Tartu Maakohus
Kohtunikuabi
Hele Olli
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.03.2011 Võru kohtumaja kirjalik menetlus
Asja number
2-11- 6151
Tsiviilasi
M. J. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamine ja isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine.
Menetlustoiming
Riigi õigusabi andmine
Riigi õigusabi taotleja
M. J. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx Telefon xxxxxxx
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Avaldaja nõue ja põhjendused. M. J. esitas 15.02.2011 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale taotluse , milles taotleb riigi õigusabi saamist isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Tema viimane tööandja on keeldunud talle kutsehaigusest tingitud väljaarvutatud hüvise ja tervisekahjustusest tingitud lisakulutuste hüvitamisest. Avaldaja soovib kutsehaigusest tulenevate kahjude hüvitamist. Õigusabi taotleja majanduslik olukord ei võimalda tasuda asjatundliku õigusabi eest. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja sissetulek kuus 411 eurot, mis koosneb sotsiaaltoetustest riigilt ja lastetoetusest. Avaldaja nimel on kinnistu registriosa nr xxxxxxx asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pindalaga 16,99 ha. Pangaarved on Krediidipangas ja Sampo Pangas. Avaldaja on töötu, tal on töövõimetus 50% ulatuses. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise määruses kindlaks riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. Taotluse kohaselt taotleb M. J. riigi õigusabi , et kohtu kaudu viimaselt tööandjalt välja nõuda talle kutsehaigusest tingitud väljaarvutatud hüvise ja tervisekahjustusest tingitud lisakulutuste hüvitamine. Krediidipanga ja Sampo Panga teatiste kohaselt laekus M. J. arvetele viimase poole aasta perioodi kestel Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitis, Sotsiaalkindlustusameti pension ja peretoetus. Veel on tehtud väljamaksed Rahandusministeeriumi poolt 2010 aasta detsembris (PRIA toetused summas 20747,23 krooni) , kuid nimetatud summadest ei piisa, et tasuda kvalifitseeritud õigusabi eest. M. J. kasvatada on kaks last , tütar 14- aastane ja poeg 18-aastane, kes õpivad . Taotleja ja temaga koos elavate pereliikmete vältimatud püsikulusid kuus on 300 euro ulatuses ja sellele lisandub auto liisingmakse 170 eurot (kuni 2011 aasta detsembri kuuni). Krediidipangas oleva arvelduskonto jääk 21.02.2011 seisuga on 521,50 eurot ja Sampo Panga oleva arvelduskonto jääk 24.02.2011 seisuga on 42,81 eurot. Sampo Pangas oleva kasvuhoiuse jääk on
558,43 eurot. Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, Krediidipanga teatise 21.02.2011, Sampo Panga teatise 25.02.2011, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid M. J. poolt tuleb hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50 % ulatuses kahe aasta jooksul võrdsete summadena üks kord kvartalis alates kohtulahendi jõustumisest, millega on kindlaks määratud õigusabi suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus, sest taotleja ei ole täiesti varatu, vaid ta omab ka teatud säästusid. Eeltoodust nähtub, et riigi õigusabi taotleja M. J. majanduslik seisund ei võimalda tal koheselt ja täies ulatuses õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, leiab kohtunikuabi, et M. J. le tuleb määrata õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50 % ulatuses kahe aasta jooksul võrdsete summadena üks kord kvartalis alates kohtulahendi jõustumisest. RÕS § 17 lg 1 kohaselt riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist. RÕS § 25 lg 3 kohaselt võib kohus riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel riigi õigusabi seaduse § 14 lõigetes 1–3 nimetatud asjaolusid arvestades muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda. RÕS § 18 lg 1 kohaselt nimetab advokatuur kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile justiitsministri määrusega kehtestatud korras. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes. RÕS § 18 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamisel tõendab advokaadi volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks advokaadi kinnitus, et teda on määratud riigi õigusabi osutama. Kahtluse korral võib nõuda advokaadi nimetamise kohta kinnitust advokatuurilt.
Hele Olli Kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.