Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tasutud riigilõiv summas 327,05 eurot ning lepingulisele esindajale makstud tasu 95,87 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik 07.08.2008. a sõlmisid BIGBANK AS (edaspidi hageja) ja Sirje Mänd (edaspidi kostja) tarbijakrediidilepingu nr * (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostjale krediidisumma 30 000,01 krooni intressimääraga 31,05% aastas. Kostja kohustus tasuma krediidisummat ja intressi vastavalt maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja tarbijakrediidilepingu 05.10.2009 erakorraliselt üles. 02.11.2010. a esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 45241,80 krooni maksmise nõudes. Kohus tegi 11.11.2010. a määrusega kostjale makseettepaneku võla tasumiseks, mille kostja sai kätte 19.11.2010. a. 29.11.2010. a saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 15.12.2010. a määrusega lõpetas kohus käesolevas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 20.12.2010. a määrusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 11.01.2011. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 3340,60 euro ja täiendava viivise nõudes kuni nõude kohase täitmiseni. 12.01.2011. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. Kostja seisukoht 03.02.2011. a saabus kohtusse kostja vastus, milles kostja võtab hagiavalduse õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud põhinõuet 1880,44 eurot, kuid ei ole võimeline tasuma intresse summas 672,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 751,17 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulusid 36,90 eurot, kuna tema tervislik seisund ning sissetulek ei võimalda seda. On nõus kompromisslahendusega, kuid ei ole võimeline täitma hagejapoolset nõuet tasuda koheselt tagastamata krediidisumma 1880,44 eurot, on nõus maksegraafikuga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

TsMS § 440 lg 1 ja 3 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja tunnistab 03.02.2011 kohtule esitatud avalduses hagejaga sõlmitud lepingust tulenevat põhivõlgnevust ja ei vaidle vastu põhinõudest tulenevatele kõrvalnõuetele, kuid ei ole võimeline neid tasuma seoses oma majandusliku olukorraga. Kuna kostja sisuliselt hagile vastu vaielnud ei ole, siis on käesolev tsiviilasi võimalik lahendada eelmenetluses kohtuistungit pidamata, sest kostja on hagi õigeks võtnud.

Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja tarbijakrediidilepingust nr * tuleneva põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 1880,44 eurot, intressivõlgnevust summas 672,09 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulusid 36,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist seisuga 10.01.2011 (k.a) summas 751,17 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist viivisemääraga 31,05% aastas tasumata põhinõudelt alates 11.01.2011. a. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 417 lg 1 sätestab, et kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega, siis võib krediidiandja krediidilepingust, mille esemeks on osamaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine, taganeda üksnes käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kostjalt Sirje Mänd'ilt hageja BIGBANK AS kasuks välja mõistmisele võlgnevus summas 3340,60 eurot, millest põhivõlgnevus on 1880,44 eurot, intressivõlgnevus 672,09, sissenõudmisega seotud kulud 36,90 eurot ja 10.01.2011. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 751,17 eurot. Samuti kuulub S. Mänd'ilt BIGBANK AS kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt so 31,05% aastas tasumata põhinõudelt alates 11. jaanuarist 2011. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja põhjustanud hagi esitamise, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi hageja ees. Seega tulevad menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 172 lg 9 3. lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista menetluskulud, milleks hagiavalduse ja sellele lisatud kuludokumentide kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 56,41 eurot (882,68 krooni) /tlk 35/, mille tasumist on kohus kontrollinud 11.01.2011. a /tlk 50/, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 327,05 eurot /tlk 36/, mille tasumist on kohus kontrollinud 11.01.2011. a /tlk 51/. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ ning hageja esindamise eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 95,87 eurot /tlk 33/, mille on hageja tasunud /tlk 34/. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 56,41 eurot,

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 327,05 eurot ning õigusabikulud summas 95,87 eurot. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.