Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
23.veebruaril 2011.a. kell 14.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-10519 OÜ F hagi GD ja J O vastu võlgnevuse, leppetrahvi ja viiviste nõudes. 395 654,03 eurot (6 190 064,40 krooni). Hageja: AS F (registrikood xxx asukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn; e- post: [email protected]),
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Kostjad: GD (isikukood xxx elukoht xxx); J O (isikukood xx; elukoht xxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts (Advokaadibüroo Luberg & Päts, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn; e- post: [email protected]).
31.jaanuaril 2011.a. Hageja seaduslik esindaja RH Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista GD’ilt ja J O’ilt solidaarselt OÜ F kasuks kokku 408 436,35 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 317 769,38 eurot, leppetrahv 77 884,65 eurot ja viivis 12 782,32 eurot.
Välja mõista GD’ilt ja J O’ilt solidaarselt OÜ F kasuks viivis protsendina põhinõudelt, s.o. 317 769,38 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.11.2008.a. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud 68,82 % ulatuses GD’i ja J O’i kanda ja 31,18 % ulatuses OÜ F kanda.
2.Välja mõista solidaarselt GD’ilt ja J O’ilt riigilõiv summas 766, 94 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
3.Välja mõista GD’ilt ja J O’ilt menetluskulu viivist menetluskulult ( 766,94 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks.
4.GD’il ja J O’il tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr.
333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, kõigil viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi nr. 2-08-10519 ja kui maksja ei ole kostja, siis ka kostja nimi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.AS F (praegu OÜ F) esitas 20.03.2008.a kohtule hagi GDi ja J Oi vastu solidaarselt 875 000,00 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 500 000 krooni ja leppetrahv 375 000 krooni, väljamõistmiseks. 12.11.2008.a. suurendas hageja oma nõuet, millise kohaselt moodustab kostjate võlgnevus hageja ees 9 286 649,10 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 0,15 % päevas põhinõudest summas 4 972,010,40 krooni kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 17.08.2007.a. RH, RA, AS F, EIOÜ, GD, J O ning OOO kokkuleppe, mille p. 1.1 kohaselt leppisid RHja RA ühelt poolt ning kostjad teiselt poolt kokku Vene Föderatsioonis registreeritud äriühingu OOO osade kostjatele võõrandamises kokkuleppes fikseeritud põhitingimustel. Eraldiseisvad müügilepingud osade omandiõiguse ülekandmiseks kostjatele kohustasid osapooled sõlmima pärast kokkuleppe punktides sätestatud maksete tegemist kostjate poolt. Vastavalt kokkuleppe p. 2.1.5 kohaselt kohustusid kostjad omandavate õiguste eest tasuma hagejale kokku 925 000 USD. 22.08.2007.a. tasus kostja I mõlema kostja eest 1 157 960 krooni, mis oli ülekande teostamise päeva seisuga ekvivalentne 100 000 USD. 10.09.2007.a. tasuti hagejale 400 000 USD. Kostjad 28.09.2007.a. osamakset summas 1 000 000 USD ei tasunud, mistõttu esitas hageja 21.11.2007.a. kostjatele nõude võlgnevuse ja leppetrahvi tasumiseks. Kostjad on tasunud üksnes 29.01.2008.a. hagejale täiendavalt 17 000 USD. Kostjad kokkuleppega võetud varalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ei ole. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 9 286 649,10 krooni, millest põhivõlgnevus on 4 972 010,40 krooni, leppetrahv 1 218 630 krooni ja 3 096 008,70 krooni moodustavad viivised seisuga 10.11.2008.a. Samuti palub hageja välja mõista alates 11.11.2008.a. sissenõutavaks muutunud viivised protsendina 0,15 % päevas põhinõudest summas 4 972 010,40 krooni kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited ja põhjendused
3.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad see jätta rahuldamata. Kostjad ei vaidle vastu hagis toodule selles osas, mis ulatuses on kostjatel 17.08.2007.a. sõlmitud kokkuleppe järgsed kohustused hageja ees. Kostjate vastuväidete kohaselt on tehingu täitmine olnud ja on osaliselt võimatu mitme takistuse tõttu. Tänaseks on kostjad küll kantud Vene Föderatsioonis asuvasse
juriidiliste isikute registrisse äriühingu OOO osanikena, kuid vahetult peale vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimist oli see võimatu, kuivõrd samade osade omanikuna oli registrisse kantud kolmas isik VK, mitte osalust müünud hageja. Vene Föderatsiooni äriregistrist saadud kinnitatud protokolli alusel on VK teostanud ostueesõigust ja seetõttu esitanud 05.10.2007.a. äriregistrile ostuõiguse teostamise avalduse. Kostjad on seisukohal, et nad omandasid OOO “ ” osad VK’lt ning alates 04.12.2007.a. on kostjad osade omanikud. Kostjate osaniku õiguse aluseks ei ole tehing RH ega RA’iga. Kuna osad omandati teiselt isikult ja sõltumatult 17. augusti 2007.a. lepingust ning GD ja J O on 19.03.2009.a. taganenud 17. augusti 2007.a. lepingust lepingus sätestatud alusel, puudub hageja nõudel ka igasugune alus. Kohtuistungil jäid kostjad oma vastuväidete juurde ja palusid hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Alternatiivselt, juhul kui kohus siiski hagi rahuldab paluvad kostjad vähendada kõrvalnõudeid VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel mõistliku määrani. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Pooled ei vaidle selle üle, et 17.08.2007.a. sõlmiti poolte vahel kokkulepe Vene Föderatsioonis registreeritud äriühingu OOO osade võõrandamiseks ning investeerimislepingust ja laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmiseks. Samuti puudub vaidlus selles, et kostjad on osaliselt nimetatud kokkuleppest tulenevaid kohustusi täitnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt kohustuste täitmist.
5.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 17.08.2007.a. kokkuleppe p. 1.1 kohaselt on pooled kokku leppinud, et sõlmivad käesolevas kokkuleppes fikseeritud põhimõtetest lähtudes eraldiseisvad müügilepingud äriühingu OOO osaluste võõrandamiseks. Samuti leppisid pooled kokku müügilepingute põhitingimused (I köide t/l 9-17). Nimetatud kokkuleppe p. 1.1.7 järgi leppisid pooled kokku, et kuigi osaluste omandiõigus läheb müüjatelt ostjatele üle alles pärast müügilepingute sõlmimist ning ostuhinna täies ulatuses tasumist loetakse äriühingu majandusliku ja/või õigusliku seisukorra halvenemise riisiko ostjatele üleläinuks kokkuleppe sõlmimise hetkest. Ka leppisid p. 2.1 hageja ja kostjad kokku, et kostjad võtavad ühiselt üle kõik investeerimislepingust ja laenulepingutest tulenevad investori õigused ja kohustused, millede eest tasuvad kostjad hagejale 925 000 USD järgmiselt: 1) 100 000 USD 3 tööpäeva joooksul käesoleva kokkuleppe sõlmimisest, 2) 400 000 USD hiljemalt 07.09.2007.a. ja 3) 425 000 USD hiljemalt 28.09.2007.a. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on hagejale tasunud 517 000 USD. VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
6.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – juriidiliste isikute registri väljavõttest 19.12.2007.a. ilmneb, et äriühingu OOO osanikud on kostjad (I köide t/l 266-268). Seega on kokkuleppest tulenev poolte tahe realiseerunud. Kuivõrd hageja ja kostjate vahel on p. 2.1.3 kohaselt lepitud kokku investeerimiskohustustest tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmine kostjate poolt, siis on hageja õigustatud nõudma kostjatelt kokkuleppe p. 2.1.5 tuleneva kohustuse täitmist. Kohus ei nõustu kostjate vastuväidetega selles, et kuivõrd antud juhul ei ole nad väidetavalt omandanud osalust äriühingus hagejalt vaid kolmandalt isikult VK’lt, siis ei ole hageja õigustatud kostjatelt kohustuse täitmist nõudma, kuivõrd hageja on lepingut rikkunud. Kohus on seisukohal, et nimetatud kostjate seisukoht pole õige, kuivõrd viidatud kokkuleppe p. 1.1.6 kohaselt kohustusid kostjad korraldama kõik osaluste omandiõiguse üleminekuks vajalike dokumentide ettevalmistamise ja ülemineku registreerimise. Seega tuli vastavad toimingud teostada kostjatel ning hagejal ei lasu sellest tulenavat vastutust. Asjaolu, et RHja RA olid nimetatud äriühingu osanikud nähtub ka kohtule esitatud äriregistri andmete väljatrükist (I köide t/l 226). Samuti peab
kohus vajalikuks märkida, et eelpool viidatud kokkuleppe üheks pooleks on OOO , keda esindas kolmas osanik VK. Seega olid nimetatud äriühingu osanik ning käesoleva kohtumenetluse pooled teadlikud kõikidest tehingu asjaoludest, mistõttu on kohatu kostjate väide, et hagejad pole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Lisaks on kohus seisukohal, et pooled on kokkuleppes selgelt eristanud osade võõrandamisest tulenevaid õigusi ja kohustusi (I äriühingu osaluste võõrandamine) ning investeerimislepingust ja laenulepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi (II lepingute ülevõtmine). Seega lepiti lisaks äriühingu osaluse võõrandamisele kokku investeerimiskohustuste ülevõtmine, millisest tulenes ka antud juhul kostjate kohustus tasuda hagejale 925 000 USD. Hageja nõue rajaneb kostjate poolt investeerimislepingust ja laenulepingutest tulenevate nõuete osalisest rahuldamata jätmisest kostjate poolt.
7.Kohtuistungil hageja seadusliku esindaja RHvande alla antud seletuste kohaselt laenas hageja OOO le üle 5 miljoni krooni (II köide t/l ). Samuti tuleneb RHvande all antud seletustest, et OOO kaasomanik K teatas suvel 2007.a., et tal on RHja RA’i osadele ostja, mille peale sõlmitigi 17.08.2007.a. kokkulepe osade ja nõuete üleandmiseks (II köide t/l 402). Ka andis kohtuistungil ütlusi tunnistaja RA, milliste kohaselt oli kokkuleppe eesmärgiks OOO ga seotud investeeringute maha müümine (II köide t/l 405). Kohus on seisukohal, et nimetatud kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmisest keeldumiseks puudub kostjatel antud juhul alus. Kostjad ei ole, ei osa ostjatena ega ka hilisemalt osanikena seadnud kahtluse alla ühtegi kokkuleppe II osas - lepingute ülevõtmine, antud investeerijate kinnitust. Samuti ei ole kostjad esitanud vastuväiteid kokkuleppe II osas sätestatud kohustuste kehtivusele.
8.Kostjad on oma vastuväidetes tuginenud asjaolule, et nad on 19.03.2009.a. avaldusega 17.08.2009.a. kokkuleppest taganenud (I köide 244-245). Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et antud on juhul nimetatud taganemisavaldus tühine ega too kaasa mistahes õiguslikke tagajärgesid. Kohus on seisukohal, et nimetatud taganemisavaldus ja selles märgitud taganemise alus – osade omandamine kaasomanikult Klt, mitte RHlt ja RAilt pole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – 21.09.2007.a. piiratud vastutusega äriühingu „ “ üldkoosoleku protokollist tuleneb, et kaasomanik K on andnud enda nõusoleku RHja RA osaluste võõrandamiseks, kuivõrd otsus on võetud vastu üksmeelselt (II köide t/l 256-259). Samuti nõustub kohus hageja seisukohaga selles, et 19.03.2009.a. taganemisavaldus ei ole kooskõlas VÕS § 118 p 1 sätestatuga, kuivõrd see ei ole tehtud mõistliku aja jooksul. Ka on kohus seisukohal, et nimetatud asjaolu ei ole aluseks taganeda kokkuleppest tervikuna. Hagejal on kokkuleppe alusel investeeringutest tulenev rahaline nõue, mida kostjad ei vaidlusta. Kostjad ei ole hagejale kokkuleppe II osa lepingute ülevõtmine alusel pretensioone esitanud. Seega ei oma antud juhul olulist tähendust asjaolu kuidas toimus osaluste omandamine. Hageja ja kostjate vahelise õigussuhte aluseks on VÕS § 179 äriühingu kohustuste ülevõtmine kostjate poolt. VÕS § 179 lg 1 ja 2 kohaselt lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. Kokkuleppe punktides 2.1.6.2.2.7 ei loe pooled (hageja ja kostjad) seotuks osade võõrandamisest tekkivaid takistusi kokkuleppe punktis 2.1.5. kostjate maksekohustust välistava/muutva alusena.
9.Kokkuleppe punktis 2.1.5.3. on sätestatud kostjate ühine kohustus tasuda summa 425 000 USD hagejale hiljemalt 28.09.2007.a. Vaidlust ei ole, et viidatud osamakse katteks on kostjad tasunud 17 000 USD. Seega moodustab põhivõlgnevus summas 408 000 USD ja selles summa suuruse osas puudub poolte vahel vaidlus. Vaidlust ei ole ka võlgnevuse tekkimise alustes, mistõttu põhivõlgnevus summas 408 000 USD (09.11.08. EP kurss 1 USD=12,1863 EEK) s.o. 4 972 010,40 krooni ehk 317 769,38 eurot tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista.
10.Hageja on lisaks põhivõlgnevuse sissenõudmisele esitanud kohtule nõude kostjatelt leppetrahvi summas 1 218 630 krooni ning viivisvõlgnevuse 10.11.2008.a. seisuga summas 3 096 008,70 krooni sissenõudmiseks. Samuti taotleb hageja kostjatelt TsMS § 367 alusel viiviste väljamõistmist määras 0,15 % päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1
kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kokkuleppe p. 3.5. alusel on pooled kokku leppinud kostjate vastutuse varalise kohustusega täitmise viivitamisel viivisintressina päevamääras 0,15 %, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostjad kohustusid kokkuleppe p. 2.1.5.3. alusel tasuma kolmanda osamakse summas 425 000 USD 28.09.2007.a. Kostjad tasusid 29.01.2008 summa 17 000 USD. Hilisemalt kostjad kokkuleppe alusel makseid teinud ei ole. Hageja on arvestanud viivist alates 29.09.2007.a. sissenõutavaks muutunud põhivõlalt ja vähendanud saadud 17 000 USD ulatuses põhivõlga. Hageja taotleb 10.11.2008.a. seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 3 096 008,70 krooni ja alates 11.11.2008.a. sissenõutavaks muutunud viivise protsendina määras 0,15 % iga viivitatud päeva eest väljamõistmist kostjalt. Kostjad on esitanud kohtule taotluse kõrvalnõuete vähendamiseks. Kostjad on seisukohal, et kõrvalnõuete täielik rahuldamine oleks sisuliselt käsitletav põhikohustuse kahekordse täitmisena. Kostjad on põhiosa osaliselt täitnud summas 517 000 USD. Kostjate väidetel ei ole hageja selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, kas ja milline kahju on hagejal tekkinud seoses kostjate poolt kohustuse osalise täitmisega.
11.VõS § 161 lg 1 võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega pole kahju olemasolu või puudumine leppetrahvi suuruse üle otsustamisel määrav, kuna leppetrahvi eesmärgiks on eelkõige kohustuse täitmisele sundimine. VõS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seega võimaldab viidatud säte kohtul oma diskretsiooniõigust kasutades vähendada nõutav leppetrahvi summa mõistliku suuruseni võttes arvesse konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid. Kohus otsustab leppetrahvi vähendamise lepingupoolte huve kaaludes. Nagu nähtub normi sõnastusest, on tegemist lahtise loeteluga. Võlaõigusseadus ei sea piiranguid kohtule, milliste asjaoludega võib kohus leppetrahvi suuruse vähendamisel arvestada. Kohus nõustub osaliselt kostjate väidetega selles osas, et viiviste koos leppetrahviga kokkuleppes sätestatud alustel väljamõistmine kostjatelt on antud juhul ebamõistlikult suur ning põhjendamatu. Kuivõrd kostjad on antud juhul 925 000 USD täitnud 517 000 USD (s.o. 55 % ulatuses), siis on kohus seisukohal, et kokkuleppe p.3.5 alusel taotletud viiviseid summas 254 056,50 USD ehk 3 096 008,72 krooni tuleb vähendada 200 000 kroonini ehk 12 782,32 euroni.
12.Kokkuleppe p. 3.6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel üle 30 kalendripäeva lisaks viivistele solidaarselt ka leppetrahvi summas 100 000 USD. Hageja taotleb leppetrahvi täismääras 77 884, 65 euro (1 218 630 krooni) solidaarset väljamõistmist kostjatelt enda kasuks. Hageja on esitanud pretensiooni kokkuleppe täitmise nõudes 21.11.2007.a. (I köide t/l 26-27). Pretensioonis on hageja selgelt väljendanud kavatsust tasu maksmisega viivitamisel rakendada viivisintressi ja leppetrahvi nõuet. Seega on hageja kostjaid sanktsioonide rakendamisest mõistliku aja jooksul teavitanud. Kostjad on taotlenud TsÜS § 138 lg 1 ja 2 alusel jätta rahuldamata hageja taotlus leppetrahvi saamiseks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus on juba vähendanud suures ulatuses hageja viivisintressi nõuet ( 3 096 008,70 kroonilt 200 000 kroonini), siis puudub antud juhul alus leppetrahvi kohaldamata jätmiseks. Kostjad on leppetrahvi summas kokku leppinud enda äritegevusest tulenevalt ning nimetatud summa ei ole ülemõistlikult suur arvestades tehingu kogusummat. Kohus on seisukohal, et kokkulepitud leppetrahv umbes 10 % kogusummast on tavapärane suurus. Küll aga nõustub kohus kostjatega selles, et hageja poolt nõutud leppetrahvi ja viiviste täies mahus kostjatelt väljamõistmine on põhjendamatu. Seega peab kohus põhjendatuks hageja nõuet leppetrahvi väljamõistmiseks. Vähendada tuleb aga hageja poolt nõutud viivisintressi, mida kohus on juba otsuse p. 11 teinud.
13.Kostjad on palunud jätta rahuldamata ka hageja viivise nõue TsMS § 367 alusel. Kohus on seisukohal, et kostjate taotluse täielikuks rahuldamiseks alused puuduvad, küll aga peab kohus põhjendatuks käesoleva otsuse p. 11 põhjendustel vähendada viivisintressi määra vastavalt VÕS § 94 sätestatud määrani.
14.Kõige eelpooltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 317 769,38 eurot põhivõlgnevuse katteks, 77 884,65 eurot leppetrahvi ja viivisintressi 12 782,32 eurot, kokku 408 436,35 eurot. Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista alates 11.11.2008.a. viivis põhinõudest summas 317 769,38 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 395 654,03 eurot (408 000 USD + 100 000 USD = 508 000 USD x 12,1863 = 6 190 640,40 krooni : 15,6466). Menetluskulude jaotamine
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 68,82 % ulatuses kostjate kanda ning 31,18 % ulatuses hageja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
19.Vastavalt sel ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 1 moodustas riigilõiv hagihinnalt 6 190 064,04 krooni ( põhivõlgnevus 408 000 USD + leppetrahv 100 000 USD = 508 000 USD) summas 119 750 krooni. Hageja on tasunud 18.03.2008.a. riigilõivu summas 22 750 krooni ja 10.11.2008.a. summas 85 000 krooni, kokku 107 750 krooni, seega 12 000 krooni ettenähtust vähem.Vastavalt TsMS § 179 lg 1 kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele vähem tasutud riigilõiv summas 766,94 eurot (12 000 krooni) riigituludesse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.