Võlaõigus › Võõrandamislepingud

333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, kõigil viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi nr. 2-08-10519 ja kui maksja ei ole kostja, siis ka kostja nimi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

juriidiliste isikute registrisse äriühingu OOO osanikena, kuid vahetult peale vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimist oli see võimatu, kuivõrd samade osade omanikuna oli registrisse kantud kolmas isik VK, mitte osalust müünud hageja. Vene Föderatsiooni äriregistrist saadud kinnitatud protokolli alusel on VK teostanud ostueesõigust ja seetõttu esitanud 05.10.2007.a. äriregistrile ostuõiguse teostamise avalduse. Kostjad on seisukohal, et nad omandasid OOO “ ” osad VK’lt ning alates 04.12.2007.a. on kostjad osade omanikud. Kostjate osaniku õiguse aluseks ei ole tehing RH ega RA’iga. Kuna osad omandati teiselt isikult ja sõltumatult 17. augusti 2007.a. lepingust ning GD ja J O on 19.03.2009.a. taganenud 17. augusti 2007.a. lepingust lepingus sätestatud alusel, puudub hageja nõudel ka igasugune alus. Kohtuistungil jäid kostjad oma vastuväidete juurde ja palusid hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Alternatiivselt, juhul kui kohus siiski hagi rahuldab paluvad kostjad vähendada kõrvalnõudeid VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel mõistliku määrani. Kohtu põhjendused

kohus vajalikuks märkida, et eelpool viidatud kokkuleppe üheks pooleks on OOO , keda esindas kolmas osanik VK. Seega olid nimetatud äriühingu osanik ning käesoleva kohtumenetluse pooled teadlikud kõikidest tehingu asjaoludest, mistõttu on kohatu kostjate väide, et hagejad pole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Lisaks on kohus seisukohal, et pooled on kokkuleppes selgelt eristanud osade võõrandamisest tulenevaid õigusi ja kohustusi (I äriühingu osaluste võõrandamine) ning investeerimislepingust ja laenulepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi (II lepingute ülevõtmine). Seega lepiti lisaks äriühingu osaluse võõrandamisele kokku investeerimiskohustuste ülevõtmine, millisest tulenes ka antud juhul kostjate kohustus tasuda hagejale 925 000 USD. Hageja nõue rajaneb kostjate poolt investeerimislepingust ja laenulepingutest tulenevate nõuete osalisest rahuldamata jätmisest kostjate poolt.

kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kokkuleppe p. 3.5. alusel on pooled kokku leppinud kostjate vastutuse varalise kohustusega täitmise viivitamisel viivisintressina päevamääras 0,15 %, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostjad kohustusid kokkuleppe p. 2.1.5.3. alusel tasuma kolmanda osamakse summas 425 000 USD 28.09.2007.a. Kostjad tasusid 29.01.2008 summa 17 000 USD. Hilisemalt kostjad kokkuleppe alusel makseid teinud ei ole. Hageja on arvestanud viivist alates 29.09.2007.a. sissenõutavaks muutunud põhivõlalt ja vähendanud saadud 17 000 USD ulatuses põhivõlga. Hageja taotleb 10.11.2008.a. seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 3 096 008,70 krooni ja alates 11.11.2008.a. sissenõutavaks muutunud viivise protsendina määras 0,15 % iga viivitatud päeva eest väljamõistmist kostjalt. Kostjad on esitanud kohtule taotluse kõrvalnõuete vähendamiseks. Kostjad on seisukohal, et kõrvalnõuete täielik rahuldamine oleks sisuliselt käsitletav põhikohustuse kahekordse täitmisena. Kostjad on põhiosa osaliselt täitnud summas 517 000 USD. Kostjate väidetel ei ole hageja selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, kas ja milline kahju on hagejal tekkinud seoses kostjate poolt kohustuse osalise täitmisega.

Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.