Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.03.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-87377
Tsiviilasi
Ljubov Nazimova hagi Vello Väljako vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1068.99 eurot (16 726 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.11.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vello Väljako apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
09.03.2011
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ljubov Nazimova (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XXXX XXXXXXX) Kostja Vello Väljako (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XXX-X XXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter Sepper
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 05.11.2010 otsus tühistada osaliselt kahjuhüvitise suuruse osas.
2.Teha asjas uus otsus, millega mõista Vello Väljakolt välja tekitatud kahju hüvitamiseks Ljubov Nazimova kasuks 35.85 (kolmkümmend viis eurot 85 eurosenti ) eurot.
3.Maakohtus kantud hageja menetluskulud jätta 5% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta vastustaja kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.19.12.2008 esitas Ljubov Nazimova (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse Vello Väljako (edaspidi kostja, apellant) vastu kahju suuruses 48 400 krooni välja mõistmiseks. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ja palus kostjalt välja mõista köögi, esiku ja kahe toa ennistustööde hüvitamiseks: lagede tööde maksumuse koos materjalidega 4557.10 krooni; seintega seotud tööde maksumuse koos materjalidega 11 300.25 krooni; põrandatega seotud tööde maksumuse koos materjalidega 16 223 krooni; kokku 32 080.35 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % ehk 5774.50 krooni, seega kokku 37 855 krooni ning eksperthinnangu tasu 6300 krooni. Kokku palus hageja välja mõista 44 155 krooni.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt toimus 29.11.2008 Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX asuvas korteris nr X veeuputus, mille tagajärjel sai veekahjustusi korrus allpool asuv hagejale kuuluv korter nr X. 2007. aastal oli hageja teinud korteris täielikud remonttööd. Komisjon koosseisus H. T. (KÜ XXXXXXXX XXX XXX tegevdirektor), N. B. (KÜ juhatuse liige) ning N. P. ja N. Ž. (tunnistajad) teostasid 01.12.2008 hageja korteri ülevaatuse, mille käigus tuvastati, et köögis, koridoris ja ühes toas olid põrandad niisked, koridori lagedel olid kollased plekid, kõik vaipkatted olid märjad, köögi ja koridori põrandatele astudes vajusid põrandad sisse.
3.10.12.2008 on hageja tellimusel OÜ Ehitusekspert poolt tehtud eksperthinnang korteri veekahjustuste ulatuse ja sellest tulenevate ennistustööde mahu ja maksumuse selgitamise kohta. Ekspertiisis prognoositi ennistustööde maksumuseks 48 400 krooni. Detsembrikuu lõpus alustatud remonditööde käigus selgus, et vajalik on põrandate
demontaaž ja uue põranda paigaldamine, lagede pahteldamine ja värvimine, tapeetide vahetamine köögis, esikus ja kahes toas. Tööde maksumuseks oli 50 142 krooni, mis on hageja poolt täielikult tasutud. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistas esitatud nõuet osaliselt ja nõustus hüvitama 01.12.2008 ja 3.12.5.12.2008 korteri ülevaatusel silmale nähtavad ning eksperthinnangus nimetatud veekahjustused, milleks olid kaks plekki koridori (esiku) laes.
5.Vastuväidete kohaselt unustas kostja 29.11.2008 õhtul umbes kella 21.00 ajal vannitoa veekraani lahti, mistõttu vannitoa põrandale voolas vesi. Umbes kell 22.20 märkas kostja ülalkirjeldatud asjaolu, sulges kraani ja teatas toimunust korteriühistu (KÜ) tegevjuht H. T.. Avatud kraanist voolas poole tunni jooksul välja mitte rohkem kui paarsada liitrit vett. Kraani toru asus vee voolamise ajal valamu ja vanni vahel selliselt, et osa vett voolas kraanikaussi ja osa põrandale, see on kraani lahtioleku ajal ei voolanud kogu vesi vannitoa põrandale. Korterisse voolanud vesi tekitas tunduvalt väiksemaid kulutusi, kui hageja nõuab. Veekahjustuste ulatuse ja teostatud remondi vahel ei ole põhjuslikku seost.
6.Eksperthinnangus ja 01.12.2008 aktis on väga olulised vastuolud ja puudused. Aktis väidetud põrandate sissevajumine on ilmselt tõlkeviga. Eksperthinnangus märgitud suulised selgitused ja akt on vastuolus, akti kohaselt oli suure toa vaipkate niiske, ekspertarvamuse kohaselt aga vee all. Kokkulangevus on üksnes selles, et koridori laes oli kaks veeplekki. Eksperthinnangus on esitatud mitu kontrollimata ja alusetut väidet: elektripaigaldis on juba korrastatud; 2007. aastal remonditi korter kvaliteetselt. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ehitusteaduskonna erakorralise professori tehnikadoktor K. Õ. arvamuse kohaselt on ekspertiisiaktis vale vee läbijooksu toimumise aeg, laepaneelide paksus, paneelidevaheliste vuukide mõõdud; ekspertiis on puudulikult dokumenteeritud; vastuolud 01.12.2008 koostatud aktiga selles osas, et seinapinnad on niisked, fikseeritud ei ole veekahjustuse ulatus ja väidetavalt kahjustuste likvideerimiseks vajaliku remondi maksumus. Osundatud järeldustest ei tulene vajadust teostada kogu korteris suuremahuline remont.
7.Kostja palus määrata hagejale makstava kahjutasu suuruseks 561 krooni, mis vastab faktiliselt tuvastatud veekahjustuste kõrvaldamise kuludele: esiku lae ühekihilisele värvimisele (5,3 m2) koos osalise pahtelduse ja osalise kahekihilise värvimisega (0,5 m2). Esimese astme kohtu otsus
8.05.11.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 17 287 krooni ning jättis hageja menetluskulud 39% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 61% ulatuses hageja kanda.
9.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust korteriomandite kuuluvuse üle, ega selles, et 29.11.2008 toimus korteris nr X omaniku poolt vannitoas veekraani lahtiunustamise tõttu veeuputus, mille tagajärjel sai veekahjustusi korter nr X. Hageja nõudeõigus tuleneb korteriomandi seaduse (KOS) § 11 lg 1 p-st 1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteri reaalosa korras ning kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Pooled vaidlevad kahju ulatuse ja suuruse üle.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahjustatud isik peab asja parandamiseks valima soodsaima võimaluse, samas ka mitte kõige odavamat võimalust. Kahju suuruse tõendamise kohustus lasub hagejal. Hageja poolt esitatud eksperthinnangut hindab kohus kui spetsialisti antud
arvamust, dokumentaalset tõendit, mitte kui eksperdi arvamust. Kohus ei ole asjas ekspertiisi määranud.
11.Spetsialisti arvamuse kohaselt on 2007. aastal kvaliteetselt remonditud korter nr X saanud 01.12.2008 toimunud uputuse läbi veekahjustusi, mis rikkus korteri ruumides lagesid ja arvatavalt rikub ka laminaatpõrandaid, korteris on vajalik niiskunud piirdekonstruktsioonid kuivatada ja siis läbi viia vajalikud ennistustööd, prognoositav ennistustööde maksumus on 48 400 krooni. Töövõtulepingust nr 4, sõlmitud 05.12.2008 Ljubov Nazimova (tellija) ja R. K. (töövõtja) vahel, nähtuvalt on kokku lepitud põrandate demontaaž ja uue laminaatparketi paigaldamine köögis, esikus ja kahes toas, vanade tapeetide eemaldamine, seinte värvimine ja pahteldamine köögis, esikus ja kolmes toas, lagede värvimine ja pahteldamine köögis, esikus ja kolmes toas, elektritorustiku kontroll köögis, põrandakütte paigaldamine, valamu, WC-poti ja segisti vahetus, kokku tööde maksumus 50 142.09 krooni. Üleandmise–vastuvõtmise aktist 10.04.2009 nähtuvalt on hageja vastu võtnud remonditööd vastavalt lepingule nr 4. Kostja vaidles spetsialisti arvamusele vastu ja esitas TTÜ ehitusteaduskonna erakorralise professori K. Õ. arvamuse.
12.Kohus leidis, et spetsialisti esitatud arvamus ei ole usaldusväärne ega kontrollitav, kuna sellest ei nähtu, millel arvamus põhineb ja mille alusel on tehtud järeldused. Spetsialist on arvamuse andmisel keskendunud ainult kahju suuruse arvutamisele, mitte aga kahju ulatuse tuvastamisele. Arvamuses on märgitud aktist erinev veekahjustuse tekkimise aeg (aktis 29.11.2008, arvamuses 01.12.2008), ruumide remont 2007. aastal on tõendamata, kontrollimatu on väide, et põrandal oli ca 3 cm vett, põrandate ja seinte niiskust ei ole mõõdetud, korteri põrand ei saaks oma konstruktsiooni poolest veekahjustuste tõttu sisse vajuda, eelarve on koostatud maksimaalselt kõike arvesse võttes. Esitatud dokumentaalses tõendis on tuginetud kohalolnute selgitustele ja KÜ juhatuse aktile, tuvastatud ei ole reaalset olukorda. Arvamuse usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et korteri nr X üle vaatamisel ei ole spetsialist lisanud fotosid. Fotode puudumist on OÜ Ehitusekspert selgitanud sellega, et fotod ei iseloomusta täpselt veekahjustusi, ruumide pindade märgumine ei oleks olnud fotodelt selgelt eristatav, fotode tegemiseks ei olnud vajadust. Arvamuse esitaja ei ole seega olnud erapooletu ja on asunud asjaolusid õiguslikult hindama. Seega jätab kohus hageja esitatud spetsialisti arvamuse kui ebausaldusväärse kahju ulatuse ja suuruse hindamisel kõrvale.
13.Tunnistaja N. Ž. ütluste kohaselt oli hetkel, kui ta 30.11.2008 korterisse sisenes, põrandal 5 cm paksune veekiht, elekter oli välja lülitatud, ta tõstis kühvliga vett ämbrisse, suures toas ujus vaip, tõstis selle vannituppa, lühtrites oli vesi, laes hakkas pahtel lahti tulema. Tunnistaja ütlused ei ühti 01.12.2008 aktis tuvastatuga, kus on märgitud, et vaipkatted olid märjad. Seega juhul, kui tunnistaja oleks tõesti 30.11.2008 käinud hageja korteris, siis ei oleks komisjon oma aktis saanud tuvastada märgi vaipkatteid, kuna tunnistaja ütluste kohaselt tõstis ta need vannituppa. Tunnistaja ütlused ei ühti ka tunnistaja H. T. ütlustega, mille kohaselt oli narmasvaip niiske ja see tõsteti rõdule. Samuti juhul, kui tunnistaja oleks tõesti 30.11.2008 korterist vee ära koristanud, ei oleks saanud 01.12.2008 komisjon põrandal vee olemasolu tuvastada. Kohus jätab tunnistaja N. Ž. ütlused kahju ulatuse hindamisel kõrvale kui mitteusaldusväärsed.
14.Hagi täpsustuses on hageja esitanud nõude köögi, esiku ja kahe toa remondi eest, korteri üldpind on 48 m2 , väikse toa üldpind 10 m2, aga väike tuba veekahjustusi ei saanud. Lagede taastamise tööde maksumus koos materjalidega oli 4557.10 krooni, seinte taastamise tööde maksumus koos materjalidega 11 300.25 krooni, põrandate tööde maksumus koos materjalidega köögis, esikus ja kahes toas kokku 16 223 krooni, kokku 32 080.35 krooni, millele lisandub käibemaks 18%. Samuti taotles hageja
eksperthinnangu tasu väljamõistmist. Hageja korteri esiku veekahjustused on tõendatud 01.12.2008 aktiga, mille kohaselt olid koridori lael kollased plekid suurusega 6x10 cm ja 4x4 cm, põrandad olid niisked. Korteri ülevaatuse aruande kohaselt oli esiku laes kahvatukollane laik suurusega 4x4 cm. Lagede remondi vajadusele viitas ka kostja poolt esitatud TTÜ ehitusteaduskonna tehnilise doktori arvamus, mille kohaselt võis 29.11.2008 korteris nr X ajavahemikul kella 21.00-st kuni 22.30-ni välja voolata mitte rohkem kui paarsada liitrit vett. Tunnistaja H. T. ütluste kohaselt oli esiku lae nurgas 2 kollast plekki, korteri põrand oli kergelt niiske.
15.Hageja ei esitanud tõendeid korteri ruumide lagede remondi kohta eraldi, kuid korteri lagede remondi kogumaksumus on hageja esitatu kohaselt 4557.10 krooni. Kostja on esitanud esiku lae kahjutasu arvestuse, mille kohaselt on esiku lae kahjutasu 561 krooni. Kostja poolt esitatud spetsialisti arvamuse kohaselt sai vee voolamine ühest kohast teise toimuda laepaneelide toetuskohalt seinapaneelile või laepaneelis olevate elektrijuhtmete või tehnoloogiliste kooniliste avade ebatiheduste kaudu. Arvestades eeltoodut tuleb hageja kasuks esiku, köögi ja kahe toa lagede remondi kulude katteks 1500 krooni välja mõista.
16.Hageja korteri esiku, köögi ja kahe toa seinte kahjustusi ei ole hageja poolt esitatud tõendites tuvastatud. Kostja esitatud spetsialisti arvamuse kohaselt võis vesi sattuda ka seinapaneelidele. Arvestades korteri nr X veekraanist välja voolanud vee kogust, see on umbes 200 liitrit, võis hageja esiku, köögi ja kahe toa seintele tekkida veekahjustusi, mille hüvitamiseks tuleb kostjalt välja mõista 5000 krooni.
17.Hageja korteri esiku, köögi ja kahe toa põrandatele tekitatud veekahju kohta on aktist 01.12.2008 nähtuvalt vaipkatted märjad, söögitoa ja koridori põrandad vajusid astudes sisse. Aruandest korteri ülevaatuse kohta nähtub, et põrandad olid köögis, esikus ja suures toas täiesti kuivad. Tunnistaja H. T. ütluste kohaselt oli põrand kergelt niiske, narmasvaip oli niiske. Kostja esitatud spetsialisti arvamuse kohaselt, et kui põrand oli laagidel laudpõrand, millele oli paigaldatud 19 mm laastplaadid ja neile poroloonalusel laminaatparkett, siis ei saanud see kuidagi pärast veekahjustust sisse vajuda, põrand võis õõtsuda juba varem. Samas on spetsialist märkinud, et veekogust arvestades ei saanud põrandale tekkida küll nii paksu, see on 2-3 cm veekihti, kuid see võis olla niiske või kohati kaetud õhukese veekilega. Ülaltoodut arvestades on tõendatud, et veekahjustused tekkisid ka esiku, köögi, kahe toa põrandatele ja kostjalt tuleb välja mõista põrandaga seotud tööde hüvitamiseks 8150 krooni.
18.Seega kuulub nõue osaliselt rahuldamisele köögi, esiku, kahe toa lagede, seinte ja põrandate remondi eest, kokku 14 650 krooni, millele lisandub 18 % käibemaks 2637 krooni, kokku 17 287 krooni.
19.Menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Apellatsioonkaebus
20.Vello Väljako palub Harju Maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi 561 krooni ulatuses ning menetluskulude proportsioon muuta vastavalt kohtuotsusele.
21.Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tuvastamata kostja põhjustatud veeuputusega hagejale tegelikult tekitatud kahju suuruse (ulatuse), põhjusliku seose kahju ja remonttööde vahel (välja arvatud esiku lagi) ning sellest tulenevalt on ebaõigesti kindlaks määranud kahjulike tagajärgede kõrvaldamisele kuluva kahjuhüvitise summa. Korteri ulatuslik remont ei olnud põhjustatud veekahjustustest. Hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud ainult kahe värvilaigu olemasolu esiku laes, mis võisid olla tekkinud veekahjustuse tagajärjel. Korteri teiste ruumide lagede
värvikahjustuste kohta tõendid puuduvad. Seda möönab ka kohus otsuses, mille kohaselt on tõendatud esiku lae remondi vajadus.
22.Maakohus leidis, et hageja korteri esiku, köögi ja kahe toa seinte kahjustusi ei ole hageja poolt esitatud tõenditega tuvastatud. Vaatamata sellele pidas kohus mõistlikuks välja mõista osa korteri seinte remondile kulutatud summast. Siin tugines kohus kostja poolt esitatud dokumendis esitatud arvamusele, mille kohaselt vesi võis sattuda ka seinapaneelidele. Apellant leiab, et korteri seinte kahjustused ei ole tuvastatud ega tõendatud, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt 5000 krooni suuruse hüvituse väljamõistmine seinte veekahjustuse hüvitamiseks.
23.01.12.2008 akti kohaselt oli põrand niiske köögis, koridoris ja suures toas (koridorist ja köögist järgmine ruum). Seega teine tuba (kaugeim vannitoast, kus vee ülevool toimus ning elutoast järgmine) mingeid veekahjustusi ei saanud ning neid ei saanud ka tekkida, sest vesi voolas alla juba eelmistes ruumides (esik, köök, nendele lähim elutuba). Tuvastatud on, et põrand oli osundatud tubades niiske. See asjaolu aga ei tõenda, et kahju oleks tekkinud ega näita kahju ulatust. On tõenäoline, et keskküttega korteris kuivavad põrandad kiiresti, mistõttu materjal ei ligune vees ega kahjustu. Korteri ülevaate aruande 3.-6.12.2008 kohaselt olid põrandad köögis, esikus ja suures toas täiesti kuivad ja nendel ei olnud kahjustusi. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamata kahjustuste ulatus, mistõttu on põhjendamatu kostjalt põrandaga seotud tööde hüvitamiseks 8150 krooni väljamõistmine. Vastustaja seisukoht
24.Ljubov Nazimova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
25.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, leiab, et maakohus on otsuse tegemisel hinnanud osaliselt ebaõigesti tõendeid ja jõudnud seetõttu osaliselt ebaõigele otsusele. Ringkonnakohus saab vajalikus ulatuses tõendeid ise uuesti hinnata ja teha asjas uue otsuse. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
26.Käesolevas asjas kaebas edasi kostja ja vaidlustas maakohtu otsust tuvastatud kahju suuruse osas – kostja on nõus hüvitama hagejale esiku lae remondist 561 kr, ülejäänud väljamõistetud summale vaidleb vastu tõendamatuse tõttu. Seega on käesolevas asjas vaidlus kahju ulatuse üle. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 alusel kuulub asja kahjustamise korral hüvitamisele varalise kahjuna asja kahjueelsesse olukorda taastamise mõistlikud kulud. Seega vastutab kostja käesoleva tsiviilasja raames kahju eest üksnes selles ulatuses, mis on põhjuslikus seoses tema korterist 29.11.2008 valgunud veega ning kahju hüvitamise eesmärgiks on taastada kahjueelne olukord hageja korteris võimalikult mõistlike kuludega.
27.Hagejal oli õigus teha peale 29.11.2008 oma korteris soovitud ulatuses remont, kuid selle kulusid on kostja kohustatud hüvitama vaid ulatuses, millega likvideeriti otseseid vee kahjustusi. Vastavate kahjustuste tekkimise tõendamine oli hageja kohustus tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kahju hüvitamise nõuete puhul seadusest teisiti ei tulene.
28.Maakohtu poolt väljamõistetud hüvitis koosneb kolmest osast: esiku, köögi ja kahe toa remondiks vastavalt lagedele 1500 krooni, seintele 5000 krooni ja põrandatele 8150
krooni. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et põhjuslik seos kostja korterist valgunud veega on tõendatud vaid esiku lae osas. Muus osas kahjustusi maakohtus kogutud ja uuritud tõendid ei kinnita.
29.Asjaolu, et hageja korteri esiku laes olid peale vee läbijooksu kollased plekid, on kostja omaks võtnud. Seega selles osas hageja tõendeid esitama ei pidanud. Küll aga nähtub sama asjaolu ka 01.12.2008 aktist: koridori lael kollased plekid suurusega 6x10 ja 4x4 cm. Teiste ruumide (köök, kaks tuba) lagede kahjustusi tõendid ei kinnita. Hagiavalduses (esitatud 19.12.2008, see on 20 päeva peale läbijooksu) nimetas hageja lagedega seonduvalt samuti vaid kollaseid plekke koridori laes. Nõude täpsustuses (esitatud 29.09.2010; t lk 126-127) on hageja esindaja selgitanud, et 01.12.2008 akt kinnitab korteri esialgset seisundit, kuid detsembrikuu lõpus alustatud remonttööde käigus selgus, et vajalik on lagede pahteldamine ja värvimine lisaks esikule ka köögis ja kahes toas. Remonttööde käigus ilmnenud lagede täiendavaid kahjustusi kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, menetlusosalise lepingulise esindaja seletus tsiviilkohtumenetluses tõendiks TsMS § 229 mõttes ei ole. Tunnistaja H.T. ütluste kohaselt viibis ta hageja korteris 01.12.2008, esiku lae nurgas olid kaks kollast plekki, toas laes kahjustusi ei olnud, valgustitest vesi ei tilkunud; paar päeva hiljem oli korter kuiv, kollased plekid olid laes.
30.Hageja poolt esitatud OÜ Ehitusekspert hinnangu ja tunnistaja N.Ž. ütlused jättis maakohus kui ebausaldusväärsed kõrvale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega korda neid (maakohtu otsuse p-d 12 ja 13).
31.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja seisukoht, et hageja korteri lagede kahjustustest on 29.11.2008 vee läbijooksuga põhjuslik seos tõendatud vaid esiku osas ja seega ülejäänud lagedega seotud kulutusi kostja hüvitama ei pea. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, milliseid töid, millises ulatuses ja millise rahasumma eest esiku lae kahjustuste kõrvaldamiseks reaalselt tehti. Kostja arvestus (t lk 64) lähtub sellest, et pahteldada ja kahekihiliselt värvida oli vajalik 0,5 m2 lae pinnast ning ühekihiliselt oli vajalik üle värvida kogu lagi, seega 5,3 m2. Arvestades tõendamist leidnud kahjustuste ulatusega (kollased plekid suuruses 6x10 cm ja 4x4 cm), on kolleegium seisukohal, et tegemist on reaalse ja mõistliku arvestusega. Hageja ei ole tõendanud, et konkreetsete kahjustuste kõrvaldamiseks kulus või pidi kuluma oluliselt suurem rahasumma kui 561 krooni (vastab alates 01.01.2011 35.85 eurole).
32.Põrandatega seonduvalt luges maakohus tõendatuks, et veekahjustused tekkisid nii esiku, köögi kui kahe toa põrandatele. Maakohus on sellisele järeldusele jõudmiseks analüüsinud järgmisi tõendeid: 01.12.2008 akti, 20.03.2009 koostatud aruannet 01.12.2008 akti koostamise kohta, tunnistaja H.T. ütlusi ja kostja esitatud asja tundva isiku K.Õ. arvamust. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et nimetatud tõendite hindamise tulemusena ei ole võimalik jõuda järeldusele, et mingidki kahjustused 29.11.2008 läbijooksnud vee tagajärjel hageja korteri põrandatele tekkisid. Maakohus ei ole otsuses selgitanud, millised konkreetsed veekahjud ta tõendatuks luges (millises ruumis, millises ulatuses), samuti millis(t)e põranda(te)ga seotud konkreetsed tööd ta pidas mõistlikuks hagejale hüvitada.
33.01.12.2008 akti kohaselt olid sel kuupäeval köögi, koridori ja söögitoa põrandad niisked, kõik vaipkatted märjad. Samas aktis märgitud asjaolu, et „söögitoa ja koridori põrandatele astudes vajusid põrandad sisse“ (tõlge eesti keelde), muude uuritud tõenditega kinnitust ei leidnud. Akti allkirjastanud kaks isikut (H.T. ja N.B.) muutsid 20.03.2009 dokumendiga (pealkirjastatud aruanne korteri ülevaatuse kohta) oma seisukohti ja kinnitasid, et esiku ega suure toa põrandal ei olnud kohti, mis oleksid läbi vajunud (t lk 62). Tunnistaja H.T. ütluste kohaselt oli 01.12.2008 suures toas narmasvaip märg ja selle viis üks mees rõdule kuivama, põrand läbi ei vajunud ja aktile
kirjutas ta alla vaatamata sellele, et vene keelt ei valda; mõni päev hiljem toodi talle eestikeelne akt, aga seda ta ei allkirjastanud, sest see tekst ei vastanud tõele (eestikeelne akt t lk 33, tunnistaja allkiri puudub); paar päeva hiljem käis ta korteris koos kostja ja N.B. ning siis oli põrand kuiv. TTÜ ehitusteaduskonna erakorraline professor K.Õ. on akti ja OÜ Ehitusekspert hinnanguga tutvudes põhjendanud, miks ei saanud laagidel laudpõrand, millele oli paigaldatud 19 mm laastplaadid ja poroloonalusel laminaatparkett, peale veekahjustust ülejärgmisel päeval sisse vajuda, vaid võis kergelt õõtsuda kas kõverdunud või ebatihedate laagide tõttu. Lisaks on seonduvalt põrandate võimaliku sissevajumisega vastuolulised ja muutuvad ka hageja enda väited kohtumenetluse kestel. Hagiavalduses on hageja toonud põrandatega seonduvalt esile asjaolu, et köögi, koridori ja ühe toa põrandad olid niisked ning et köögi ja koridori põrandatele astudes vajusid need sisse. Juba 05.12.2008 (seega ainult 6 päeva peale läbijooksu) remondi läbiviimiseks sõlmitud lepingus oli üheks tehtavaks tööks kokku lepitud põrandate demontaaž ja uue laminaatparketi paigaldamine. Hagiavalduse täpsustuses aga selgitas hageja, et vanade põrandate demontaaži ja uute paigaldamise vajadus ilmnes alles remonttööde käigus.
34.Eeltoodu alusel nõustub kolleegium apellandi seisukohaga, et seonduvalt põrandatega leidis tõendamist nende mingis ulatuses niiskumine, kuid mitte pöördumatud kahjustused, mille tõttu oleks olnud vajalik nende täielik vahetamine. Selline apellandi seisukoht on mõistlik ja arusaadav, sest vee läbijooks toimus tsentraalse küttega elamus kütteperioodil, mis tähendab, et niiskunud põrandad võisid kuivada või vähemalt oleksid kuivanud, kui hageja ei oleks remondiga kiirustanud. Kuigi OÜ Ehitusekspert hinnangu näol ei ole tegemist kohtukõlbuliku tõendiga, oleks hagejal olnud siiski mõistlik järgida selles esitatud soovitusi edasiseks tegutsemiseks: esmalt lasta põrandakonstruktsioonid ära kuivada, oodata, mis juhtub laminaatparketiga (kas pealispind muutub) ja alles siis vajadusel uuendada jäävkahjustusi saanud siseviimistlus endisel kujul ja kvaliteedis (t lk 12).
35.Seintega seonduvalt nõustub ringkonnakohus apellandiga, et maakohus on ise asunud tõendite analüüsi alusel seisukohale, et hageja korteri esiku, köögi ja kahe toa seinte kahjustused tõendamist ei leidnud, kuid vastuolus oma järeldusega pidas kohus siiski mõistlikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja veekahjustuste hüvitamiseks 5000 krooni. Sarnaselt põrandatega ei nähtu vaidlustatud lahendist, milliseid kahjustusi ja millises ulatuses maakohus seejuures silmas pidas. K.Õ. arvamuse kohaselt tõepoolest võis vesi sattuda ka seinapaneelidele, kuid ükski tõend seintele tekkinud veekahjustusi ei kirjelda/nimeta. 01.12.2008 aktis puuduvad viited seintele. H.T. ütluste kohaselt paar päeva peale 01.12.2008 hageja korterisse minnes oli kõik kuiv, midagi ei vajunud, seda, et vesi oleks mööda seinu tulnud ja kõik olnud rikutud, ei olnud. VÕS § 127 lg 6 annab küll kohtule kaalutlusõiguse kahju suuruse kindlaksmääramisel, aga seda vaid eeldusel, et kahju tekitamine on tõendamist leidnud ja kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Käesolevas asjas aga kahju tekitamine korteri seinte kahjustumise tulemusena tõendamist ei leidnud, seega ei olnud maakohtul võimalik kahju suurust määrata.
36.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu väheneb hagejale väljamõistetav hüvitis ja muutub hagi rahuldamise ulatus. Seega tuleb muuta ka TsMS § 163 lg 1 alusel maakohtus kantud menetluskulude jaotust selliselt, et hageja menetluskuludest jääb 5% kostja kanda ja kostja kuludest 95% hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel vastustaja kanda.
Imbi Sidok
Malle Seppik
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.