Tsiviilasja number
2-09-70514
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
28.veebruar 2011
Tsiviilasja hind
2876,02 eurot (45 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing K (registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige EA (XXX) Kostja: AR (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa
Asi läbi vaadatud kohtuistungil
08.02.2011
Kohtuistungil osalesid
E. Alev, A. R ja adv A. Reinmaa
Osaühingu K hagi AR vastu 45 000 krooni ja viivise saamiseks
23.12.2009 OÜ K esitas Harju Maakohtule hagi AR 45 000 krooni ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. 23.02.2010 kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja ei kõrvaldanud hagi puudusi. 26.03.2010 Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu
23.02.2010 määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumises ja saatis hagi maakohtule menetlustoimingute jätkamiseks. 25.05.2010 maakohus jättis hagi käiguta. 07.06.2010 hageja esitas parandatud hagiavalduse. 22.06.2010 kohus võttis hagi menetlusse.
Hageja taotleb kostjalt välja mõista 45 000 krooni ja viivised ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 2008.a. veebruari algul suulise lepingu, mille järgi pidi OÜ K tegema ettemaksu ja A. R kohustus selle eest tooma lähipäevade jooksul Hollandist emase ja isase alpaka. OÜ K täitis oma kohustuse ja tasus 45 000 krooni kostja teatatud OÜ D arveldusarvele. Kostja oma kohustusi ei täitnud ja hagejale loomi ei toonud. Hageja kirjeldab lepingu sõlmimise asjaolusid järgmiselt. Hagejale oli teada, et kostja A. R veab hobuseid Vääna ratsabaasile ja tellimisel ka muid loomi Hollandist Eestisse, sest kostja oli hagejale 2007.a. toonud Hollandist eesli ja 2 laamat. Hageja küsis 2008.a. jaanuari lõpusveebruari alguses kostjalt AR telefoni teel alpakade hinda Hollandis. Hageja oli varem saanud ootamatu alpakade pakkumise Poolast, kuid selle pakkumise hind tundus hagejale liiga kõrge ning ta soovis võrdlevat pakkumist kostjalt. Kostja teatas paar päeva hiljem, et ta on saanud Hollandist hinnkkumise: emasele ja isasele alpakale on hind kokku 45 000 krooni koos kuludega, ning et kostjal on just mõne päeva pärast Hollandisse minek. Kuna hagejal sellist raha ei olnud, soovis hageja alpakade ostu edasi lükata suve algusele. Seepeale kostja hakkas hagejat keelitama, et pakutav soodne hind kehtib vaid momendil ning suveks on hind juba kõrgem. Hageja veendus Internetist, et alpakade tegelik hind on mujal märkimisväärselt kõrgem. Hoolimata hageja rahapuudusest suutis kostja hagejat veenda tehingut tegema. 04.02.2008 tehinguga nõustumise momendil ei teadnud hageja midagi kostja seotusest OÜ-ga D. Kostja ei informeerinud hagejat, et kavatseb teha tehingu läbi tema ainuomanduses oleva firma arve. Hageja suulisele lepinguga nõustumise saamisele vastas kostja, et on ise praegu sõidus, kuid asjaga on kiire ning hageja kandku raha kohe ära, arve numbri pidi hagejale saatma kostja poeg Henri R e-posti teel. H. R saatis e-kirja „Palun teha täna ülekanne alpakade eest eesti kroonides D OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX“. Hageja ei osanud sellest osaühingust midagi arvata. Hageja mäletas, et laamade ostmiseks sai raha kantud läbi OÜ Harve. Hageja ei jõudnud ega osanud midagi kahtlustada. OÜ K on perefirma. Pereliikmed kandsid OÜ K arvele küsitud summa kokku ning 5. ja 6. veebruaril 2008 kandis OÜ K 45 000 krooni kahes osas OÜ D pangakontole. Loomi hagejale ei toodud. A. R andis tühje lubadusi ja valetas, leidis põhjuseid venitamiseks. Hageja sai aru, et teda on teadlikult petetud ning 2008.a. aprilli lõpus raha tagasi nõudma. See oli hageja esimene suuline lepingu lõpetamise soov. Ka raha tagasikandmiseks andis kostja lõputuid tühje lubadusi. 11.05.2008 telefonikõnes hageja ähvardas kostjat esimest korda kohtuga. 2008.juuni algul sai hageja Krediidiinfo vahendusel teada, et OÜ D oli kostja ainuomanduses olev firma, millel oli sel ajal juba ca 80 000 krooni maksuvõlga. Nende kohta A. R valetas, et maksuvõlg on vaidlustatud. 2008.a. sügiseni jätkusid kostja tühjad lubadused küll raha tagasikandmiseks, küll Riia loomaaiast loomade toomiseks. Kostja eesmärk oligi valetades venitada, sest tegelikult oli kostja veebruari esimestel päevadel, paar päeva enne hagejaga suulise lepingu sõlmimist, saanud OÜ D sundlikvideerimisele minemise määruse, kuna firmal olid aastaaruanded esitamata ja puudus raamatupidamine. Likvideerimise tähtajaks oli antud 10.september. Selle avastas hageja OÜ D vastu maksekäsu kiirmenetluse avaldust täites septembri esimestel päevadel, kui pidi „Ametlikest Teadaannetest“ kontrollima, ega firma ei ole pankrotis. Hageja on seisukohal, et kostja, olles enne lepingu sõlmimist teadlik ettevõtte sundlikvideerimisest, soovis hagejalt raha välja petta surnud ettevõtte arve kaudu, mille kasutamiseks oli kostjal ainuvoli. Hageja arvates kostja lootis, et ettevõtte arve kasutamine
muudab kostjalt raha väljamõistmise keeruliseks, samas kostja lasi ettevõttel meelega pankrotti minna. 1.09.2008 hageja sai kostjat tundva külainimese käest teada kostja varasemad pettused ning selle, et vähemalt 2008.aastal ei ole kostjat enam loomadeveoautoga enam nähtud. Hagejal on kahtlus, et kostjal ei olnudki 2008.a. veebruaris lepingu sõlmimisel lepingu täitmiseks vajalikku loomadeveo autot ning tegelikult kostja 2008.a. veebruaris - märtsis Saksamaal ja Hollandis ei käinud. Hageja leiab, et kostjaks on AR eraisikuna, mitte OÜ D, sest sooritatud pettuse pani toime kostja. Hagis esitatud õiguslike põhjenduste kohaselt on kostja käitumine TsÜS § 94 lg 1 ja VÕS §104 lg 5 alusel kvalifitseeritav tahtliku ja süülise pettusena. Kostjalt kui OÜ D ainuomanikult saab hagejalt väljapetetud raha välja mõista äriseadustiku § 188 lg 1 alusel. Lisaks vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest VÕS § 1043 alusel.
27.08.2010 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu. OÜ K arveldusarve väljavõttest on näha, et hageja kandis 05.02.2008.a. 35 000 krooni ja 06.02.2008.a. 10 000 krooni OÜ D arveldusarvele, mitte A. R arveldusarvele. Hageja ja kostja vahel ei ole lepingulist suhet. Kuivõrd hageja on tasunud OÜ D arveldusarvele, on võimalik, et hagejal oli leping sõlmitud OÜ-ga D. Seega kostjaks peaks olema OÜ D, mitte A. R. Kostja leiab samuti, et hagiavaldus on vastuoluline ja nõue ei ole selge. Hagiavalduses viidatud TsÜS § 94 lg 1 ja VÕS § 104 lg 5 ei anna kostjale selgust selles osas, mis alustel kostja vastu nõue esitatud on. Hageja väidab, et kostja ja hageja vahel on suuline leping, seejärel tugineb VÕS § -le 1043, mis reguleerib lepinguväliseid suhteid. Kostjale jääb arusaamatuks, kas kostja vastu on esitatud lepingust tulenev nõue või nõue lepinguvälise kahju hüvitamiseks. Hagi aluse selgitamisel esitab hageja kostja vastu järgemööda süüdistusi pettuses, tehingule keelitamises, valetamisest, tühjade lubaduste andmises, OÜ D meelega pankrotti ajamises, varasemates pettustes jms. Nende asjaolude kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. 05.10.2010 täiendavas vastuses kostja märgib, et hagejal lasub tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ning kostjale ei saa ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saab äriseadustiku § 188 lg 1 alusel nõuda temalt raha välja. ÄS § 188 lg 1 kohaldamine eeldab osaniku poolt osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt kahju tekitamist. Hageja ei ole tõendanud kostja süülisust ja seda, kuidas on kostjal tekkinud ÄS § 188 mainitud vastutus. Kostjale jääb arusaamatuks, millist ühingu põhikirjalist või lepingulist kohustust on kostja rikkunud, et kohaldada äriseadustikku. Hageja ei ole tõendanud pettuse kui tahtliku süülise tegevuse aset leidmist. Hageja esitatud tõendid tõendavad ainult lepingulist suhet hageja ja OÜ D vahel.
08.02.2011 kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde. Hageja möönis, et leping alpakade ostmiseks oli sõlmitud kahe äriühingu – OÜ K ja OÜ D vahel. 2008.a. aprillis hageja telefoni teel suuliselt tühistas tehingu pettuse tõttu. Hageja täpsustas, et hagejal on lepinguväline kahju hüvitamise nõue kostja A. R kui OÜ D ainuosaniku vastu, kes pettusega keelitas hagejat tehingut tegema, kuid raha vastu loomi tuua ei kavatsenudki ja raha ei tagastanud. Kostja ainuisikuliselt otsustas tehingu tegemise hagejaga, kostja ainuisikuliselt sai OÜ D arvel olevat raha välja võtta. Hageja esitas raha tagasisaamiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ D vastu, kuid enne
maksekäsu tegemist ettevõte likvideeriti. Hagejale tehti kohtumäärusega ettepanek hakata OÜ D likvideerijaks ja maksta likvideerimise tasu 20 000 krooni, kuid see ei olnud hagejale vastuvõetav. Hageja on ilma jäänud rahast ja võimalusest raha OÜ-lt D välja nõuda, seega on OÜ-le D tasutud summa hageja kahjuks. Selline kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane. Kostja jäi kohtuistungil oma vastuväidete juurde. Kostja möönis, et alpakade ostu-müügi ja transpordileping on OÜ D poolt täitmata, sest soovitud loomi hagejale ei toodud. Kostja leiab aga, et kohustus jäi täitmata hagejast endast tingitud põhjustel, hageja soovid olid ebareaalsed ja kostja käis hageja soovil Hollandis erinevaid loomi vaatamas, sellega kaasnesid kulud. Kostja tegutses selles tehingus OÜ D esindajana, mitte füüsilise isikuna. 45 000 krooni oli üksnes ettemaks, hiljem oleks tulnud kulude katteks hagejal juurde maksta. Kostja oli nõus hagejale tagastama pool ettemaksu summast, ülejäänu oleks jäänud kulude katteks. Kostja kinnitas, et mingit vastunõuet tal hagejale ei ole.
alpakasid osta, teisalt hageja ise pöördus alpakade hinnkkumise saamiseks kostja poole. Pettus eeldab petmistahet ning igasugune lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigete asjaolude teisele poolele avaldamine ei too endaga kaasa pettuse toimepanekut. Pettus eeldab, et tehingu teine pool teab, et avaldab ebaõigeid andmeid või asjaolusid. Hageja veendus ise Internetis, et alpakade hinnad on mujal kõrgemad, mistõttu ei saa pettuseks pidada kostja väidet, et sellise hinnaga alpakasid mitme kuu pärast tõenäoliselt osta ei õnnestu. Subjektiivsed väärtushinnangud ning reklaamilaadsed kirjeldused, mille tõeväärtust ei ole võimalik kirjeldada, ei too endaga kaasa pettust.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.