Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2011.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-3512
Tsiviilasi
IA`i hagi Aktsiaselts S vastu tasu väljamõistmiseks lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest
Hagihind
7500 krooni ehk 479,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja IA (isikukood XXX, elukoht XXX);
Menetluse liik
Kostja Aktsiaselts S (registrikood XXX, asukoht registris XXX, aadress avalduses XXX). Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja IA`i kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 22.01.2010.a hagiavalduse kostja vastu tähtajalise käenduslepingu lõpetamise eest tasu väljamõistmise nõudes. Harju Maakohus jättis hageja hagiavalduse selles esinenud puuduste tõttu käiguta oma 06.05.2010.a määrusega, 08.06.2010.a määrusega ning 07.09.2010.a määrusega.
2.Hageja esitas 04.10.2010.a kohtule täpsustatud tekstiga hagiavalduse, mille kohus oma 29.10.2010.a määrusega menetlusse võttis. Kohus lahendab asja lihtsustatud korras. Kostja vastas hagiavaldusele 11.11.2010.a ning kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja vastas kostja seisukohtadele omakorda 30.11.2010.a.
3.Kohus tegi pooltele 21.12.2010.a pöördumises ettepaneku esitada oma põhistatud seisukohad, täiendavad tõendid ning tõendeid puudutavad taotlused hiljemalt 24.01.2011.a. Kohus andis seejärel mõlemale poolele aega teine-teise seisukohtadele vastata hiljemalt 28.02.2011.a. Kohus selgitas pooltele, et lahend käesolevas asjas tehakse pooltele teatavaks 11.03.2011.a. Hageja esitas kohtule oma täiendavad seisukohad 24.01.2011.a ning kostja vastas hageja seisukohtadele 02.02.2011.a.
4.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
Hageja nõue ja selle põhjendused
5.Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt 7500 krooni väljamõistmist. Hageja ja kostja sõlmisid 27.02.2006.a lepingu, mille alusel määrati hageja elektripaigalduse käidukorraldajaks. Tegemist oli käsunduslepinguga. Lepingu punkti 3 kohaselt võttis kostja endale kohustuse tasuda hagejale 1 250 krooni kuus. Lepingu oli sõlmitud tähtajaliselt ajavahemikuks 01.03.2006.a kuni 31.12.2007.a. Hageja omas pädevustunnistust nr 2603, mille järgi ta võis teostada elektritöö juhtimist.
6.Hagiavalduse kohaselt pikendati poolte vahel sõlmitud lepingut samadel tingimustel 01.01.2008.a kuni 30.06.2008.a. 01.07.2009.a pikendati lepingut taas kuni 31.12.2008.a samadel tingimustel. 31.12.2008.a pikendati lepingut kuni 31.12.2009.a. Lepingu pikendamise kohta sai hageja lisa tähitud kirjaga kätte 15.05.2009.a ning saatis selle 17.05.2009.a kostjale tagasi. Samas sai hageja 15.05.2009.a teate lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta alates 01.07.2009.a. Kostja ei toonud ära lepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjust, kuigi tööd jätkusid ja kostja kasutas hageja pädevustunnistust.
7.Eeltoodud asjaolude pinnalt leidis hageja, et kostja lõpetas käsunduslepingu 01.07.2009.a ennetähtaegselt ilma põhjuseid välja toomata. Leping pidi kehtima veel kuus kuud kuni 31.12.2009.a.. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingu ennetähtaegse lõpetamise summa ehk 6 x 1250 = 7500 krooni. Õiguslikult tugines hageja VÕS § 629 lõikele 1.
8.Vastates kostja seisukohtadele tõi hageja oma 01.12.2010.a kohtule esitatud menetlusdokumendis välja, et ta ei nõustu kostja väidetega. Hageja märkis, et sai kostjalt lisa lepingu pikendamise kohta kuni 31.12.2009.a kätte postiga 15.05.2009.a ning saatis selle 17.05.2009.a postiga kostjale tagasi. Kostja vastuväidetest nähtuvalt ei tea kostja ise, millal leping lõppes. Hageja hinnangul oli leping pikendatud kuni 31.12.2009.a. Hageja täitis oma
kohustusi kuni 01.07.2009.a ja kostja tasus talle selle eest igakuist tasu. Viimane ülekanne on kostja poolt tehtud 10.07.2009.a. Lepingu kohaselt võis lepingut lõpetada või peatada vähemalt 2 kuulise ette teatamisega. Hageja leidis, et VÕS § 629 lg 1 järgi on tal õigus saada kogu tasu, kuna leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane.
9.Kohtule 24.01.2011.a esitatud seisukohtades leidis hageja, et VÕS § 82 lg 5 ei kohaldu antud lepingulisele suhtele, vaid kohaldub erinormina VÕS § 629 lg 1. Tasu maksmine hagejale on õiglane ja põhjendatud, kuna kostja ei ole hagejale tagastanud pädevustunnistust nr 2603. Hageja teostas oma töid hoolikalt ja elektrivarustus oli töökorras, mistõttu tõi lepingu ennetähtaegne lõpetamine kostjale kasu, kuna kostja ei pidanud enam hagejale maksma. Antud seadme järgmine kontroll toimub alles 2011.aastal. Nimelt hageja tagas kostja jaoks loa saamise töötamiseks kuni 2011.a.
10.Täiendavalt tõi hageja välja, et ta oli sunnitud rentima ruume varustuse hoidmiseks depoos töö teostamise perioodil ja maksma selle eest renti, kuigi lepingu kohaselt pidi kostja kandma kõik kulud. Hageja oli seega sunnitud kandma kahjumit, mis näitab kostja pahatahtlikku käitumist, kes ainult lubas kulud kanda. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise teates ei olnud märgitud seda, et kostja oleks jätnud pahatahtlikult oma töö tegemata. Seega on sellised kostja väited paljasõnalised. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagiavaldusele täielikult vastu. Kostja kinnitas, et sõlmis hagejaga 27.02.2006.a töövõtulepingu, mille alusel osutas hageja kostjale kord kuus elektritöid ID aadressilXXX. Hageja pidi töid teostama ainult vajadusel, kui depoos mõni masin katki läks ning depoo meister teda sellest teavitas. Hageja teostas töid kord kuus, vahel aga paar korda kvartalis. Leping oli tähtajaline ja kehtis kuni 31.12.2007.a.
12.Kostja vastuse kohaselt tasus ta hagejale igakuiselt 1250 krooni sõltumata sellest, kas väljakutseid oli või mitte. Lisaks tasus kostja hagejale kõigi kulude eest. Poolte kokkuleppel pikendati lepingut kahel korral ehk 01.01.2008.a kuni 30.06.2008.a ja 01.07.2008.a kuni 31.12.2008.a.
13.Kostja soovis hagejaga lepingut pikendada ka kolmandal korral. Koostati lisa, mille alusel oleks leping pikenenud kuni 31.12.2009.a. Lisa edastati hagejale kahes eksemplaris, kuid kostja ei saanud hagejalt mingit tagasisidet ja leping loeti lõppenuks 31.12.2008.a. Hiljem selgus kostjale, et hageja käis depoos ülesandeid täitmas 23.01.2009.a ehk pärast lepingu lõppemist. Seega eeldas kostja, et hageja siiski soovib lepingut pikendada, mistõttu koostati 01.01.2009.a kuupäevaga lisa, mille alusel oleks leping pikenenud kuni 30.06.2009.a. Hageja keeldus nimetatud lisa allkirjastamisest ega osutanud enam 2009.a veebruaris teenuseid. 2009.a märtsis paluti hagejal allkirjastada lepingu ennetähtaegse lõpetamise kokkulepe alates 01.04.2009.a, kuna teenust oli hageja poolt alates 23.01.2009.a osutamata. Kostja oli kinni pidanud vajalikuks ette teatamise ajast, kuid kostja keeldus lisa allkirjastamast. Seetõttu edastas kostja lisa hagejale postiga, mille hageja võttis vastu 07.04.2009.a.
14.Pärast eeltoodud sündmusi sai kostja teada, et kostja käis uuesti depoos teenust osutamas 07.04.2009.a. Seetõttu saatis kostja hagejale uue lisa, mille alusel loeti leping lõpetatuks alates 22.04.2009.a.
15.Kostja pidas ebaõigeks hageja väidet nagu ei täidaks ta kohustusi alates 01.07.2009.a. Pooltevaheline lepinguline suhe lõppes 22.04.2009.a ning viimast korda osutas kostja hagejale teenust 16.04.2009.a. Teatis lepingu lõppemise kohta alates 22.04.2009.a postitati hagejale tähitult ning hageja võttis selle vastu 15.05.2009.a, kuid ei reageerinud palvele tulla
dokumentidele järgi ja allkirjastada lisa. Hagiavaldusele lisatud kokkulepet lepingu pikendamiseks kuni 31.12.2009.a ei ole hageja kostjale kunagi tagatanud. Kostja nägi antud dokumenti esmakordselt alles koos hagiavaldusega.
16.Kostja pidas mõistlikuks tasuda hagejale hüvitisena lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 22.04.2009.a tasu kuni lepingu lõppemiseni ehk kuni 30.06.2009.a. Tasu moodustas kokku 3750 krooni.
17.Hageja väidet, mille kohaselt kasutab kostja hageja pädevustunnistust, pidas kostja paljasõnaliseks ning ebaõigeks. Kostja valduses on üksnes pädevustunnistuse koopia ning antud dokumenti kostja ei kasuta. Pärast lepingu lõpetamist hagejaga kellegi teisega samasugust lepingut sõlmitud ei ole, kuna kostja on asunud IDüürijana üürilepingut täies mahus kolmandale isikule üle andma. Seoses üürilepingu üleandmisega lõpetati kõik kostja tööd IDja kostja koondas kõik oma sealsed töötajad. Kostja palus eeltoodu alusel jätta hagiavaldus rahuldamata.
18.Kohtule 02.02.2011.a esitatud seisukohtades ei pidanud kostja põhjendatuks ega õiglaseks hagejale tasu maksmist ajavahemiku 01.07.2009.a kuni 31.12.2009.a eest. Lepingu kohaselt teostas hageja objektil tööd kord kuus või harvemini ja töö tegemiseks ei saanud ta kostjalt üksikasjalikke juhiseid, vaid ta määras ise oma töö tegemise aja ja viisi. Hageja kohalkäike ID peale teadete saatmist eraldi dokumentaalselt ei fikseeritud. Kostjal puudus hageja üle otsene juhtimine ja kontroll, hageja ei allunud kostja töösisekorrale. Tasu maksti hagejale ka siis, kui ta reaalselt kohal ei käinud, kuna igakuine vajadus tööde järele puudus.
19.Kostja rõhutas, et tema hageja kutsetunnistust ei kasuta. Mingit kasu kostja hagejaga suhte lõpetamisest ei ole teeninud ja tänase päeva seisuga ei oma kostja Iru Depooga seost juba 1,5 aastat. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
21.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 27.02.2006.a lepingu, mille alusel määrati hageja elektripaigaldise käidukorraldajaks ID aadressil XXX, Maardu ja hageja pidi kostjale osutama lepingus märgitud teenuseid; 2) hageja ja kostja vahel sõlmitud leping oli käsundusleping; 3) käsunduslepingu punkti 3 kohaselt tasus hageja kostjale 1 250 krooni kuus; 4) käsundusleping oli sõlmitud tähtajaliselt ajavahemikuks 01.03.2006.a kuni 31.12.2007.a; 5) käsunduslepingut pikendati poolte kokkuleppel kahel korral ehk 01.01.2008.a kuni 30.06.2008.a ja 01.07.2008.a kuni 31.12.2008.a.
22.Poolte vahel on tekkinud vaidlus selles, kas lepingut pikendati veel kolmandat korda kuni 31.12.2009.a ning alates millisest ajast leping kostja poolt lõpetati. Samuti on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja on kohustatud tasuma käsunduslepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu hagejale viimase poolt soovitud summat ehk tasu kuue kuu eest.
23.Hageja väidab, et leping pikenes kuni 31.12.2009.a, kuna lepingu pikendamise vastav lisa saadeti kostja poolt hagejale tähitud kirjaga 15.05.2009.a ning hageja saatis selle 17.05.2009.a kostjale allkirjastatult tagasi. Samas sai hageja 15.05.2009.a teate lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta alates 01.07.2009.a. Hageja leidis, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise teates
põhjust märgitud ei olnud ja tööd jätkusid ning kostja kasutas hageja pädevustunnistust. Seega leidis hageja, et kostja lõpetas lepingu ennetähtaegselt ilma põhjuseta. Leping pidi kehtima veel kuus kuud kuni 31.12.2009.a ning nimetatud kuude eest palus hageja kostjalt välja mõista 6 x 1250 = 7500 krooni. Hageja kinnitas, et ta täitis oma kohustusi kuni 01.07.2009.a ning viimane tasu maksti talle kostja poolt 10.07.2010.a. Täiendava tasu maksmine hagejale on õiglane ja põhjendatud, kuna kostja ei ole hagejale tagastanud pädevustunnistust nr 2603.
24.Kostja vaidles nõudele vastu ning rõhutas, et käsunduslepingu alusel teostas hageja töid üksnes vajaduse korral. Kostja võttis omaks, et ta soovis lepingut hagejaga pikendada ka kolmandal korral kuni 31.12.2009.a, kuid hageja vastavat allkirjastatud lisa kostjale tagasi ei saatnud ja leping loeti lõppenuks 31.12.2008.a. Hiljem selgus kostjale, et hageja käis depoos ülesandeid täitmas 23.01.2009.a ehk pärast lepingu lõppemist. Seepärast saatis kostja hagejale uuesti 01.01.2009.a kuupäevaga lisa, mille alusel oleks leping pikenenud kuni 30.06.2009.a. Ka antud lisa keeldus hageja allkirjastamist ning keeldus 2009.a ka teenuse osutamisest. Seetõttu edastas kostja lisa hagejale postiga, mille hageja võttis vastu 07.04.2009.a. Pärast eeltoodud sündmusi sai kostja teada, et kostja käis uuesti depoos teenust osutamas 07.04.2009.a. Seetõttu saatis kostja hagejale uue lisa, mille alusel loeti leping lõpetatuks alates 22.04.2009.a. Kostja väitis, et hageja poolt allkirjastatud lisa, mille kohaselt oleks leping pikenenud kuni 31.12.2009.a, ei ole kostja kunagi kätte saanud.
25.Hageja väidet, mille kohaselt kasutab kostja hageja pädevustunnistust, pidas kostja paljasõnaliseks ning ebaõigeks. Kostja valduses on üksnes pädevustunnistuse koopia ning antud dokumenti kostja ei kasuta. Pärast lepingu lõpetamist hagejaga kellegi teisega samasugust lepingut sõlmitud ei ole, kuna kostja on asunud ID üürijana üürilepingut täies mahus kolmandale isikule üle andma. Seoses üürilepingu üleandmisega lõpetati kõik kostja tööd ID ja kostja koondas kõik oma sealsed töötajad. Kostja palus eeltoodu alusel jätta hagiavaldus rahuldamata.
26.Kohus peab poolte väiteid arvestades vajalikuks esmalt hinnata, mis ajani kehtis poolte vahel sõlmitud käsundusleping. Seejärel analüüsib kohus, kas hageja nõue kostja vastu on põhjendatud või mitte.
27.Kostja vastuväidetest käesolevas asjas nähtub, et 2009.a alguses soovis kostja korduvalt hagejaga sõlmida kokkulepet lepingu pikendamise kohta kuni 31.12.2009, kuid see ei õnnestunud. Kohtule esitatud raportist (toimiku lk 68, tõlge eesti keelde lk 69) nähtub, et 2009.a osutas hageja kostjale teenuseid kolmel korral ning ühel korral ehk 07.04.2009.a ta keeldus teenuste osutamisest. Antud kostja poolt välja toodud ja raportis kajastatud asjaolusid hageja vaidlustanud ei ole. Samuti on hageja nõustunud sellega, et sai kätte kostja 23.04.2009.a teate, mille kohaselt teatas kostja talle käsunduslepingu lõpetamisest alates 01.07.2009.a. Ka kostja on oma vastuväidetes kinnitanud, et soovis alates nimetatud kuupäevast lõpetada poolte vahel sõlmitud lepingut. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest (toimiku lk 77) nähtub, et viimase lepingust tuleneva ülekande tegi kostja hagejale 10.07.2009.a. Seega puudub poolte vahel sisuline vaidlus selles, et käsundusleping lõppes 01.07.2009.a. Kostja on käesolevas asjas samuti kinnitanud oma tahet pikendada lepingut hagejaga kuni 31.12.2009.a ning kostja on kinnitanud korduvalt sellekohase lepingu lisa väljasaatmist hagejale. Hageja on kohtule esitanud lepingu mõlemapoolselt allkirjastatud lisa (toimiku lk 13), mille kohaselt loeti leping pikendatuks endistel tingimustel kuni 31.12.2009.a. Kuna viidatud dokumendil on ka kostja esindaja allkiri ning kostja on kinnitanud vastava allkirjastatud lisa väljasaatmist hagejale, on käesolevas asjas tõendatud, et pooled pikendasid lepingut algselt kuni 31.12.2009.a vaatamata sellele, et kostja allkirjastatud lisa väidetavalt kätte ei saanud. Samuti on käesolevas asjas tuvastatud, et kostja teate kohaselt lõppes leping alates 01.07.2009.a.
28.Hageja on oma nõude õigusliku alusena viidanud VÕS §-le 629. VÕS § 629 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus
saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. VÕS § 629 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse määramisel VÕS § 629 lõikes 1 nimetatud juhul tuleb arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada.
29.Eeltoodud sättest tuleneb, et käsundileping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, kuid käsundisaaja on oma kohustusi osaliselt täitnud, on tal õigus selle eest tasu saada. Seadus näeb ette, et käsundisaajale tasu maksmine peab olema asjaolusid arvestades õiglane ehk tasu peab olema mõistlik. Mõistlikkuse määramisel on seaduse kohaselt peamiseks kriteeriumiks see, kui suur osa kohustusi on täidetud ning milline osa on täitmata. Kogu tasu on kohtu hinnangul käsundisaajal õigus nõuda erandjuhtumil ehk siis, kui leping on lõppenud käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ning milline on olnud käsundiandjale tekkinud oluline kasu. Seejuures on oluline see, et VÕS § 629 lg 1 ei sea tasu saamise õigust sõltuvusse mitte sellest, kas käsundusleping iseenesest lõpetati ennetähtaegselt või mitte, vaid õigus saada tasu on käsundisaajal siis, kui leping lõpetati enne seda tähtaega, millal ta pidi käsundi täitma olukorras, kus ta pidi tasu saama alles pärast vastava tähtaja saabumist.
30.Hageja nõuab kostjalt hüvitisena tasu kogu selle perioodi eest, mil hageja hinnangul oleks leping edasi kestnud, kui kostja ei oleks lepingu üles öelnud. Kohus selgitas hagejale kohtule 21.12.2010.a pöördumises, et hagejal tuleb välja tuua ja tõendada need asjaolud, milliste tõttu oleks kogu tasu maksmine hagejale alates 01.07.2009.a kuni 31.12.2009.a õiglane, mõistlik ja põhjendatud. Samuti selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb välja tuua ja tõendada, et lepingu erakorraline ülesütlemine oli tingitud vaid käsundiandjast endast.
31.Kohus leiab, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja käesolevas asjas välja toonud ega tõendanud neid asjaolusid, milliste kohaselt oleks õiglane hagejale kostjalt tasu väljamõistmine ajavahemiku 01.07.2009.a kuni 31.12.2009.a eest. Hageja ei ole käesolevas asjas väitnud ega tõendanud, et ta oleks täitnud mistahes kohustusi või oleks osutanud kostjale mistahes teenuseid pärast 01.07.2009.a. Kostja on tõendanud, et sisuliselt täitis hageja lepingust tulenevaid kohustusi 2009.a esimesel poolel vaid kolmel korral (raport toimiku lk 68 ja selle tõlge eesti keelde, lk 69) ning hageja ei ole antud kostja väitele vastu vaielnud. Poolte vahel sõlmitud käsundusleping (toimiku lk 51 ja tõlge eesti keelde, lk 52) ei näinud ette, et kostjal oleks olnud õigus leping üles öelda vaid mõjuva põhjuse olemasolul. Seega nägi leping ette, et ette teatamisel oli kostjal õigus leping üles öelda sõltumata põhjusest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja teatas hagejale lepingu ülesütlemisest nõuetekohaselt ette ning tasus hagejale tasu kuni lepingu ülesütlemise kuupäevani.
32.Hageja on käesolevas asjas välja toonud, et kostja kasutas jätkuvalt hageja pädevustunnistust nr 2603 ning lepingu ennetähtaegne lõpetamine tõi kostjale kasu, kuna kostja ei pidanud enam hagejale maksma. Antud seadme järgmine kontroll toimub alles 2011.aastal. Kohus leiab, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et kostja oleks kasutanud mistahes viisil hageja pädevustunnistust ilma hageja endata ning et kostja oleks saanud mistahes kasu hageja kui käsundisaaja kohustuste täitmise tagajärjel pärast lepingu lõppemist 01.07.2009.a. Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 629 lg 1 ja lg 2 alusel tasu väljamõistmisel arvestada käsundisaaja poolt juba tehtut ja sellest tulenevat kasu käsundiandjale. Kui hageja ise kinnitab, et ta ei ole midagi alates 01.07.2009.a teinud, ei saa hageja tegemata jätmisest tulenevalt kostjale ka mistahes kasu saabuda. Poolte vahel sõlmitud käsunduslepingust ei nähtu, et kostja oleks hagejale tasu maksnud üksnes hageja pädevustunnistusest ärakirja tegemise eest või üksnes pädevustunnise muul moel kasutamise eest, sealhulgas selle kasutamise eest elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva kontrolli tegemisel. Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtub, et hageja pidi kostjale osutama elektripaigaldise käidukorraldaja teenuseid vastavalt elektriohutusseadusele. Käidukorraldaja poolt täidetavad ülesanded on loetletud nimetatud seaduse §-s 15, mille kohaselt
peab käidukorraldaja muuhulgas koostama käidukava elektripaigaldise kohta ja kontrollima selle järgimist, nõudma elektripaigaldise kasutamise või elektripaigaldises tehtava töö peatamist, kui on ilmnenud vastav oht ning olema kättesaadav ohutu käidu tagamiseks ja tehnilise kontrolli teostamiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingus on samuti viidatud, et hagejal tuli teenuste osutamisel lähtuda elektriohutusseaduse §-dest 17 ja 18, mis reguleerivad elektritöödele esitatavaid nõudeid. Käesolevas asjas pole hageja välja toonud ega tõendanud, et ta oleks täitnud pärast 01.07.2009.a mistahes käidukorraldaja seadusest tulenevaid ülesandeid ID või et ta oleks teinud mistahes elektritöid. Kuna hageja kostjale mistahes teenuseid alates 01.07.2009.a ei osutanud, ei ole ka lepingu lõpetamise asjaolusid arvestades põhjendatud ega mõistlik hageja nõude rahuldamine ehk kostjalt lepingulise tasu väljamõistmine ajavahemiku 01.07.2009.a kuni 31.12.2009.a eest.
33.Täiendavalt on hageja välja toonud, et ta oli sunnitud rentima ruume varustuse hoidmiseks depoos töö teostamise perioodil ja maksma selle eest renti, kuigi lepingu kohaselt pidi kostja kandma kõik kulud. Kohus leiab, et ka antud asjaolu ei anna alust hageja nõude rahuldamiseks. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet tulenevalt sellest, et kostja jättis täitmata lepingulise kohustuse hüvitada hagejale tekkinud kulud. Kohtule esitatud tõendist (toimiku lk 88) ei nähtu, milles seisneb hageja poolt kantud kulude seos kostjaga sõlmitud käsunduslepinguga ehk hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et viidatud kulu oli ainult ja otseselt seotud hageja poolt käsunduslepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Isegi juhul, kui nimetatud kulud oleksid olnud kantud seoses käsunduslepinguga, on hageja neid kulusid kandnud ainult kuni 31.08.2009.a ning hageja ei ole tõendanud mistahes muude kulude kandmist hilisemal perioodil ehk kuni 31.12.2009.a.
34.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks hagejale selgitada, et käsundusleping ei ole samastatav töölepinguga, mille puhul on töötajal lepingu põhjuseta ülesütlemise korral seaduses ette nähtud aluste olemasolul õigus nõuda tööandjalt hüvitist.
35.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.