lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
04. märts 2011. veebruar 2008
Haapsalu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-26388
Hagi ese
A Se hagi T L vastu 172 425 krooni põhivõlgnevuse, 2500,00 krooni kahju hüvitamise ja viiviste nõudes Hageja A S ( hageja esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148, Tallinn, e-post: [email protected] )
Menetlusosalised
Kostja T L ( Kostja esindaja vandeadvokaat Indrek Naur (OÜ Juhkentali Advokaadibüroo, e-post: [email protected] Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Rahuldada hagi. Välja mõista T Llt (L) ( ) A S ( ) kasuks võlg summas 11019, 97 eurot, viivis 2045,53 eurot ja kahju 159,78 eurot. Välja mõista T Llt A Se kasuks viivis alates 04. juunist 2010 protsendina põhinõudest (11019, 97 €) VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
lk 2 viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ andis hageja A S kostja T Lle laenu summas 12 000.Eurot (187 759.- krooni), tagasimaksetähtajaga 31. mai 2008.a., mille kohta allkirjastati kostja poolt 28. jaanuaril 2008 ka vastav võlatunnistus ( hagiavalduse lisa nr 1). Kostja tagastas hagejale saadud laenust 980.- Eurot (15 334.- krooni), kuid jättis peale laenu tagastamise lõpptähtaja saabumist (31.05.2008) laenusummast 11 020.- Eurot (172 425.- krooni) hagejale tagastamata. Kuna kostja ei tagastanud kogu laenusummat hagejale, vaatamata hagejapoolsetele korduvatele nõuetele, siis pöördus hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks advokaadibürooLillo & Partnerid poole.
lk 3 menetlusdokumendi lisa nr 2) ja hageja esindaja poolt kostjale 06.01.2010 e-posti teel ka vastava võlakirja edastamist, ei esitanud kostja võlakirjast tulenevale nõudele tasumise vastuväiteid (sh väidet, et tal on olemas väidetav hagejapoolne kirjalik kinnitus kogu võla tasumise kohta), vaid palus koostada vastava kokkuleppe (hagi lisa nr 3) võla tasumiseks maksegraafiku alusel.
T L ei tunnista hagi /t.l. 30/ ja esitab tõendina 25.05.2008.a A Se poolt allkirjastatud kinnituse võla summas 12 000 eurot kättesaamise kohta. Kostja on pidanud oluliseks märkida, et kohtule esitatud 28. 01. 2008.a. võlatunnistus ei ole väljastatud hagejale ja seetõttu ei ole mõtet tuvastada ka allkirja ehtsust 25. 05. 2008.a. dokumendil. Kostja tunnistas laenu saamist A Selt, kes ei ole hageja. Eeltoodust tulenevalt taotleb kostja:
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Hageja on andnud kosjale laenu summas 12 000.- Eurot, mille kohta on kostja poolt VÕS § 30 lg 1 kohaselt 28. jaanuaril 2008 antud ka vastav võlatunnistus /t.l. 9/. Kohus ei pea asjakohaseks ja tõeseks kostja vastuväidet, et laenu andjaks oli küll A S, võlatunnistuses märgitud summas, kuid laenu andja ei ole hageja. Rahvastikuregistri väljavõttest /t.l. 70/ selgub küll, et sellesse on kantud ka teine samanimeline isik, kes on sündinud 2009. aasta 02. märtsil, kuid kõigi eelduste kohaselt ei saa nimetatud isik olla laenu andjaks 2008. aastal, e. siis peaaegu aasta enne oma sündi. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja on kohtule esitanud tõendi laenu tagasimakse kohta /t.l. 32/, millega väidetav laenu andja on kinnitanud raha tagastamist 25. 05. 2008. Kuna kinnituse allkiri juba esialgsel vaatlusel ei ühtinud hageja allkirjaga, määras kohus hageja taotlusel käekirjaekspertiisi.
lk 4 Eksperdid on jõudnud järeldusele /t.l. 102/, et A Se nimel vormistatud 25. 05. 2008 dokumendile ei ole alla kirjutanud A S ja tõenäoliselt ei ole seda teinud ka T L. Dokumendi teksti ei ole kirjutanud A S ja tõenäoliselt ei ole seda kirjutanud ka T L. Seega ei ole hageja laenu tagastamise kinnitusele alla kirjutanud, mistõttu esitatud tõend ei ole asjassepuutuv ja tuleb jätta tõendina arvestamata. Seega, kuna kostja ei ole tõendanud, et on laenu tagastanud, on hagejal õigus kostjalt nõuda tagastamata laenusumma, s.o. 11 019, 97 Euro (172 425.- krooni), tagastamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseksolevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seoses võla sissenõudmisega on hageja teinud kulutusi summas 2500 krooni (159,78 eurot) /t.l. 16/, mille väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eest Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär perioodidel 01.06.2008.a. kuni 31.12.2008.a. 4% (+7%, ehk viivise määr 0,03% päevas), 01.01.2009.a. kuni 30.06.2009.a. 2,5% (+7%, ehk viivise määr 0,026% päevas), 01.07.2009.a. kuni käesoleva ajani 1% (+7%, ehk viivise määr 0,022% päevas). Hageja taotleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 32 005,53 krooni ( 2045,53 €) väljamõistmist kostjalt, mis esitatud arvestusest /t.l. 17/ tulenevalt on põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest protsendina põhinõudest (172 425.- krooni) kuni võla tasumiseni.
lk 5 Kuna kostja võlga tasunud ei ole ja ei ole selge, millal ta seda teha kavatseb, siis on hageja sellekohane nõue põhjendatud. TsMS § 230 lg. 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitatud nõude olemasolu tõendanud võlatunnistusega. Kostja on kinnitanud, et sai laenu A Selt ja kuna on ilmne, et laenu andjaks ei saa olla teist A St, siis on laenu andmine kostjale tõendatud. Ka ei ole kostja suutnud selgitada, kuidas sattus võlatunnistus hageja kätte kui ta ei ole laenu andja. Kostja laenu tagasimaksmist ei tõendanud, mistõttu hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.