Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

MENETLUSE KÄIK

05.11.2010 esitas UAB Harju Maakohtule avalduse Riia Rahvusvahelise Vahekohtu 28.04.2010 otsuse nr 62/10 Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks. Riia Rahvusvahelise Vahekohtu 28.04.2010 otsusega nr 62/10 mõisteti PT UAB kasuks välja 1 708 770,90 eurot ja 171 143,96 USA dollarit ning vahekohtumenetluskulud 4953,59 Läti latti. Avaldaja taotlustele on muuhulgas lisatud: 1) Riia Rahvusvahelise Vahekohtu 28.04.2010 otsuse nr 62/10 nõuetekohaselt kinnitatud koopia ning vannutatud tõlgi poolt vahekohtu otsusest tehtud tõlke nõuetekohaselt kinnitatud koopia; 2) 01.11.2009 UAB ja PTvahel sõlmitud lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia ning vannutatud tõlgi poolt antud lepingust tehtud tõlke nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Nimetatud lepingu punktist 8 ilmneb, et pooled lepivad kokku, et kõik kõnealusest lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest tulenevad või nendega seotud vaidlused, lahkhelid ja pretensioonid lahendatakse Riia Rahvusvahelises Vahekohtus vastavalt vahekohtueeskirjadele. 11.02.2011 edastas PT kohtule kirjaliku vastuse, milles kinnitab, et on teadlik Riia Rahvusvahelise Vahekohtu 28.04.2010 otsusest nr 62/10. Samuti on puudutatud isik kätte saanud tsiviilasjas nr 2-10-55190 tehtud kohtumääruse, kuid isik ei ole siiani võimeline võetud laenu tagasi maksma.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja puudutatud isiku kirjaliku vastusega, leiab, et esitatud taotlus Riia Rahvusvahelise Vahekohtu 28.04.2010 otsuse nr 62/10 Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus lähtub avalduse läbi vaatamisel New Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonist (edaspidi ka Konventsioon), mille Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris 16.06.1993, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-st 754. TsMS § 754 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asja võib lahendada kirjalikus menetluses. New Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni artikkel 4 lõige 1 kohaselt peab välisriigi vahekohtu otsuse täitmise tunnustamist taotlev pool esitama: a) autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia; (b) 2. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Lõikest 2 tuleneb, et kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool need dokumendid tõlkida vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud kohtule Riia Rahvusvahelise Vahekohtu 28.04.2010 otsuse nr 62/10 nõuetekohaselt kinnitatud koopia ning vannutatud tõlgi poolt vahekohtu otsusest tehtud tõlke nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Samuti on avaldaja esitanud originaallepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja vannutatud tõlgi poolt tehtud originaallepingu tõlke nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Nimetatud lepingu punktist 8 ilmneb, et pooled lepivad kokku, et kõik kõnealusest lepingust või selle rikkumisest,

lõpetamisest või kehtetusest tulenevad või nendega seotud vaidlused, lahkhelid ja pretensioonid lahendatakse Riia Rahvusvahelises Vahekohtus vastavalt vahekohtueeskirjadele. Seega on avaldaja esitanud kohtule Konventsiooni artiklist 4 tulenevatele nõuetele vastavad dokumendid, mis on eelduseks välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Konventsiooni artikkel 5 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud vahekohtu otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused, mille kohaselt võib tunnustamisest ja täitmisest keeldumist taotleda, kui pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, esitab kinnituse, et esineb mõni artikkel 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaoludest. Käesoleval juhul on puudutatud isik esitanud kohtule üksnes kirjaliku kinnituse, et ta on teadlik Riia Rahvusvahelise Vahekohtu 28.04.2010 otsusest nr 62/10, kuid puudutatud isik ei ole võimeline oma rahalisi kohustusi täitma. Kohus leiab, et antud juhul ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid, et esineb mõni Konventsiooni artikkel 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vahekohtu otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alustest, mistõttu kohus asub seisukohale, et Riia Rahvusvahelise Vahekohtu 28.04.2010 otsus nr 62/10 tuleb Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistada. Seoses käesolevat määrust puudutava edasikaebeõigusega märgib kohus, et kuna Konventsioon ise edasikaebeõiguse küsimust ei reguleeri, lähtub kohus TsMS § 754 lg-st 2 ning kohaldab välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut. TsMS § 625 lg 2 kohaselt võivad määrusele, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kaks kuud kättetoimetamisest. TsMS § 623 lg 6 kohaselt on sissenõudjal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, seega jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.