Tsiviilasi nr.2-10-9224
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-9224
Tsiviilasi
OÜ Ahagi ML (L), P V (V), L L (L) ja L L (L) vastu võla nõudes
Tsiviilasja h
1853,25 eurot/28 997 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ A(registrikood 10743305, asukoht Mähe-Kaasiku tee 44, 11911 Tallinn); Hageja lepinguline esaja vandeadvokaat Janek Valdma (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid; Majaka 26, 11412 Tallinn); Kostjad: ML (isikukood xx, elukoht xxx); P V (isikukood xxx, elukoht xxx); L L (isikukood xxx, elukoht xxx); L L (isikukood xxx, elukoht xxx)
esajad
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja ja kostjad sõlmisid kinnistute detailplaneeringu eskiisi koostamiseks lepingu. Lepingu järgi pidi hageja koostama Tallinnas Xxxxxxxxkinnistute detailplaneeringu eskiisi ja kostjad kohustusid tasuma lepingutasu 40 000 krooni, millest 13 000 tasuti lepingu sõlmimisel ettemaksuna ja 27 000 krooni pärast eskiisi esitamist ja Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti seisukohtade saamist. Oma olemuselt on tegemist käsunduslepinguga. Hageja koostas eskiisi, mis vastas Tallinna linnavalitsuse 16.06.2004 määrusega nr 61kehtestatud nõuetele. Kinnistutel asus III kategooria kaitsealuse taimeliigi leiukoht ning detailplaneeringu menetluse käigus tõstatati erinevate ametkondade poolt küsimusi kinnistute haljastuse, dendroloogia, kommunikatsioonide ja muude asjaoludega seoses ning kostjad muutsid detailplaneeringu lähteülesannet. Kohaliku omavalitsuse lõpliku nõusoleku saamine venis ligikaudu kolme aastat, sest asjaajamine oli keeruline ja mahukas. Hageja järgis kõiki kohaliku omavalitsuse asutuste märkuseid ja viis eskiisi sisse vastavad parandused. Kostja L L võttis veebruaris 2006 menetlustoimiku enda kätte, et ise vahetult ametkondadega asju ajada. Kostjad ei andnud hagejale enam edasisi juhiseid menetluse jätkamiseks ja loobusid igasugusest koostööst. Hageja tegi kostjatele 10.03.2008 ettepaneku lõpetada leping kokkuleppel selliselt, et hageja esitab kõik materjalid digitaalselt ning kostjad tasuvad 24 000 krooni lepingutasu ning hüvitavad otskulud 1997,74 krooni. Hageja pole pöördus 06.10.2008 K-P OÜ esaja, kes palus saata digitaalsel kujul kinnistute detailplaneeringu, mida hageja ka tegi. Hageja pöördus korduvalt kostjate poole palvega selgitada olukorda ja tasuda lepingutasu, kuid kostjad seda teinud ei ole. Hageja andis kostjatele 24.09.2009 täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja tegi lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju 28 997 krooni, millest 1997, on otsekulud ja 27 000 lepingu järgi saadav tasu. Hageja leiab, et kostjad rikkusid lepingut ning nende lepingu rikkumise tulemusena ei saanud hageja eskiisi lõpuni menetleda ja tal jä saamata lepingu järgi kokku lepitud tasu. Lepingu rikkumisena tuleb käsitleda dokumendikaustale juurdepääsu mittevõimaldamises, juhiste andmata jätmises ja volituse delegeerimises teisele isikule.
Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt ei saanud hageja oma lepingujärgsete kohustustega hakkama. Detailplaneeringu eskiisi lähteülesanne esitati hagejale 4.11.2004. Lepingu eesmärgiks oli jõuda detailplaneeringu algatamise otsuseni, mille eelduseks on kohaliku omavalitsuse poolt heaks kiidetud detailplaneeringu eskiisi olemasolu. Hagejal oli enne lepingu sõlmimist võimalus kinnistutega tutvuda ja seetõttu pidi hageja ka teadma, kui keerukaks võib eskiisi koostamine kujuneda. Hageja ei suutnud kolme aasta jooksul kõrvaldada kõiki eskiisi esinevaid puudusi ja viia eskiis õigusaktide nõuetega kooskõlla. Erinevad Tallinna linna ametkonnad tegid eskiisi kohta
hulgaliselt ettekirjutusi. Kostja L L teatas hageja esajale jaanuaris 2008 soovist leping lõpetada, sest hageja ei suutnud järjekordselt viia eskiisi kooskõlla Tallinna linna poolt esitatud nõudmistega.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostjate seisukohad, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud kostjate vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas kostjad rikkusid lepingut, kui suur on tekkinud kahju ning kas kostjate väidetava lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Hageja käsitleb lepingu rikkumisena kostjate poolt menetluskausta enda kätte võtmist, kostjad käsitlevad sama tegevust kui lepingu ülesültemist. Asjas on keskseks küsimuseks, kas kostjad ütlesid lepingu õiguspäraselt üles ning kas leping oli ülesütlemise ajaks täidetud. Ülesütlemise õiguspärasuse hamisel tuleb analüüsida, kas on täidetud ülesütlemise sisu ja vorminõuded. Vorminõude järgimiseks tuleb klaks teha, kas on tehtud ülesütlemise avaldus (tahteavaldus) ja sisunõude järgimiseks tuleb klaks teha, kas kostjatel oli õiguslik alus ülesütlemiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et lepingu eesmärgiks oli detailplaneeringu eskiisi koostamine ja ka vajaliku asja-ajamise läbiviimine ametkondades. Kohus leiab, et leping vastab oma kvalifikatsioonilt käsunduslepingule. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 631 järgi võib käsunduslepingu erakorraliselt üles öelda kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Tasu saamise õiguse sätestab sel juhul VÕS § 629 lg 1, mille kohaselt tuleb käsundisaajale tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Kostja L L poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt võttis ta jaanuaris 2008 hagejaga ühendust ning teatas soovist leping lõpetada. Hageja on hagiavalduses esitanud väite, et kostja L L võttis jaanuaris 2008 toimunud kohtumisel menetluskausta enda kätte, kuid hageja eitab lepingu ülesütlemise tahteavalduse tegemist. Käsunduslepingu ülesütlemine võib toimuda vormivabalt, seega ka suuliselt või tahteavalduse tegemisega läbi tegutsemise. Kohus asub seisukohale, et hageja pidi aru saama, et kostjad ei soovi lepingu jätkamist, kui kostja L L menetluskausta enda kätte võttis, sest lepingu järgi oli hageja kohustuseks nii eskiisi koostamine kui ka vastavasisuline asjaajamine ametkondadega. Pooled ei vaidle selle üle, et erinevad ametkonnad tegid hageja poolt koostatud eskiisile mitmeid ettekirjutusi. Detailplaneeringu eskiis on dateeritud 23.11.2005. Kohtule esitatud erinevate ametkondade ja juriidiliste isikute poolt saadetud kirjadest nähtub, et eskiisi vastuvõtmist ei toimunud. Näiteks on AS TV keeldunud eskiisi kooskõlastamast, Tallinna keskkonnaamet ei ole oma 16.02.2006 kirjaga andnud kooskõlastust, Harjumaa keskkonnateenistus on teinud 31.07.2007 kirjaga märkusi eskiisi lisade kohta. Kohtule esitatud dendroloogilistest hinnangutest nähtub, et üheks eskiisi kooskõlastamata jätmise põhjuseks oli ka II kategooria kaitsealuse taime leiukoht.
Kohus nõustub hageja väitega, et käsunduslepingu puhul peab käsundisaaja tegema kõik endast oleneva, et saavutada lepingu eesmärk, kuid kuna see sõltub ka käesoleval juhul Tallinna linna ametkondade tegevusest, ei saa hageja täielikult vastutada lepingu eesmärgi saavutamise eest. Hageja kohustuseks oli valmis teha formaalselt seaduse nõuetele vastav eskiis. Kostjad ei ole tõendanud, et eskiis ei vastanud formaalselt seaduse nõuetele. Kohtule esitatud tõenditest eskiisi menetlemise kohta nähtub, et lepingu ülesütlemise ajaks ei olnud saavutatud lepingu eesmärkki. Pooled ei vaidle selle asjaolu üle. Kohus leiab, et kostjad olid õigustatud käsundusleping üles öelda VÕS § 631 alusel, sest käsundusleping eeldab erilist usalduslikku suhet käsundisaajaga. Kostja L L ütlustega leidis kohtus tõendamist, et 2008 jaanuariks ei usaldanud kostjad enam hageja tegevust lepingu täitmisel. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine ei olnud lepingu rikkumine ning seega ei saa hageja nõuda kostjatelt ka rikkumisega tekitatud kahju. Menetlusökonoomis põhimõttest lähtuvalt ei pea kohus analüüsima kahju suurust. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude summaliseks kaksmääramiseks tuleb TsMS õ 174 lg 1 järgi esitada asja lahendanud maakohtule taotlus 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.