arvab, et õigusabi põhjendatud mahuks ei saanud olla rohkem kui 8 tundi. Lisaks ei ole kohus selgitanud, miks tuleks menetluskulude kindlaksmääramisel hüvitada OÜ-le REK Ehitus kulud n.ö maksimummäras. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-09 leidnud, et menetluskulude väljamõistmine maksimummääras on õigustaud üksnes erandlikel asjaoludel.

6.AS YIT Ehitus vaidleb OÜ REK Ehitus määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus ebaõigesti kohaldanud kuni 01.01.2010 kehtinud PankrS § 150 lg 1 p-i 1. AS YIT Ehitus ei nõustu OÜ REK Ehitus seisukohaga, et kuni 01.01.2010 kehtinud PankrS § 150 lg 1 p-s 1 sätestatud terminit „kohtukulu“ tuleks tõlgendada laiemalt ning pidada pankrotimenetluses kohtukuludeks kõiki TsMS § 138 lg-s 1 sätestatud menetluskulusid. Samuti ei saanud AS YIT Ehitus ei pankrotiavalduse esitamise ega selle esimese astme kohtus menetlusemise ajal ette näha ega arvestada OÜ REK Ehitus võimalike õigusabikulude kandmise kohustusega; 2) on kohus õigesti kohaldanud TsMS § 172 lg-t 8. TsMS § 475 lg 1 p-st 122 tulenevalt mõistetakse hagita asjana muuhulgas pankrotimenetluse algatamist, pankroti väljakuulutamist ja pankrotimenetlusega seotud asju, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Seega ei saa olla vaidlust, et AS YIT Ehitus poolt esitatud avaldust REK Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamiseks tuli käsitleda ja menetleda kui hagita asja. TsMS § 172 lg 8 kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Vastavalt TsMS § 152 lg-le 3 määrab kohus tunnistajatasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr. 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on tunnitasu alammääraks 27 krooni. Vabariigi Valitsuse 01.01.2006 määruse nr. 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil-ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1-10 kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alamäär. Seega kui lähtuda eeldusest, et REK Ehitus OÜ on kandnud alates 01.01.2010 menetluskulusid, siis tuleks menetluskulude hulka kuuluvad menetlusosalise kohtuvälised kulud kindlaks määrata TsMS § 172 lg-s 8 sätestatud korras