2-09-8796 OÜ CityHaldus hagi x x vastu 24 188,84 krooni saamiseks Harju Maakohtu 30. augusti 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
x x apellatsioonkaebus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ CityHaldus (registrikood 10952612, asukoht Telliskivi 1, Tallinn), lepinguline esindaja Monika Sulg Kostja x x (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx)
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1344,14 eurot (21 031,15 krooni)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.augusti 2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUD
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ City Haldus esitas 04.03.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse x x võla 16 994,85 krooni ja viivise 252,74 krooni saamiseks. Kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule. Hageja esitas 18.09.2009 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista 24 188,84 krooni, millest põhivõlg on 23 767,91 krooni ja viivis 420,89 krooni.
2.Kostja on alates 21.03.2006 xxxxxxxxxx asuva korteriomandi omanik. Hageja osutas elamu haldamise ja majandamise teenust kuni elamu haldamise ja majandamise üleandmiseni 01.07.2009 korteriühistule xxxxxxxxxx. Hageja esitas igakuiselt korteriomanikele arveid osutatud teenuste eest. Kostja arveid ei tasunud ja tema võlg hageja ees on 23 767,91 krooni, millele lisandub viivisvõlg 420,89 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja esitatud arved ei vasta tegelikkusele. Vee tarbimist ja kanalisatsiooniteenust on näidatud tegelikust suuremana. Kostjal on kahtlusi ka muude kulude põhjendatuse ja teenuste tegeliku osutamise osas. Hageja on kohustatud dokumentaalselt tõendama tegelikke kulusid. Hageja poolt hooldamata tehnosüsteemid on toruleketega tekitanud kostjale kahju (remont 9500 krooni + saamata jäänud üüritulu koos kommunaalmaksetega). Kostjal on õigus hüvituse nõue hageja nõudega tasaarvestada.
4.Hagiavaldusele lisatud koosoleku protokollid koos majanduskavaga on kehtetud ja õigustühised, kuna dokumentidel puudub koostamise koht ja aeg, tõenäoliselt on need dokumendid fabritseeritud ja koostatud tagantjärgi.
5.Hageja nõuab viivist 0,07 % päevas, kuid viivisemäära nõudmise õigus on korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 järgi korteriühistu juhatusel, mitte hagejal. Seega oleks hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 1 järgi. Kostjale esitanud arvetel on arvestatud viivist ka viiviselt. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Kohus tegi lahendi TsMS § 405 lg 1 p 7 alusel lihtmenetluses. Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et rahuldas hagi. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 24 188,81 krooni, millest põhivõlg on 21 031,15 krooni ja viivis 3157,66 krooni. Samuti mõistis kohus kostjalt menetluskulude katteks välja 5000 krooni.
7.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei esitanud pooled kohtu määratud tähtpäevaks 15.08.2010 täiendavaid tõendeid ega taotlusi. Kostja poolt kohtule 18.08.2010 esitatud tõendid olid olemas enne hagi 01.10.2009 menetlusse võtmist, kostja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus, mistõttu jättis kohus need tõendid TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta.
8.Kostja ei ole vaidlustanud hageja volitusi elamu valitsejana. Hagiavaldusele lisatud üldkoosoleku otsuseid ei ole seaduses ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustatud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 2 p 1 järgi on valitsejal õigus sisse nõuda
võlgnevusi. KOS § järgi on kostja kohustatud tasuma korteriomandiga seotud kulud ja osutatud teenuste eest.
9.Kostja väide arvete mittesaamise kohta seetõttu, et korter oli välja üüritud ning üürnik arveid kostjale ei edastanud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kui kostja korteri väljaüürimise järel ei teatanud valitsejale muud aadressi, kannab ta korteriomandi aadressil väljastatud arvete kättesaamise riski. Kostja väited korteri väljaüürimise kohta on paljasõnalised.
10.Kostja on kaotanud õiguse arvete vaidlustamiseks. Kostja pidi olema teadlik, et arved väljastatakse igakuuliselt. Tal oli võimalik esitada hagejale järelepärimisi arvete kohta ning vajadusel neid kontrollida ja vaidlustada. Seda rohkem kui pooleteise aasta jooksul ei teinud. Kostja ei ole täpsustanud, millises osas on arved tema arvates ebaõiged. Väidetavalt ebaõigete veenäitude tõendamiseks hilinemisega esitatud tõendi jättis kohus tähelepanuta ega analüüsi seda käesoleva tsiviilasja lahendamisel. Arvetest järeldub, et ilmselt põhjendamatud on kostja väited, et veetarbimist on näidatud tegelikust tarbimisest oluliselt suuremana. Kostjalt tuleb kasutatud teenuste ja majandamiskulude tasu välja mõista. Kostja võlgnevus hagiavalduses ja 2008.a ja 2009.a kohta esitatud koondväljavõtetes ei kattu. Kohus leidis, et kostja võlgnevus on 21 031,15 krooni, mis kajastub koondväljavõtetel.
11.Hageja ei arvestanud viivist kumuleerivalt. Arvetel näidatud viivisesummad on küll liidetud järgmise kuu võlgnevuse summale, kuid järgmise kuu arvel näidatud viivisesumma arvutamisel on aluseks võetud tegelik põhivõlg. Selles osas on arusaamatuses ilmselt olnud ka hagiavalduse vormistanud hageja esindaja M. Sulg, näidates hagiavalduses ekslikult põhivõlana viimasel arvel (15.07.2009 arve nr 41006) märgitud võlgnevuse 30.06.2009 seisuga, mis on koos viivisevõlaga kokku 23 197,69 krooni ning viivisnõudena üksnes ühe kuu viivise 420,89 krooni. Kuigi hageja on põhivõla ja viivise jaotumise kogunõudes näidanud ilmselt ekslikult ning hageja nõue sisaldab üksnes 30.06.2007 seisuga tasumisele kuulunud viivist, peab kohus võimalikuks hagi rahuldada ja mõistab kostjalt välja kokku 24 188,81 krooni, sh põhivõlg 21031,15 krooni ja viivis 3157,66 krooni. Maksetähtajaks tasumata summalt arvestatav viivisemäär 0,07 % päevas on sätestatud xxxxxxxxx korteriomanike poolt kinnitatud kodukorra p-s 2.8.
12.Kuna kohus jättis kostja poolt tähtaega rikkudes 18.08.2010 esitatud tõendid arvesse võtmata, ei analüüsinud kohus põhjalikumalt kostja väiteid temal hageja nõudega tasaarvestatava kahjuhüvitamise nõude olemasolu kohta. Samas märkis kohus, et dokumentaalsed tõendid kostja korteris remondi teostamise kohta ei tõenda kostjale kahju tekkimist ning hageja kohustust kahju hüvitada, mistõttu ei oleks nõue tõenäoliselt tasaarvestatav ka tõendite arvestamise korral. Apellatsioonkaebus
13.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
14.Maakohus jättis ebaõigesti kostja esitatud tõendid arvestamata. Kohus pikendas kostja taotluse alusel tõendite esitamise tähtaega kuni 18.08.2010, mil kostja tõendid kohtule ka esitas. Seega on tõendid esitatud tähtaegselt. Kostja ei esitanud tõendeid enne hagi menetlusse võtmist 01.10.2009, kuna maksekäsu kiirmenetluses ei olnud tõendite esitamine vajalik.
15.Kohtuotsuse põhjendused p-des 4 ja 5 on meelevaldsed, oletuslikud ja motiveerimata. Muu hulgas kahtlustab kohus kostjat põhjendamatult veemõõtjate rikkumises. Tegeliku veetarbimise kohta esitas kostja kohtule kirjaliku tõendi 18.08.2010.
16.Maakohus leidis ebaõigesti, et viivisemäära 0,07 % päevas kohaldamine oli õige. Kuna KOS ei sätesta viivise suurust, kuulub kohaldamisele seadusejärgne viivis VÕS § 113 lg 1 järgi.
17.Kostja esitas kohtule tasaarvestusavalduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 ja § 198 kohaselt on kostjal õigus nõuet tasaarvestada. Tasaarvestuse kohta on kohtule esitatud kirjalikud tõendid, mis tõendavad tekkinud kahju ja nõude suurust. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 646 ja 656 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti oluliselt menetlusõiguse norme ja rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
20.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asja materjali kohaselt andis maakohus 15.06.2010 määrusega pooltele tähtaja – 15.08.2010 - tõendite esitamiseks (t lk 132). 17.08.2010 rahuldas kohus kostja taotluse ja pikendas tõendite esitamise tähtaega kuni 18.08.2010 (t lk 138). Kostja esitas tõendid 18.08.2010, st kohtu määratud tähtajaks (t lk 151-159) ja kohus edastas need hagejale 25.08.2010 (t lk 160). Kuna kostja esitas tõendid kohtu määratud tähtajaks, jättis kohus need TsMS § 331 lg-le 1 viidates ebaõigesti tähelepanuta ja otsuse tegemisel hindamata. Sellega rikkus kohus oluliselt kostja menetlusõigusi. TsMS § 199 lg 1 p 5 järgi on tõendite esitamine üheks menetlusosalise põhiõiguseks. Jättes kostja tõendid alusetult otsuse tegemisel arvestamata ja tehes otsuse üksnes hageja tõendite alusel, rikkus kohus ka põhimõtet, et pooled on õigusemõistmisel tsiviilasjades seaduse ja kohtu ees võrdsed (TsMS § 7). Samuti rikkus kohus põhiseaduse §-des 13 ja 14 sätestatud kostja õigust riigi ja seaduse kaitsele ning kohtuvõimu kohustust õiguste tagamisele.
21.Lisaks eeltoodule rikkus maakohus TsMS § 439, ületades otsuses nõude piire. Hageja esitas 23 767,91 krooni suuruse põhinõude ja 420,89 krooni suuruse kõrvalnõude (viivis). Hageja kohtumenetluse ajal oma nõuet ei muutnud. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 21 031,15 krooni ja viivise 3157,66 krooni. Seega ületas kohus viivisenõude osas nõude piire, kui mõistis viivise välja hagetust suuremas ulatuses. Põhinõude rahuldas kohus tegelikult osaliselt, kuigi märkis otsuse resolutsioonis, et rahuldab hagi. Kohtul ei ole õigust hagetud põhi- ja kõrvalnõude suurust omal algatusel muuta. Seetõttu on ebaõige kohtuotsus ka menetluskulude väljamõistmise osas.
22.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka asjaolule, et kui kohus jättis kostja poolt esitatud tõendid arvesse võtmata, ei olnud kohtul õigust neid hindamata teha järeldust, et kostja esitatud dokumentaalsed tõendid ei tõenda kostjale kahju tekkimist ning hageja kohustust kahju hüvitada, mistõttu ei oleks nõue tõenäoliselt tasaarvestatav ka tõendite arvestamise korral (maakohtu otsuse p 9).
23.Kuna asja lahendamiseks on vaja tuvastada uusi faktilisi asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, samuti teha kindlaks, kas kostja on tasaarvestanud hageja nõude oma nõudega, ei pea ringkonnakohus antud asjas võimalikuks maakohtu poolset menetlusnormi olulist rikkumist ise kõrvaldada ja teha kohtuotsuse tühistamisel uut otsust, sest tõendite esmakordse hindamise juures ja faktiliste asjaolude tuvastamisel peab pooltele olema tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude ning tõendite hindamise vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.
24.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.