Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-07-26297 tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kuna Riigi Kinnisvara AS on hagist I K, L K ja S K vastu eluruumist väljatõstmise s.o. korteriomandi XXX kostjate valdusest väljanõudmise nõudes loobunud ning kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, tuleb esitatud hagist loobumine vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 168 lõige 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Lähtuvalt § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna kohus lõpetab menetluse seoses hageja hagist loobumisega seetõttu, et kostja I K koos pereliikmetega hageja nõude kohtuväliselt täitnud, siis jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus leiab, et menetluskulude jaotamisel kaaskostjate vahel tuleb aluseks võtta menetluses osalemise ulatus. Kohus võtab menetluskulude jaotamisel kaaskostjate vahel arvesse, et kostja I K oli vaidlusaluse eluruumi üürilepingu pooleks ning kostjad L K ja S K olid tema perekonnaliikmed. Kohus järeldab, et eluruumi vabastamise osas on kohtuvaidluse põhjustanud kostja I K, kuna tema tegevusest sõltus otseselt eluruumi tagastamine hagejale. Tema perekonnaliikmed kostjad L K ja S K, omasid õigust kasutada eluruumi vaid koos kostja I K. Kohus leiab, et menetluskulude kaaskostjate vahel jaotamisel tuleb kalduda kõrvale võrdsetes osades jaotamisest ning menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja I K kanda. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt määrab kohus asja lõpetamisel hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja. esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub määrata tema hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks tasu advokaadi õigusabi eest summas 1 600 eurot ilma käibemaksuta. Kostjad menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määruse nr 137 kohaselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt hagihinna järgi kuni 3 200 eurot on lepingulise esindaja kulude piirmääraks 1 600 eurot. Hageja on tegelikkuses kandnud menetluskulusid seoses tsiviilasja menetlemisega kohtus 10 450 eurot.

2-07-26297 Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud seoses õiguskabikuludega 1 600 eurot, mida hageja palub kindlaks määrata arvestades tsiviilasjas esitatud hageja nõude olemust ja asja keerukust, on põhjendatud ja mõistlikud.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Kohtumäärus on muudetud 30.06.2011 Tartu Ringkonnakohtu määrusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtumäärus jõustus 02.08.2011 Tartu Ringkonnakohtu määrusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.