05. november 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-87377 L N hagi VVvastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
44 155 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja L N (isikukood: XXX, elukoht XXX; Hageja esindaja: Jelena K ; XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja VV(isikukood XXX, elukoht XXX; Kostja esindaja : Peeter S ; XXX 04.10.2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja L N; Hageja esindaja Jelena K ; Kostja VV; Kostja esindaja Peeter S
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt, VV ́lt hageja, L N kasuks 17 287 (seitseteist tuhat kakssada kaheksakümmend seitse) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta hageja, L N menetluskulud 39 % ulatuses kostja, VV kanda ja kostja, VV menetluskulud 61% ulatuses hageja, L N kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. 1(6)
1.29.11.2008 toimus Tallinnas, XXXasuvas korteris nr 9 veeuputus, mille tagajärjel sai veekahjustusi korrus allpool asuv hagejale kuuluv korter nr 6. Hagiavalduse kohaselt oli hageja 2007 aastal teinud korteris täielikud remonttööd. 01.12.2008 komisjon koosseisus: HT(KÜ XXXtegevdirektor), NB(KÜ juhatuse liige), NP ja NZ(tunnistajad) teostasid hageja korteri ülevaatuse, mille käigus tuvastati, et korteri köögis, koridoris ja ühes toas olid põrandad niisked, koridori lagedel olid kollased plekid, kõik vaipkatted olid märjad, köögi ja koridori põrandatele astudes vajusid põrandad sisse. 10.12.2008 on hageja tellimusel OÜ E poolt tehtud eksperthinnang Tallinnas aadressil XXXkorteri nr 6 ruumide veekahjustuste ulatuse ja sellest tuleneva ennistustööde mahu ja maksumuse selgitamise kohta. Ekspertiisis on prognoosinud ennistustööde maksumuseks 48 400 krooni. Detsembrikuu lõpus alustatud remonditööde käigus selgus, et on vajalik põrandate demontaaž ja uue põranda paigaldamine, lagede pahteldamine ja värvimine, tapeetide vahetamine köögis, esikus ja kahes toas. Hageja poolt tellitud tööde maksumuseks oli 50 142 krooni, mis on hageja poolt täielikult tasutud. Hageja nõue
2.04.10.2010 kohtuistungil hageja täpsustas nõuet ning palub kostjalt välja mõista köögi, esiku ja kahe toa ennistustööde eest: lagede tööde maksumus koos materjalidega 4557,10 krooni; seintega seotud tööde maksumus koos materjalidega 11 300, 25 krooni; põrandate tööde maksumus koos materjalidega 16 223.00 krooni, kokku 32 080,35 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % so. 5774,50 krooni, seega kokku 37 855 krooni. Lisaks eelnevale palub hageja kostjalt välja nõuda eksperthinnangu tasu 6300 krooni. Kokku on hageja nõue kostja vastu 44 155 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja tunnistab esitatud nõuet osaliselt ja nõustub hüvitama 01.12.2008.a. ja 3-5.12.2009.a. korteri ülevaatusel ning eksperthinnangus nimetatud ainukesed silmale nähtavad veekahjustuse jäljed, milleks on kaks plekki koridori (esiku) laes, kõrvaldamise kulud. Kõrvaldamise kulu on koridori lae ülevärvimisega lateksvärviga seotud kulutused: värv, vahendid ja tasu töö eest summas 268 krooni. Kostja oli perioodil 28.11.08 kuni 30.01.09 raskesti haige, 29.11.2008.a. õhtul umbes kella 21 ajal unustas vannitoa veekraani lahti, mistõttu vannitoa põrandale voolas vesi. Umbes kell 22.20 ajal märkas kostja ülalkirjeldatud asjaolu, sulges kraani ja teatas toimunud sündmusest korteriühistu tegevjuht HT. Avatud kraanist voolas poole tunni jooksul välja mitte rohkem kui paarsada liitrit vett. Kraani toru asus vee voolamise ajal valamu ja vanni vahel selliselt, et osa vett voolas kraanikaussi ja osa põrandale, s.o. kraani lahtioleku ajal ei voolanud kogu vesi vannitoa põrandale. Hageja korterisse voolanud vesi tekitas tunduvalt väiksemaid kulutusi kui hageja poolt nõutud. Vee poolt tekitatud kahjustuste ulatuse ja teostatud remondi vahel ei ole põhjuslikku seost.
4.Hageja poolt esitatud eksperthinnangus ja aktis 01.12.2008.a. on väga olulised vastuolud ja puudused. 01.12.2008.a. koostatud aktis väidetav põrandate sissevajumine on ilmselt tõlkeviga. Eksperthinnagus märgitud suulised selgitused ja akt on vastuolus, akti kohaselt oli suure toa vaipkate niiske, ekspertarvamuse kohaselt aga vee all. Kokkulangevus on üksnes selles, et koridori laes oli kaks veeplekki. Eksperthinnangus on esitatud mitu kontrollimata ja alusetut väidet: elektripaigaldis on juba korrastatud; 2007.a. remonditi korter kvaliteetselt. Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna erakorralise professori tehnikadoktor KÕ arvamuse kohaselt on ekspertiisiaktis vale vee läbijooksu toimumise aeg, laepaneelide paksus, paneelidevaheliste vuukide mõõdud; ekspertiis on puudulikult dokumenteeritud; vastuolud 01.12.2008.a. koostatud aktiga selles osas, et seinapinnad on niisked, fikseeritud ei ole veekahjustuse ulatus ja väidetavalt kahjustuste likvideerimiseks vajaliku remondi maksumus. 2(6)
2-08-87377
5.Kostja on seisukohal, et osundatud järeldustest ei tulene vajadust teostada kogu korteris suuremahuline remont. Kostja palub määrata hagejale makstava kahjutasu suuruseks 561 krooni, mis vastab faktiliselt tuvastatud veekahjustuse kõrvaldamise kuludele: esiku lae ühekihilisele värvimisele (5,3 m2) koos osalise pahtelduse ja kahekihilise värvimisega (0,5m2). Kohtuotsuse põhjendus
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
7.Pooled ei vaidle korteriomandite kuuluvuse üle. Kohus loeb elektroonilise registriosa väljavõttega tõendatuks, et Tallinnas, XXXasuv korter nr 9 omanikuks on VV(tl 34-35), korter 6 kuulub L N ́le. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et 29.11.2008 toimus korteris nr 9 omaniku poolt vannitoas veekraani lahtiunustamise tõttu veeuputus, mille tagajärjel sai veekahjustusi korteri nr 9 all olev korter nr 6. Toimunud sündmust tõendavad kostja esitatud arve-makseteatis nr 20081212, millest nähtuvalt oktoobris 2008 tarbitud 1,4 m3 vett (tl 99); arve-makseteatis nr 20081356, millest nähtuvalt novembris 2008 tarbitud 1,4 m3 vett (tl 100); arve-makseteatis nr 20081499, millest nähtuvalt detsembris 2008 tarbitud 1,6 m3 vett (tl 101). Seega on korter nr 9 omanik tarbinud detsembris 2008 rohkem vett kui tavaliselt, mis viitab toimunud sündmusele. Hageja, L N nõuab tekitatud kahju hüvitamist.
8.Hagiavalduses esiletoodud asjaoludest lähtudes kohus leiab, et hageja nõudeõigus tuleneb Korteriomandi seaduse (KOS) § 11 lg 1 punktis 1 sätestatust. KOS § 11 lg 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteri reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteris nr 9 asuva veekraani kasutamisega so. selle lahti unustamisega kostja VV poolt on tekitatud kahju korteri nr 6 korteriomanikule. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada KOS § 11 lg 3 sätestatud aluseid, so. millal korteriomanik ei vastuta kohustuste rikkumise eest. Kohus selgitab, et KOS § 11 lg 1 p 1 kohaldades ei ole oluline kahju tekitaja süü.
9.Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks kostja poolt õigusvastase teo toimepanemise, so. vannitoas kraani lahti unustamine ja sellega teisele korteriomanikule kahju tekitamise ning põhjusliku seose kostja poolt toimepandud teo ja saabunud tagajärje vahel.
10.Pooled vaidlevad kahju ulatuse ja suuruse üle. Kohus leiab, et kahju suuruse hindamisel tuleb kohaldada Võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 sätteid. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Viidatud sätte kohaselt peab kahjustatud isik asja parandamiseks valima soodsaima võimaluse, samas ka mitte kõige odavamat võimalust.
11.Kahju suuruse tõendamise kohustus lasub hagejal. Hageja poolt esitatud eksperthinnangut hindab kohus kui spetsialisti antud arvamust (spetsialisti arvamus), dokumentaalset tõendit, mitte kui eksperdi arvamust (tl 10-18). Kohus ei ole antud asjas ekspertiisi määranud. Spetsialisti arvamuse kohaselt on 2007 kvaliteetselt remonditud korter 6 saanud 01.detsembril 2008 toimunud uputuse läbi veekahjustusi, mis rikkus korteri ruumides lagesid ja arvatavalt ka rikub laminaatpõrandaid, korteris on vajalik niiskunud piirdekonstruktsioonid kuivatada ja siis läbi viia ruumides vajalikud ennistustööd, prognoositav ennistustööde maksumus on 48 400 krooni. Hageja esitatud töövõtulepingust nr 4, sõlmitud 05.detsembril 2008 L N (tellija) ja RK(töövõtja) vahel, nähtuvalt on kokku lepitud põrandate demontaaž ja uue laminaatparketi paigaldamine köögis, 3(6)
2-08-87377 esikus ja kahes toas, vanade tapeetide eemaldamine, seinte värvimine ja pahteldamine köögis esikus ja kolmes toas, lagede värvimine ja pahteldamine köögis esikus ja kolmes toas, elektritorustiku kontroll köögis, lisatööd põrandakütte paigaldamine, valamu, WC –poti ja segisti vahetus, kokku tööde maksumus 50 142,09 krooni (tl 73 – 76). Üleandmise – vastuvõtmise aktist 10.04.2009 nähtuvalt on tellija L N vastu võtnud remonditööd vastavalt lepingule nr 4 (tl 77). Hageja poolt on summa tasutud arvetega nr 10/04 lepingu nr 4 , 05.12.2008 alusel (tl 78), sularaha arve 06/01, tasutud 35 000 krooni (tl 79); ( tl 80-81, 83). Kostja on spetsialisti arvamusele vastu vaielnud ning esitanud TTÜ ehitusteaduskonna erakorralise professori KÕ arvamuse (tl 65-67). Samuti on kostja seisukohal, et tekitatud kahju ei vajanud nii ulatuslikke remonttöid korteris.
12.Kohus, hinnates menetlusosaliste poolt esitatut, nõustub kostja seisukohaga, et hageja esitatud spetsialisti arvamus ei ole usaldusväärne. Kohus leiab, et spetsialisti esitatud arvamus ei ole kontrollitav, kuna ei nähtu, millel spetsialisti arvamus põhineb ja mille alusel on tehtud arvamusse märgitud järeldused. Spetsialist on arvamuse andmisel keskendunud ainult kahju suuruse arvutamisele, mitte aga kahju ulatuse tuvastamisele. Kohus nõustub kostja poolt esitatud vastuväidetega, et arvamuses on märgitud aktist erinev veekahjustuse tekkimise aeg (aktis 29.11.2008, arvamuses 01.12.2008), ruumide remont 2007 aastal on tõendamata, kontrollimatu on väide, et põrandal oli ca 3 cm vett, põrandate ja seinte niiskust ei ole mõõdetud, korteri põrand ei saaks oma konstruktsiooni poolest veekahjustuste tõttu sisse vajuda, eelarve on koostatud maksimaalselt kõike arvesse võttes. Esitatud dokumentaalses tõendis on tuginetud kohalolnute selgitustele ja KÜ juhatuse aktile, tuvastatud ei ole reaalset olukorda. Arvamuse usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et korteri nr 6 üle vaatamisel ei ole spetsialist lisanud fotosid. Fotode puudumist on OÜ Ehitusekspert selgitanud sellega, et fotod ei iseloomusta oma kvaliteediga täpselt veekahjustusi, ruumide pindade märgumine ei oleks olnud fotodelt selgelt eristatav, fotode tegemiseks polnud vajadust (tl 104). Arvamuse esitaja ei ole seega olnud erapooletu ja on asunud asjaolusid õiguslikult hindama. Seega jätab kohus hageja esitatud spetsialisti arvamuse kui ebausaldusväärse kahju ulatuse ja suuruse hindamisel kõrvale.
13.Kohus ei pea usaldusväärseks ka tunnistaja N Ž ütlusi (tl 122). Tunnistaja ütluste kohaselt oli hetkel, kui ta 30.11.2008 korterisse sisenes, põrandal 5 cm paksune veekiht, elekter oli välja lülitatud, kühvliga tõstis vett ämbrisse, suures toas ujus vaip, tõstis selle vannituppa, lühtrites oli vesi, laes hakkas pahtel lahti tulema, põrandat kuivatas niipalju kui suutis. Viidatud tunnistaja ütlused ei ühti 01.12.2008 aktis tuvastatuga (tl 19-20, 33), kus on märgitud, et vaipkatted olid märjad. Seega juhul, kui tunnistaja oleks tõesti 30.11.2008 käinud hageja korteris nr 6, siis ei oleks komisjon oma aktis saanud tuvastada märgi vaipkatteid, kuna tunnistaja ütluste kohaselt tõstis ta vaipkatted vannituppa. Tunnistaja ütlused ei ühti ka tunnistaja H T ütlustega, mille kohaselt oli narmasvaip niiske ja see tõsteti rõdule (tl 124). Samuti, juhul, kui tunnistaja oleks tõesti 30.11.2008 korterist vee ära koristanud, ei oleks saanud 01.12.2008 komisjon põrandal vee olemasolu tuvastada. Kohus jätab tunnistaja N Ž ütlused kahju ulatuse hindamisel kõrvale.
14.Hagi nõude täpsustuses on hageja esitanud nõude köögi, esiku ja kahe toa remondi eest, korteri üldpind on 48 m2 , väikse toa üldpind 10 m2 aga väike tuba veekahjustusi ei saanud. Lagede taastamise tööde maksumus koos materjalidega 4557.10 krooni, seinte taastamise tööde maksumus koos materjalidega 11 300.25 krooni; põrandate tööde maksumus koos materjalidega köögis, esikus ja kahes toas kokku 16 223.00 krooni, kokku 32 080.35 krooni, millele lisandub käibemaks 18% (tl 127). Samuti taotles eksperthinnangu tasu 6300 krooni väljamõistmist.
15.Kohus leiab, et hageja korteri nr 6 esiku veekahjustused on tõendatud järgmiste tõenditega. 01.12.2008 koostatud akti kohaselt oli koridori lael kollased plekid suurusega 6x10 cm ja 4x4 cm, põrandad olid niisked (tl 33). XXXkorteri ülevaatuse aruande kohaselt oli esiku laes kahvatukollane laik suurusega 4x4 cm (tl 62). Korteri nr 6 lagede remondi vajadusele viitab ka kostja poolt esitatud TTÜ ehitusteaduskonna tehnilise doktori arvamus, mille kohaselt võis 29.11.2008 korteris nr 9 ajavahemikul kella 21.00-st kuni 22.30 välja voolata mitte rohkem kui paarsada liitrit vett (tl 65). Samuti viitab esiku lae veekahjustusele tunnistaja H T ütlused, mille kohaselt oli esiku lae nurgas 2 kollast plekki, nägi, et korteri põrand oli kergelt niiske (tl 124). 4(6)
2-08-87377
16.Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendatud on Tallinnas, XXX korteri nr 6 esiku lae remondivajadus. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid korteri ruumide lagede remondi kohta eraldi, kuid korteri lagede remondi kogumaksumus on hageja esitatu kohaselt 4557.10 krooni. Kostja on esitanud esiku lae kahjutasu arvestuse, mille kohaselt on esiku lae kahjutasu 561 krooni (tl 64). Kostja poolt esitatud spetsialisti arvamuse kohaselt sai vee voolamine ühest kohast teise toimuda laepaneelide toetuse kohalt seinapaneelile või laepaneelis olevate elektrijuhtmete või tehnoloogiliste kooniliste avade ebatiheduste kaudu (tl 66). Kohus peab mõistlikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja esiku, köögi ja kahe toa lagede remondi kulude kattes 1500 krooni.
17.Hageja korteri esiku, köögi ja kahe toa seinte kahjustusi ei ole hageja poolt esitatud tõendites tuvastatud. Kostja esitatud spetsialisti arvamuse kohaselt võis vesi sattuda ka seinapaneelidele (tl 66). Kohus, arvestades korterist nr 9 veekraanist välja voolanud vee kogust, so. umbes 200 liitrit, asub seisukohale, et korteri nr 6 esiku, köögi ja 2 toa seintele võis tekkida veekahjustusi. Hageja on seintele remondikuludena taotlenud kostjalt välja mõista 11300.25 krooni. Kohus peab mõistlikuks korteri seinte veekahjustuste hüvitamiseks kostjalt välja mõista 5000 krooni.
18.Hageja korteri esiku, köögi ja kahe toa põrandatele tekitatud veekahju kohta on esitatud järgmised tõendid. Aktist 01.12.2008 nähtuvalt oli vaipkatted märjad, söögitoa ja koridori põrandad vajusid astudes sisse (tl 33). Aruandest XXXkorteri ülevaatuse kohta nähtub, et põrandad olid köögis, esikus ja suures toas täiesti kuivad (tl 62). Tunnistaja H T ́e ütluste kohaselt oli põrand kergelt niiske, narmasvaip oli niiske (tl 124). Kostja esitatud spetsialisti arvamuse kohaselt, et kui põrand oli laagidel laudpõrand, millele oli paigaldatud 19 mm laastplaadid ja neile poroloonalusel laminaatparkett, siis ei saanud see kuidagi peale veekahjustust sisse vajuda, põrand võis õõtsuda juba varem. Samas on spetsialist on märkinud, et veekogust arvestades ei saanud põrandale tekkida küll nii paksu so. 2-3 cm veekihti, kuid see võis olla niiske või kohati kaetud õhukese veekilega (tl 66). Ülaltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks, et veekahjustused tekkisid ka korteri nr 6 esiku, köögi, 2 toa põrandatele. Hageja on taotlenud põrandate remonditööde maksumusega kostjalt välja mõista 16 223. krooni. Kohus leiab, et mõistlik on kostjalt välja mõista põrandaga seotud tööde hüvitamiseks 8150 krooni.
19.Kohus ei hinda tõendina kostja poolt esitatud H T kirjalikku seletust (tl 63), kuna esitatud seletus ei ole tõendiks tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt ja H T on tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud.
20.Kohus leiab, et nõue kuulub osaliselt rahuldamisele korteri nr 6 köögi, esiku, kahe toa lagede, seinte ja põrandate remondi eest. Nimetatud kulutuste katteks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 14 650 krooni, millele lisandub 18 % käibemaks 2637 krooni, seega kokku 17 287 krooni. Menetluskulud
21.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotles kostjalt kokku 44 155 krooni väljamõistmist, kohus mõistis hageja kasuks välja 17 287 krooni. Kohus leiab, et seega jääb kostja kanda 39 % hageja menetluskuludest ja hageja kanda 61 % kostja menetluskuludest. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5(6)
2-08-87377
H Kolk Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.