Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-5165
Tsiviilasi
AIOÜ hagi OÜ F ja NKvastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
1648,98 eurot (25 801 krooni) Hageja AIOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), volitatud esindaja Valeriy G Kostja I OÜ F (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II NK(isikukood XXX elukoht XXX) Kostjate esindaja Irina B (SA SAK Fond ) 04.11.2010 Hageja volitatud esindaja Valeriy G Kostja I seaduslik esindaja, juhatuse liige NK Kostja II NK
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Poolte menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud. 02.02.2010 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 1648,98 eurot (25 801 krooni), viivised seisuga 29.01.2010.a. 1648,98 eurot (25 801 krooni) ja menetluskulud..
22.11.2008 sõlmisid OÜ AVja OÜ F võlatunnistuse, mille kohaselt OÜ F kinnitas oma võlgnevuse olemasolu OÜ AVees kogusummas 3591,90 eurot (56 201 krooni). Võla tasumine pidi toimuma maksegraafiku alusel. Samal päeval sõlmisid OÜ AV ja NK(OÜ F juhatuse liige) käenduslepingu, millega NK kohustus kandma vastutust OÜ F kohustuste täitmise eest, mis tulenevad 22.11.2008 võlatunnistusest. OÜ F ei ole oma kohustust täitnud. Antud vaidluses on tegemist võlatunnistusega, mitte laenulepinguga. 19.01.2009 loovutas OÜ AV oma nõude kostjate vastu koos tagatistega ja kõrvalnõuetega hagejale. Kostjad ei ole vaidlustanud nõude loovutamislepingut. Hageja ja kostja OÜ F saavutasid suulise kokkuleppe, mille kohaselt kostja OÜ F kohustus 23.veebruariks 2009 vastavalt maksegraafikule sissenõutavaks muutunud võlgnevuse likvideerima ning tasus hagejale 20 000 krooni. Alates 02.03.2009 pidi OÜ F võlgnevust tasuma vastavalt maksegraafikule. OÜ F tasus hagejale graafiku kohaselt 2 makset, s.o. 02.03.2009 ja 09.03.2009, edaspidiseid makseid tasunud ei ole, seega on ta seisuga 19.01.2010 tasunud põhivõlast 30 400 krooni. 27.05.2009 edastas hageja kostjatele hagihoiatuse, millega ütles üles OÜ AV ja OÜ F vahel 22.11.2008 sõlmitud võlatunnistuse, kuna OÜ F on jätnud tasumata võlatunnistuse lahutamatu osana lisa 1 järgi maksegraafiku kaheksa järjestikust makset ja palus uue võlausaldajana temale tasuda kogu võlgnevus hiljemalt 01.06.2009, samuti palus kostjal NK kui OÜ F käendajal, juhul kui OÜ F ei täida oma kohustust, tasuda võlgnevus samaks tähtajaks. Kostjad võlga ei ole tasunud. Kostjate vastus 04.11.2010 kohtuistungil NK nii F OÜ kui juhatuse liikme, samuti enda nimel tunnistas hagi. Kostjate lepinguline esindaja (09.11.2010 volikirjade alusel) 25.11.2010 esitatud vastuväidetes hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Käenduslepingu p.3 järgi on käendaja kohustatud tasuma võlgnevuse summa 3 päeva jooksul võlausaldajalt kirjaliku nõude saamise hetkest ja sama lepingu p. 4 järgi võlausaldaja nõue loetakse käendaja poolt kättesaaduks, kui see oli saadetud tähtkirjaga. Käendajale NK ei ole saadetud tähitud kirjaga kirjalikku nõuet, samuti ei olnud kokku lepitud käendaja vastutust rahalises maksimumsummas. Käenduslepingu sõlmis NK füüsilise isikuna (mitte osaühingu juhatuse liikmena), seega tulenevalt VÕS § 143 lg. 1 kohaselt on tegemist tarbijakäenduslepinguga. Kuna käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ei olnud kokku lepitud, siis VÕS § 143 lg. 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine. Seega käendajalt võlgnevuse sissenõudmiseks vajalikud eeldused on täitmata. Hagihoiatusest nähtuvalt oli see koostatud 27.05.2009 ja võlgnevuse tagastamise tähtajaks oli 01.06.2009. Kostjad leiavad, et hagihoiatus ei vasta hea usu põhimõttele, samuti ei ole kostjad hagejalt üldse hagihoiatust saanud. Kostja F OÜ tasus maksegraafikulised maksed OÜ AV arveldusarvele. Kostjatele ei ole esitatud dokumente, mille alusel oli hagejal õigus OÜ-ga AV sõlmitud võlatunnistuse üles öelda. Ülesütlemise õigus on ainult laenuandjal ehk lepingupoolel. Hageja ei olnud lepingupooleks. Õigus leping üles öelda ei lähe nõude loovutamisega üle võlausaldajalt teisele isikule, selline õigus saab üle minna lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 kohaselt. Hagejal ei olnud õigust enda nimel lepingut üles öelda. Ilma laenulepingu ülesütlemiseta ei olnud õigust laenu kohest tagastamist nõuda. Maksekorraldustest nähtuvalt tasus OÜ F maksegraafikulised maksed OÜ AV arveldusarvele ja kostjad ei olnud teadlikud nõude loovutamisest hagejale, samuti ei ole kostjatele antud dokumente nõude loovutamise kohta, mistõttu võivad kostjad keelduda kohus-tuse täitmisest. Õige ei ole hageja väide, et OÜ F tasus alates 23.02.2009 makse-graafikulised summad hagejale.
OÜ F täitis oma kohustust OÜ-le AV. Kostjad nägid alles hagiavaldusele lisatud dokumentidest, et nõue kostjate vastu on loovutatud hagejale. Kostjatele ei ole teada, kas nõudeõiguse loovutamise leping oli kehtiv/või on kehtiv kuni OÜ AV poolt kostjatele nõude loovutamise kohta dokumendi väljastamiseni. Maakohtu põhjendused Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja esitatud nõuded on: - põhivõlg 1648,98 eurot (25 801 krooni), - sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 29.01.2010.a. 1648,98 eurot (25 801 krooni) (tlk. 7). 04.11.2010 kohtuistungil NK nii OÜ F juhatuse liikmena kui füüsilise isikuna kui käendaja, tunnistas hageja hagi, kuid ei suuda maksta võlgnevust, kuna äriühingul ei ole vara ning äriühingu kui ka NK isiklikud arved on arestitud, mistõttu ei ole tal võimalik ka kompromissi sõlmida, kuigi põhimõtteliselt oleks ta hageja pakutud kompromissiga nõus (põhivõlg 25801 krooni + pool viivise nõudest 12000, kokku 37801 krooni) (tlk. 35). 25.11.2010 esitas kostjate lepinguline esindaja Irina B (09.11.2010 volikirjad) kostjate kirjalikud vastuväited, millede kohaselt nad hagi ei tunnista (tlk. 48, 58, 44-47). TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja esitas kohtule OÜ AVja OÜ F vahel 22.11.2008 sõlmitud võlatunnistuse koos maksegraafikuga (tlk. 8-9), samast kuupäevast OÜ AV ja NK vahel sõlmitud käenduslepingu (tlk.10) ja OÜ AV poolt nõudeõiguse loovutamise lepingu hagejale (tlk. 11-14). 22.11.2008 võlatunnistuse kohaselt OÜ F kinnitas oma võlgnevuse olemasolu OÜ AV ees kogusummas 3591,90 eurot (56 201 krooni). Eelnimetatud võlatunnistuse kohaselt võlgnik OÜ F kinnitab, et temal on võlgnevus võlausaldaja OÜ AV ees rahalistes kohustustes, mis tulenevad poolte vahel 05.07.2008, 06.07.2007 ja 07.07.2008 sõlmitud lepingutest nr. XXX, nr. XXXja nr XXX, millede kohaselt OÜ AV teostas töid valveseadmestiku paigaldamise/projekteerimise alal kogusummale 56201 krooni, milline summa on käesoleva ajani tasumata. Hageja esitas hagi kostjate vastu siis, kui 22.11.2008 sõlmitud võlatunnistuse lahutamatu osana lisas 1 maksegraafiku järgi oli viimane maksetähtaeg saabunud ja võlg oli muutunud sissenõutavaks. Maksegraafiku järgi oli kohustuse täitmise viimaseks päevaks 29.06.2009. Seega oli hageja 02.02.2010 esitatud hagi nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja märgib, et hagi esitamise seisuga oli OÜ F tasunud põhivõlast 30 400 krooni ja hageja põhivõlg hagi esitamise ajal oli 25 801 krooni, millele VÕS § 113 lg. 1 kohaselt lisandub kuni 19.01.2010 sissenõutavaks muutunud viisis põhivõlalt summas 25 801 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg.1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on
võlatunnistus. VÕS §-s 30 reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, s.t. kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima sellise võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Konstitutiivse võlatunnistuse andmisega ei asendata täitmist (VÕS § 89 lg. 2 esimene lause). Kostjad märgivad, et kostjatele ei ole esitatud dokumente, mille alusel oli hagejal õigus OÜ-ga AV sõlmitud võlatunnistus üles öelda. Maksekorraldustest nähtuvalt tasus kostja OÜ F maksegraafikulised maksed OÜ AV arveldusarvele (tlk. 52-57) ja nõude loovutamisest hagejale ei teadnud kostjad midagi, samuti ei ole kostjatele antud dokumente nõue loovutamise kohta, mistõttu võivad kostjad VÕS § 172 alusel keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. See, et nõue kostjate vastu on loovutatud hagejale, nägid kostjad hagiavaldusele lisatud dokumentidest. Hageja väitel saatis ta 27.05.2009 kostjatele (F OÜ ja NK kui F OÜ käendaja) hagihoiatuse (tlk. 15), millega teavitas kostjaid endast kui uuest võlausaldajast ja kostjate kohustusest kogu maksmata võlg tasuda hiljemalt. 01.06.2009. Kostjatele ei ole teada, kas nõudeõiguse loovutamise leping oli kehtiv/ või on kehtiv kuni OÜ AV poolt kostjatele nõude loovutamise kohta dokumendi väljastamiseni. Kostjad said antud hagi menetlusdokumendid kätte 25.03.2010.a. ning nad ei ole kohtule tõendanud, et nad on menetluse käigus pidanud vajalikuks pöörduda endise võlausaldaja poole täiendavate dokumentide saamiseks seoses võlatunnistuses kokkulepitud kohustuste täitmise loovutamisega. Kohtumenetluses hageja möönis, et ta ei ole küll hagihoiatust kostjatele tähitud kirjaga saatnud, kuid samas ei ole hageja saanud postiasutuselt kirja tagastamisteatega, millest järelduvalt on kostjad nimetatud hagihoiatuse kätte saanud (tlk. 71). Samuti ei ole kostjad nõudnud hagejalt nõude loovutamisdokumendi esitamist, milline õigus tulenes neil VÕS § 172 sätestatust, kuna võlgnikule on kirjalikult teatatud nõude loovutamisest. Kostjate esindaja esitas 25.11.2010.a kohtule 21.02.2009 (20 000krooni); 02.03.2009 (2000 krooni); 09.03.2009 (2000 krooni); 17.03.2009 (1000 krooni); 27.05.2009 (750 krooni); 28,05,2009 (700 krooni); 02.06.2009 (550 kroon); 10.06.2009 (550 kroon); 11.06.2009 (550 krooni); 12.06.2009 (700 krooni); 16.06.2009 (550 krooni) maksekorralduste koopiaid kokku summas 29350 krooni (tlk. 52-57), tõendamaks, et OÜ F tasus maksegraafikulised summad endiselt OÜ-le V ja ta on oma kohustuse täitnud. Hageja kinnitab, et kostja F vastavalt hagejaga kokkuleppel kohustus tasuma 23. veebruariks 2009.a. juba sissenõutavaks muutunud võlgnevust summas 20 000 krooni, mida F OÜ tasus 21.02.2009 maksekorraldusega (tlk.54), samuti täitis F OÜ pooltevahelist suulist kokkulepet tasuda alates 02. märtsist 2009 võlgnevust vastavalt maksegraafikule, makstes 02.03.2009 maksekorraldusega 2000 krooni (tlk. 54) ja 09.03.2009 maksekorraldusega makstes 2000 krooni (tlk.56). Eelmärgitud kostja tehtud maksed on hageja arvestanud kostjate kohustustest maha ja seda oma hagis ka kinnitanud. Ülejäänud makseid, maksekorraldustega 17.03.2009 (1000 krooni); 27.05.2009 (750 krooni); 28,05,2009 (700 krooni); 02.06.2009 (550 kroon); 10.06.2009 (550 kroon); 11.06.2009 (550 krooni); 12.06.2009 (700 krooni); 16.06.2009 (550 krooni) ei ole F OÜ kooskõlas maksegraafikuga täitnud, kuid hageja on neid võlgnevuse maksmisel arvestanud. Hageja väitel on kostja seisuga 19.01.2010 tasunud põhivõlast 30 400 krooni ning kostjate põhivõlgnevus on 25 801 krooni. Kostjad ei ole esitanud rohkem ühtegi maksekorraldust 22.11.2008 võlatunnistuse maksegraafiku järgse võlgnevuse tasumise kohta ei endisele võlausaldajale ega ka hagejale. Võlgnevuse viimane tasumise tähtaeg oli 29.06.2009.a. Seega on hageja nõutav põhivõlg 25 801 krooni muutunud sissenõutavaks.
Lisaks leiab kostjate esindaja, et 22.11.2008 OÜ AV ja OÜ F vahel sõlmitud võlatunnistus koos selle lahutamatu osaga - maksegraafikuga on laenuleping VÕS § 399 lg. 1 p. 1 mõttes, mille osapooleks ei ole hageja ja seega puudus hagejal üldse õigus selle lepingu ülesütlemiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei kohaldu VÕS § 399 sätestatu, kuna tegemist ei olnud poolte vahelise laenulepinguga, vaid hageja poolt ülevõetud võlatunnistuse maksegraafiku järgse kohase täitmisega hagejale (või ka endisele võlausaldajale) ning hageja esitas hagi 02.02.2010 kostjate vastu siis, kui 22.11.2008 sõlmitud võlatunnistuse lahutamatu osana maksegraafiku järgi oli kohustuse täitmise viimaseks päevaks 29.06.2009. Seega oli viimane maksetähtaeg saabunud ja võlg oli muutunud sissenõutavaks. Ülalmärgitud võlatunnistust ei saa käsitleda VÕS § 399 mõttes laenulepinguna. Kostjate lepinguline esindaja leiab, et OÜ AV ja NK vahel 22.11.2008 sõlmitud käendusleping 22.11.2008.a. võlatunnistuse tagamiseks on tühine, kuna NK füüsilise isikuna on VÕS § 34 tähenduses tarbija ja VÕS § 143 lg. 1 kohaselt käendusleping, kus käendajaks on tarbija, on tarbijakäendusleping ning vastavalt VÕS § 143 lg. 2 kohaselt on tarbijakäendus leping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutust rahalises maksimumsummas. Äriühingu OÜ F (registrikood XXX) registrikaardi järgi on NKj uhatuse liige alates 29.10.1996 ja alates 13.05.2008 äriühingu ainuosanik (varem oli 50 % osade osanik). Riigikohus lahendites 3-2-1-89-08 ja 3-2-1-126-09 on asunud seisukohale, et osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei ole tarbija. Eeltoodu alusel leiab kohus, põhivõlgnevus 1648,98 eurot (25 801 krooni) tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist. Hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista 19.01.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised põhivõlgnevuse ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja seaduslik ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 1648,98 eurot (25 801 krooni) Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 kohaselt poolte menetluskulud jätta solidaarelt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 122 lg. 2 kohaselt tsiviilasja hagihind on 1648,98 eurot (25 801 krooni) Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.