2-10-44072/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pank (konto nr 10220034796011), Swedbank (konto nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 10.09.2010.a. esitas AS SEB Pank Harju Maakohtule hagi A E vastu, paludes kostjalt välja mõista võlgne summas 36 879,63 krooni, millest põhivõlg on 30 644,88 krooni, intress 3 869,76 krooni ja viivis 2 364,99 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista täiendava viivise tuginedes TsMS §-le 367 põhinõude summalt kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palus hageja kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus on hagejale proovinud hagimaterjale kätte toimetada posti teel ja kohtutäituri vahendusel aadressil XXX, aadressil XXX ja aadressil XXX, kuid tagajärjetult. Kohus on hagimaterjalid kostjale kätte toimetanud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuteade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.11.2010.a. Kostja ei ole esitanud tema vastu esitatud hagile kirjalikke vastuväiteid. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamine tähendab TsMS § 413 lg 1 tähenduses hagis esitatud nõuete rahuldamist. Hagiväliste taotluste rahuldamine ei ole tagaseljaotsuses võimalik. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, p 4 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist, laenuleping üles öelda ning rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 2(3)

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgne kokku 36 879,63 krooni (1 555,93 eurot). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 919,35 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 7 500 krooni. TsMS § 143 p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud. Hageja on 29.10.2010 kandnud kohtu deposiitkontole menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise eest 420 krooni, millest on kohtutäiturile tasutud 240 krooni. Kohtutäituri tasu ülejääk 180 krooni kuulub hagejale tagastamisele. TsMS § 143 p 5 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulud. Hageja on 22.11.2010 tasunud teate avaldamise eest 100 krooni. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesoleval juhul on ts asjas nr 2-10-32881 jäetud maksekäsu kiirmenetluse avaldus 26.08.2010 kohtumäärusega TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt läbi vaatamata, kuna hageja on võtnud hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni, kohtutäituri vahendusel dokumentide edastamise kulu 240 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulu 100 krooni, seega menetluskulud kokku summas 7 840 krooni (501,07 eurot).