Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.25.02.2010 esitas OÜ A&L Arhitektuuribüroo (hageja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Maie Linnu, Peeter Viikholmi, Liisel Leppiku ja Lauri Leppiku (kostjad) vastu kahju väljamõistmiseks. 03.06.2010 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.07.2010 esitas hageja
Harju Maakohtule hagi kostjate vastu kahju 28 997 krooni väljamõistmiseks.
2.Pooled sõlmisid kinnistute detailplaneeringu eskiisi koostamiseks lepingu. Lepingu järgi pidi hageja koostama Tallinnas Sompa tee 5, 6, 6a, 8 ja 8a kinnistute detailplaneeringu eskiisi ja kostjad kohustusid tasuma lepingutasu 40 000 krooni, millest 13 000 tasuti lepingu sõlmimisel ettemaksuna ja 27 000 krooni pärast eskiisi esitamist ning Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti seisukohtade saamist. Oma olemuselt on tegemist käsunduslepinguga. Hageja koostas eskiisi, mis vastas Tallinna linnavalitsuse 16.06.2004 määrusega nr 61 kehtestatud nõuetele. Kinnistutel asus III kategooria kaitsealuse taimeliigi leiukoht ning detailplaneeringu menetluse käigus tõstatati erinevate ametkondade poolt küsimusi kinnistute haljastuse, dendroloogia, kommunikatsioonide ja muude asjaoludega seoses ning kostjad muutsid detailplaneeringu lähteülesannet. Kohaliku omavalitsuse lõpliku nõusoleku saamine venis ligikaudu kolme aastat, sest asjaajamine oli keeruline ja mahukas. Hageja järgis kõiki kohaliku omavalitsuse asutuste märkuseid ja viis eskiisi sisse vastavad parandused. Kostja L. Leppik võttis veebruaris 2006.a menetlustoimiku enda kätte, et ise vahetult ametkondadega asju ajada. Kostjad ei andnud hagejale enam edasisi juhiseid menetluse jätkamiseks ja loobusid igasugusest koostööst. Hageja tegi kostjatele 10.03.2008 ettepaneku lõpetada leping kokkuleppel selliselt, et hageja esitab kõik materjalid digitaalselt ning kostjad tasuvad 24 000 krooni lepingutasu ning hüvitavad otsekulud 1997,74 krooni. Hageja poole pöördus 06.10.2008 KProjekt OÜ esindaja, kes palus saata digitaalsel kujul kinnistute detailplaneeringu, mida hageja ka tegi. Hageja pöördus korduvalt kostjate poole palvega selgitada olukorda ja tasuda lepingutasu, kuid kostjad ei ole seda teinud. Hageja andis kostjatele 24.09.2009 täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja tegi lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja kahju 28 997 krooni, millest 1997 krooni, on otsekulud ja 27 000 krooni lepingu järgi saadav tasu. Kostjad rikkusid lepingut ning nende lepingu rikkumise tulemusena ei saanud hageja eskiisi lõpuni menetleda ja tal jäi saamata lepingu järgi kokku lepitud tasu. Lepingu rikkumisena tuleb käsitleda dokumendikaustale juurdepääsu mittevõimaldamist, juhiste andmata jätmist ja volituse delegeerimist teisele isikule.
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja ei saanud oma lepingujärgsete kohustustega hakkama. Detailplaneeringu eskiisi lähteülesanne esitati hagejale 04.11.2004. Lepingu eesmärgiks oli jõuda detailplaneeringu algatamise otsuseni, mille eelduseks on kohaliku omavalitsuse poolt heaks kiidetud detailplaneeringu eskiisi olemasolu. Hagejal oli enne lepingu sõlmimist võimalus kinnistutega tutvuda ja seetõttu pidi hageja ka teadma, kui keerukaks võib eskiisi koostamine kujuneda. Hageja ei suutnud kolme aasta jooksul kõrvaldada kõiki eskiisis esinevaid puudusi ja viia eskiisi õigusaktide nõuetega kooskõlla. Erinevad Tallinna linna ametkonnad tegid eskiisi kohta hulgaliselt ettekirjutusi. Kostja L. Leppik teatas hageja esindajale jaanuaris 2008.a soovist leping lõpetada, sest hageja ei suutnud järjekordselt viia eskiisi kooskõlla Tallinna linna poolt esitatud nõudmistega. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4.14.12.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja on esitanud kostjate vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas kostjad rikkusid lepingut, kui suur on tekkinud kahju ning kas kostjate väidetava lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Hageja käsitleb lepingu rikkumisena kostjate poolt menetluskausta enda kätte võtmist, kostjad käsitlevad sama tegevust kui lepingu ülesütlemist. Asjas on keskseks küsimuseks, kas kostjad ütlesid lepingu õiguspäraselt üles ning kas leping oli ülesütlemise ajaks täidetud. Ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel tuleb analüüsida, kas on täidetud ülesütlemise sisu ja vorminõuded. Vorminõude järgimiseks tuleb kindlaks teha, kas on tehtud ülesütlemise avaldus (tahteavaldus) ja sisunõude järgimiseks tuleb kindlaks teha, kas kostjatel oli õiguslik alus ülesütlemiseks.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et lepingu eesmärgiks oli detailplaneeringu eskiisi
2(4)
koostamine ja ka vajaliku asjaajamise läbiviimine ametkondades. Leping vastab oma kvalifikatsioonilt käsunduslepingule. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 631 järgi võib käsunduslepingu erakorraliselt üles öelda kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.
7.Tasu saamise õiguse sätestab sel juhul VÕS § 629 lg 1, mille kohaselt tuleb käsundisaajale tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Kostja L. Leppiku kohtuistungil antud seletuse kohaselt võttis ta jaanuaris 2008.a hagejaga ühendust ning teatas soovist leping lõpetada. Hageja on hagiavalduses esitanud väite, et kostja L. Leppik võttis jaanuaris 2008.a toimunud kohtumisel menetluskausta enda kätte, kuid hageja eitab lepingu ülesütlemise tahteavalduse tegemist. Käsunduslepingu ülesütlemine võib toimuda vormivabalt, seega ka suuliselt või tahteavalduse tegemisega läbi tegutsemise. Hageja pidi aru saama, et kostjad ei soovi lepingu jätkamist, kui kostja L. Leppik menetluskausta enda kätte võttis, sest lepingu järgi oli hageja kohustuseks nii eskiisi koostamine kui ka vastavasisuline asjaajamine ametkondadega.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et erinevad ametkonnad tegid hageja poolt koostatud eskiisile mitmeid ettekirjutusi. Detailplaneeringu eskiis on dateeritud 23.11.2005. Erinevate ametkondade ja juriidiliste isikute poolt saadetud kirjadest nähtub, et eskiisi vastuvõtmist ei toimunud. Näiteks on AS Tallinna Vesi keeldunud eskiisi kooskõlastamast, Tallinna keskkonnaamet ei ole 16.02.2006 kirjaga andnud kooskõlastust, Harjumaa keskkonnateenistus on teinud 31.07.2007 kirjaga märkusi eskiisi lisade kohta. Dendroloogilistest hinnangutest nähtub, et üheks eskiisi kooskõlastamata jätmise põhjuseks oli ka II kategooria kaitsealuse taime leiukoht. Kohus nõustus hageja väitega, et käsunduslepingu puhul peab käsundisaaja tegema kõik endast oleneva, et saavutada lepingu eesmärk, kuid kuna see sõltub ka käesoleval juhul Tallinna linna ametkondade tegevusest, ei saa hageja täielikult vastutada lepingu eesmärgi saavutamise eest. Hageja kohustuseks oli valmis teha formaalselt seaduse nõuetele vastav eskiis. Kostjad ei ole tõendanud, et eskiis ei vastanud formaalselt seaduse nõuetele. Eskiisi menetlemise tõendist nähtub, et lepingu ülesütlemise ajaks ei olnud saavutatud lepingu eesmärki. Pooled ei vaidle selle asjaolu üle. Kostjad olid õigustatud käsunduslepingu üles öelda VÕS § 631 alusel, sest käsundusleping eeldab erilist usalduslikku suhet käsundisaajaga. Kostja L. Leppiku ütlustega leidis tõendamist, et 2008.a jaanuariks ei usaldanud kostjad enam hageja tegevust lepingu täitmisel. Lepingu ülesütlemine ei olnud lepingu rikkumine ning seega ei saa hageja nõuda kostjatelt ka rikkumisega tekitatud kahju. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei pidanud kohus analüüsima kahju suurust. Apellatsioonkaebus
9.Hageja ei nõustunud Harju Maakohtu 14.02.2011 otsusega ja esitas selle peale 16.03.2011 apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi.
10.Kohus on rikkunud TsMS § 438 lg 1, kui on jätnud lahendamata kulude hüvitamise nõude. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg 8 sätestatud nõuet analüüsida kõiki tõendeid ning põhjendama kui mõnda tõendit ei arvesta ja samuti rikkunud TsMS § 436 lg 4 hinnates asjaolu erinevalt mõlemast poolest ning juhtimata sellisele võimalusele poolte tähelepanu. Kohus on rikkunud TsMS § 438 lg 1 sellega, et on otsuses tuvastatud asjaoludel jätnud kohaldamata VÕS
3(4)
§ 629 lg-d 1 ja 2. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et OÜ A&L Arhitektuuribüroo apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
12.Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjatelt kahju 28 997 krooni (1853,25 euro) väljamõistmist. Maakohus menetles asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
Ulvi Loonurm
Mare Merimaa
Tiit Kollom
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.