Rahvusvaheline õigusabi › Muu rahvusvahelise õigusabi asi

2-11-7688 Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest. Avaldus ja selles sisalduvad asjaolud 23.02.2011 edastas Eesti Vabariigi Justiitsministeerium maakohtule Soome Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu saabunud Soome Sotsiaalkindlustusameti 04.01.2011 avalduse, mille kohaselt puudutatud isik ei ole tasunud ülalpidamistoetust. Soome Sotsiaalkindlustusamet pöördub palvega astuda samme võlgnevuse kättesaamiseks. Eesti Vabariigi Justiitsministeerium on avaldust 04.03.2011 elektronkirjaga täpsustanud, et Soome Vabariigis tehtud elatise otsust on täitnud Soome Sotsiaalkindlustusamet, kes taotleb otsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist Eestis, kuna nõue on neile üle läinud. Avaldusele on juurde lisatud Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu 17.04.2008 otsus asjas nr 07/22797 ja EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklis 54 märgitud tunnistus. Maakohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 619 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15-39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007 ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 619 lg 1 järgi kohaldatakse Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid üksnes ulatuses, milles Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see tuleb menetlusse võtta ja rahuldada. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ (edaspidi Brüssel I määrus) artikli 38 lg 1 kohaselt liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. Kohtu hinnangul saab huvitatud isikuks käesoleval juhul lugeda Soome Sotsiaalkindlustusametit, kelle huviks on kohtulahendi Eestis täitmine, kuna nõue on talle üle läinud. Brüssel I määruse artikli 41 järgi kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Sellest tulenevalt lahendab kohus asja kirjalikus menetluses lähtuvalt määruse sätetest. Brüssel I määruse artikkel 53 lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või

2-11-7688 selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades määruse V lisas esitatud tüüpvormi (artikkel 53 lg 2). Liikmesriigi kohus on määruse artiklis 54 sätestatud tunnistuse välja andnud 19.01.2011, mille kohaselt kuulub päritoluliikmesriigis kohtulahend täitmisele SGL’i suhtes. Kohus leiab, et kuna on täidetud Brüssel I määruse artiklis 53 sätestatud vorminõuded, kuulub Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu 17.04.2008 otsus asjas nr 07/22797 Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele SGL’i suhtes. Kohtule esitatud dokumentide alusel pole kohus tuvastanud kohtuotsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 üldreeglist tuleb menetluskulud kohtu hinnangul jätta avaldaja kanda. Avaldaja ei ole taotlenud menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda ega toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamiseks. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3). Tulenevalt Brüssel I määruse artiklist 42 lg 2 toimetatakse täitmismäärus poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud. Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata (Brüssel I määruse artikkel 43 lg 1). Vastavalt TsMS § 623 lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 625 lg 3 kohaselt välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni võib välisriigi kohtulahendi sundtäitmiseks rakendada vaid hagi tagamise abinõusid. Võlgnikul on õigus vältida sundtäitmist tagatise andmisega selle summa suuruses, mille tõttu võib avaldaja taotleda otsuse sundtäitmist. Kohtu loal võib täitemenetluses siiski müüa arestitud vallasvara ja hoiustada müügist saadud raha, kui arestitud vara võib hävineda või selle väärtus oluliselt väheneda või kui selle hoidmine on ebamõistlikult kulukas. Lähtudes eeltoodust kuulub käesolev määrus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Sama on sätestatud Brüssel I määruse artiklis 47 lg 3, mille kohaselt aja jooksul, mis on artikli 43 lõike 5 kohaselt ette nähtud

2-11-7688 täitmismääruse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks, ning kuni kaebuse selgumiseni ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmed selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.