Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-09-8796
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
20.09.2011 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri COÜ hagi JT vastu võla viivise 859.69 euro nõudes. 1482.66 eurot Kirjalik menetlus
1482.66 euro ja
Hageja COÜ, registrikood XXX asukoht XXX, hageja lepinguline esindaja Monika Sulg, epost: [email protected] Kostja JT, isikukood XXX, elukoht XXX Hagi rahuldada. Välja mõista hageja COÜ kasuks kostjalt JT võlgnevus 1482.66 eurot ja viivis 859.69 eurot. Jätta tsiviilasja menetluskulud täielikult kostja JT kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue (tlk 20-22, 89-92).
Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mida Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetles tsiviilasjas nr 2-09-8796. 10. september 2009 edastas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja määruse, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetlus lõpetati seoses võlgniku vastuväitega. Hagejat kohustati menetluse jätkamise soovi korral esitama hagiavaldus võlgnevuse nõudes. Kostja vastas makseettepanekule alljärgnevat:” Korter on antud üürile, avalduses osundatud arveid pole ma kätte saanud, kommunaalkulude suurus ei vasta tegelikkusele”. Kostja poolt esitatud vastuväited makseettepanekule on vastuolulised. Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide esitatud arvete tegelikkusele mittevastavuse kohta, kui kostja väidab, et ta ei ole arved kätte saanud. Arvestades, et kostja ei ole nõus arvetel kajastatuga on hageja veendumusel, et kostja on siiski kõik temale esitatud arved kätte saanud, kuid on lihtsalt jätnud hagejale teadmata põhjusel arved tasumata. Ühtegi vastuväidet ega pretensiooni kostja enne kohtmenetluses maksekäsu avaldusele vastamist kostja esitanud ei ole. Kostja on kohustatud tasuma kõik temale esitatud arved sõltumata sellest, kas kostja on temale kuuluva korteriomandi andnud üürile või mitte. Hageja on osutanud elamu haldamise ja majandamise teenust tulenevalt aadressil XXXTallinn korteriomanike ja OÜ G vahel sõlmitud korteri(te) ostumüügilepingutest, milles on märgitud OÜG kohustus esindada elamut XXX Tallinn korteriomanikke ning valime elamu valitseja on OÜ G valinud elamu valitsejaks alates 01.06.2006.a. COÜ ning on kinnitanud elamu majanduskava ja teenuste kirjelduse vastavalt OÜ CH poolt esitatud hinnapakkumisele. Tallinna Linnaplaneerimisamet edastas 11.12.2006.a. teatise aadressi muudatuse kohta vastavalt Tallinna Linnaplaneerimisameti 06.12.2006 nr XXX korraldusele (Priisle tee katastriüksuste aadresside muutmine Lasnamäe linnaosas), mille kohaselt muudeti XXX aadress ning uueks aadressiks määrati XXX. XXX Tallinnas korteriomandite omanikud on kinnitanud kodukorra, mida peavad järgima kõik korteriomandite omanikud. Kodukorras sätestatud korteriomanike kohustuste ja teenuste eest arveldamiste aluste osas ei kostja ühtegi vastuväidet esitanud. 29.06.2009 toimus XXX Tallinnas korteriomandite omanike üldkoosolek, kus otsustati moodustada korteriühistu ning lõpetada haldamise ja hooldamise tellimine hagejalt. Korteriühistu juhatuse liige ja OÜ C esindaja haldur VL võtsid 30.06.09 XXX Tallinnas kõikide korteriomandite veenäidud, mis fikseeriti aktiga kahepoolselt. KÜ XXX võttis elamu haldamise ja majandamise üle alates 01.07.2009, seega on hageja vastavalt KOS § 21 nimetatud valitseja õiguste ja kohustustega. Kostja on Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna andmetel seisuga alates 21.03.2006 XXX korteriomandi omanik. Hageja on igakuiselt korteriomanikele, sh ka korteriomandi number omanikule, esitanud arved osutatud teenuste eest. Kuni veebruari 2008 arve esitamisel oli kostja võlgnevuseks hageja ees 6069,75 krooni. Hageja esindaja võttis kostjaga ühendust ning palus võlgnevuse tasuda. Peale hageja ja kostja vahelist suhtlemist tasus kostja veebruaris 2008 tasumata arved kuni detsember 2007, kuid jaanuar 2008 eest osutatud teenuste eest kostja ei tasunud. Kostja poolt tasumata ja sissenõutavaks muutunud võlgnevus on käesolevas tsiviilasjas kujunenud perioodil veebruar 2008 kuni juuli 2009. Perioodil veebruar 2008 kuni juuli 2009 on kostjale esitatud arveid osundatud teenuste eest summas 2342. 35 eurot. Kostja võlgnevus koosneb põhivõlgnevusest summas 1482,66 eurot ja viivisest 859,69 eurot. Kõik kostjale esitatud arvete tasumise tähtaeg on saabunud ning nad on sissenõutavad. Hageja arvestas kostja võlgnevuse viivist kuni juuli 2009 vastavalt 0,07% põhivõlgnevusest. Kostja on vastu väitnud temale esitatud veearvestuse osas, mis kajastub arvetel. Kostja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja ei ole kordagi esitanud hagejale veenäite. Korteriomanikud on vastu võtnud omanike koosolekul kodukorra, milles sätestatakse vee-ja
kanalisatsioonikulude arvestamise metoodika. Kodukorra punkti 5.4. kohaselt juhul, kui korteriomandi omanik ei ole esitanud individuaalsete veemõõtjate näite vastavalt käesolevas kodukorras nimetatud vormis ja tähtajaks, arvestatakse sellisel juhul nii sooja kui külma vee tarbimiseks 10 m3, mis edaspidi tasaarveldatakse järgnevatel kuudel. KOS § 20 lg 1 valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks. Nimetamiseks on vaja valitseja kandidaadi nõusolekut. Valitseja tagandamise suhtes võib kohaldada piirangut, mille järgi võib ta tagandada vaid olulisel põhjusel. Muid piiranguid valitseja nimetamisele ega tagandamisele ei kohaldata. Valitseja nimetamist ega tagandamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada. VÕS § 76 sätestatule tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus hageja kasuks summas 1482,66 eurot ja viivis summas 859,69 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Esialges nõudes oli hagetav summa kroonides väljendatuna 24 188.84 krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista (tlk 119, 121-122, II kd tlk 99), kostja on seisukohal, et talle ei ole kõiki hagiavaldusele lisatud arveid varasemalt esitatud, veenäidud ja arvestus arvetel p 9 ja 10, ei ole õiged, tarbimist on näidatud suuremana. Kahtlusi on ka muude teenuste osutamise vajalikkuse ja põhjendatuse osas. Hageja on kohustatud tõendama tegelikke kulusid kuluarvestusega ning esitama teenuste tegelikku osutamist tõendavad dokumendid. Maja ümbrus on pidevalt räpane, tehnosüsteeme ei hooldata nõuetekohaselt, 2007 ja 2008 olid korduvad torude lekked, mille tagajärjel sai kostja korter kannatada. Koosoleku protokollid ja majanduskava on tühised dokumendid (tlk 25-27), puudub koostamise koht ja aeg, need on fabritseeritud ja koostatud hilisemalt. Kostja leiab, et hageja peab talle hüvitama kahju ja saamata jäänud tulu, mis tuleneb sellest, et korterit ei olnud võimalik välja üürida. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 11.03.2011 tühistati Harju Maakohtu 30.08.2010 otsus ja saadeti uueks lahendamiseks esimese astme kohtule ( tlk 38-42). Harju Maakohtu 30.05.2011 määrusega kohustati hagejat asja selguse huvides tuginedes TsMS § 376 lg 5 esitama hagi terviktekst, taotlused ja tõendid. Kostja esitas 03.06.2011 taotluse ja nõusoleku asja menetlemiseks kirjalikus menetluses ( tlk 64), Hageja esitas omapoolse taotluse asja menetlemiseks kirjalikus menetluses (tlk 72). Kohus määras asjas istungi 30.08.2011 kell 11.00, kuhu pooled ei ilmunud ning arvestades menetlusosaliste või esindajate taotlusi jätkas kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
Hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluse korras 07.09.2009 (tlk 3-4), millise menetluse käigus vastas kostja omapoolsete vastuväidetega, et ta ei ole arveid kätte saanud, korter on üürile antud ja kommunaalkulude suurus ei vasta tegelikkusele ( tlk 13). Kostja vastuväidete järgselt on tsiviilasi hagimenetluses. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et korteri asukohaga XXX omanik on kostja alates 21.03.2006, nimetatut kinnitab elektrooniline registriosa väljatrükk (tlk 32). Vaidluse all ei ole hagis kirjeldatu, et kommunaalteenuseid on vahendanud ja muid teenuseid osutanud hageja, mis on väljendanud rahalise suurusena kostjale esitatud arvetel (tlk 46-63). Esitatud hagiavalduse kohaselt on võlgnevus kujunenud perioodil veebruar 2008 kuni juuli 2009, kuni 31.12.2007 esitatud arved on kostja tasunud. Kohus lähtub rahalisele nõudele hinnangu andmisel kostja vastuväidetest ehk sellest milliste kululiikide osas on kostja oma mittenõustumise väljendanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kostja ei ole kohtu hinnangul oma vastuväiteid veearve ebaõigsuse osas tõendanud. Kohtu nõudel esitatud hagiavalduse terviktekstile on hageja lisanud ka võlgnevuse põhjenduse koos kululiikidega (tlk 94), kohus on edastanud hagi tervikteksti koos lisadega kostjale vastamiseks (tlk 96). Kohus on küsinud kostja vastust esitatud võlgnevuse arvestuse ja kululiikide osas (tlk 96). Kostja on kohtu nõude kätte saanud 12.08.2011 (tlk 98) ning 25.08.2011 esitatud vastuse kohaselt (tlk 99) jääb varasemate vastuväidete juurde, et puuduvad kuluarved ja muud dokumendid, puuduvad usaldusväärsed dokumendid. Kohus ei nõustu kostja paljasõnaliste vastuväidetega hagi põhjendatamatuse ja tõendamatuse osas, hageja on esitanud rahalise nõude summas 1482.66 eurot ning põhistanud seda võlgnevuse arvestusega kululiikide lõikes perioodil veebruar 2008 kuni juuli 2009. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Esitatud kululiikide koondit kõrvutades varasemalt esitatud arvetega nähtub, et osundatud on haldusteenust ja raamatupidamist, kogutud raha reservfondi, heakorra, tehnohoolduse ja avarii kulutusteks, liftihoolduseks, arvestatud vee ja kütte kulu tasu ning prügivedu. Hinnates kostja vastuväiteid, leiab kohus, et need on paljasõnalised ja tõendamata, kostja on viidanud, et jääb oma varasemate vastuväidete juurde ka nn Excel-vormis esitatud kululiikide rahalise väljatoomise korral. Asjaolu, et korteriomanikud on vastu võtnud omanike koosolekul kodukorra, milles sätestatakse vee-ja kanalisatsioonikulude arvestamise metoodika tõendab kululiikide arvestuslikku alust. Kui kostja korteriomanikuna ei nõustu üldkoosoleku otsustega, on tal seaduses sätestatud korras õigus neid tähtaegselt vaidlustada. Kodukorra punkti 5.4. kohaselt juhul, kui korteriomandi omanik ei ole esitanud individuaalsete veemõõtjate näite vastavalt käesolevas kodukorras nimetatud vormis ja tähtajaks, arvestatakse sellisel juhul nii sooja kui külma vee tarbimiseks 10 m3, mis edaspidi tasaarveldatakse järgnevatel kuudel. Kodukorra määratlemine tuleb KOS § 15 lg 6 p 1, ning see on kohustuslik täitmiseks korteriomanikule. Kuivõrd kostja on vastuväite esitanud vaid veearvetele, pidades neid paisutatuks, põhjendamata sealjuures, miks ta nii leiab, loeb kohus hageja poolt osundatud ja vahendatud teenused arvestatud suuruses õigeks ja tõendatuks (tlk 94, tlk 46-63) esitatud arvetega. Hageja on põhjendanud, et vaidlusalusel perioodil ei esitatud kostja poolt veenäite, seega arvestati veekulu kodukorras kokkulepitu alusel. Samas juhib kohus tähelepanu, et
veenäitude esitamisel on võimalik tasutud summad tasaarvestada tegeliku veekuluga, mis ei kahjusta kostjat. Tekkinud olukorda ei saa pidada hageja poolt ebaõigeks veearvestuse pidamiseks, kostja ei ole kummutanud hageja väidet, ega vastupidist tõendanud veenäitude esitamise osas. Asjaolu, et hageja ei ole täitnud maja hooldamisel oma kohustusi jättes elamu ja hoovi koristamata, ei ole kinnitamist leidnud ühegi tõendiga. Hageja on õigustatud hagema korteriomandiseaduse § 21 lg 2 p 1 alusel osundatud ja vahendatud teenuseid, kostja vastuväited hageja kui valitseja staatust puudutavate dokumentide osas on paljasõnalised ja tõendamata. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kostja esitatud tõendid väidetava kahju tekkimise ja suuruse kohta (tlk 151 -158) jätab kohus tähelepanuta kui asjasse puutumatud. Asjaolu, et korter oli välja üüritud, mida kinnitab üürnik TT e –kirja vastus kostjale (tlk 150, 155), kes elas korteris 2007 suvest kuni märtsini 2008 ja lahkus seoses korteri kahjustustega, kinnitab küll kostja väidet, et korteris elas kostja poolt valitud isik. Kostja on esitanud ka remondiarve ja kinnituskirja (tlk 151- 159), millisedki tõendid ei vabanda kostja tegevusetust osundatud teenuste mittemaksmisel. Kostja väidetel on tal tekkinud remondikulu näol kahju 9500 krooni, lisaks saamatu jäänud tulu, sest korterit ei olnud võimalik välja üürida, omapoolse rahalise nõude on ta väidetavalt hagejaga tasaarvestanud. VÕS § 186 punkti 2 kohaselt on tõepoolest võlasuhte lõppemise aluseks tasaarvestus, kuid tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on küll märkinud vastuväidetes (tlk 122) et tal on õigus tasaarvestada, kuid vastavat avaldust ei ole esitatud. Kohus leiab, et kostja vastuväited tasaarvestuse teostamise osas on samuti tõendamata, ükski dokument ei viita selle sooritamisele. Kui kostjal on väidetav kahju tekkinud on tal võimalik pöörduda vastavasisulise kahju nõude esitamisega kahju tekitaja vastu. Vastuhagiavaldust rahalises nõudes käesoleva menetluse raames kostja ei ole esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tasumine teenuste eest toimub korteriomanikust kostjal arvetepõhiselt, kostja on need esitatud, kostjal on õigus hageja raamatupidamises arvetega tutvuda ja küsida selgitusi arusaamatuste korral arve kujunemisel teenuse eest, kuid mitte jätta tasumata. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud sellisel seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kuivõrd veekulu valearvestus ei ole tõendatud ning kostja väidetav tasaarvestus ei ole tõendamist leidnud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus kogu ulatuses 1482.66 eurot.
Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § - le 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS sätteid kohaldatakse korteriomanike suhtes niivõrd, kui KOS – st ei tulene teisiti. 01.07.2001.a. jõustus korteriomandiseadus ( KOS), § 8 lg 1 kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist ega esitanud vastuväiteid viivise arvestuse osas, kostja vastuväidete (tlk 127) kohaselt puudub alus viivise nõudeks, sest vaid KÜS § 7 lg 4 võimaldab seda korteriühistul nõuda. Kodukorra punkti nr 2.8. kohaselt kohustuvad korteriomanikud tasuma maksed valitseja pangaarvele makseteatisel märgitud kuupäevaks ja maksetähtajaks tasumata summalt arvestatakse viivist 0.07% päevas, samuti on kodukorra punktis 5 on sätestatud teenuste eest arveldamise alused. Kohtu hinnangul on viivise arvestus põhjendatud ja tuleb välja mõista. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus tuleb rahuldada, jäävad menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.