2-08-23203/38 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

TsMS § 174 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus taotleda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 10.06.2008 esitas Monika-Kadri Tartu Harju Maakohtule hagi MTÜ Eesti Südameliit vastu 159 595,32 krooni ja viivise nõudes. 30.07.2010 täpsustas hageja nõuet ning palus kostjalt välja mõista põhivõla 159 595,32 krooni, millest kuulub kinnipidamisele töötuskindlustusmakse 1%, sotsiaalmaks 33% ning tulumaks, ja viivise perioodi 01.08.2007 - 30.07.2010 eest summas 33 322,49 krooni ning viivise alates 01.08.2010 kuni põhivõla tasumiseni. Pooled sõlmisid 01.10.2005 kirjaliku töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja töötama Eesti Südameliidu poolse projektijuhina European Heart Network (Euroopa Südamevõrgustik, edaspidi EHN) poolt koordineeritavas projektis „Lapsed, rasvumine ja sellega seonduvad välditavad kroonilised haigused“ (ingl. k. „Children, Obesity and Associated Avoidable Chronic Diseases“, edaspidi nimetatud: projekt/CHOB). Hageja tööülesandeks oli MTÜ Eesti Südameliidu poolt Eestis teostatava projekti raames kaasata ja innustada organisatsioone töötama välja laste rasvumise käsitlemiseks tegevusprogramm. Töövõtulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 150 eurot ühe töötatud päeva eest. Projekti perioodiks oli 01.03.2004 31.10.2006 ning see jaotus kolme etappi. Igas etapis olid ette nähtud Eesti Südameliidu ja EHN vahelise projektiga sätestatud tähtajalised ja kohustuslikud tegevused. Hageja kaasati II etapis ja selle eest on talle tasutud. Projekti III etapis tehtud tööaruanded esitas hageja kostjale 05.10.2006. Tööde teostamist fikseeriti hageja ja kostja vahel regulaarselt hageja esitatud tööajatabelites ning kostja kontrollis hageja tegevust. Projekti III etapis töötas hageja kostja poolt heakskiidetud tööajatabelite kohaselt kokku 68 päeva, seega pidi kostja tasuma hagejale (68 tööpäeva x 150 eurot x 15,6466) 159 595,32 krooni. Kostja kinnitas 09.10.2006 hagejalt kõikide vajalike materjalide ja aruannete kättesaamist. Tööaja- ja kulutabelites märgitud tööülesandeid täitis hageja üksinda. Hageja tugines VÕS § 644 lg-tele 1 ja 2, kuna kostja esitas 26.03.2008 esmakordselt väite, et hageja töö ei vastanud lepingutingimustele. Samas kiideti lõppraport heaks nii EHN-i kui ka Euroopa Komisjoni poolt ning 01.08.2007 kanti projektijärgsed tasud kostja pangakontole. Hageja leidis, et pooltevaheline töövõtuleping, mis sõlmiti konkreetse projekti raames tähtajalisena, lõppes projekti lõppemise ehk lõpparuande esitamisega ja heakskiiduga.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja jättis oma ülesanded täitmata ja teostatud tööd olid oluliste puudustega, mistõttu pole hagejal õigust tasu nõuda. Hageja kui projektijuht pidi koostama projekti osas tööaja- ja kulutabelid 11 kuu kohta (kokku 22 tabelit) ja esitama need enda nimel kostja poolt allkirjastatuna EHN-le. Nimetatud projektiga tegid tööd ka teised isikud. Hageja töötas kostjapoolse projektijuhina EHN poolt kehtestatud tingimuste kohaselt. Hageja nimi aruandluslehtedel ei tähenda, et tabelis märgitud tegevused on hageja poolt tehtud töö. Kostja ei nõustu, et hageja andis kostjale töö üle 05.10.2006. Nimetatud kirja manustes on tööajatabelid ja lisatud dokumendid ei ole projekti aruandlus. Hageja jättis projekti juhtimata ja lepingu täitmata, projekti viisid hageja asemel läbi teised isikud, kes ei saanud selle eest tasu. Kostja hinnangul on projektijuhtimine kogu projekti hõlmav terviklik ja pidev tegevus ning kogu projekti tulemuslik lõpuni viimine, mis tähendab projekti tegevuste planeerimist, organiseerimist, koordineerimist, tegijate kaasamist, vastavat tööjaotust, tööaja ja kulude üle arvestuse pidamist, dokumendihaldust, kirjavahetuse korrashoidu ja nõuetekohast aruandlust. Projekti tegevuste elluviimiseks oli nõutud töökoosolekute korraldamine, ürituste korraldamine projekti avalikuks tutvustamiseks ja koostöövõrgustiku loomiseks. Hageja ei korraldanud projektijuhina ühtegi töökoosolekut ega üritust, jättis EHN-st saadud info enda teada ega jaganud seda teiste töögrupi liikmetega ning ei võtnud osa projekti põhiüritustest. Hageja jättis esitamata EHN-le finantsaruanded määratud tähtajaks 15.12.2006 ja tegevusaruanded. Finantsaruannetest jäi hageja poolt tegemata 14, mille tegid ära teised. Samuti jäi tähtajaks täitmata projekti eesmärk organiseerida allianss laste rasvumise vastu. Projekti üks väljund oli siseriikliku koostöövõrgustiku loomine laste rasvumise vastu võitlemiseks Eestis. Hageja oma tegevusega sellist tulemust ei saavutanud. Kuna hageja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, oli kostjal õigus keelduda tasu maksmisest. Projekti nõuetekohane täitmine tähendas lõpparuande esitamist EHN-le, mis võimaldas rahalise toetuse saamist. 16.12.2006 elektronkirjas kinnitas kostja hagejalt finantsaruande saamist. Kostja viitas puudustele töös 2006. detsembris ja 2007. jaanuaris. Hageja puudusi ei kõrvaldanud, vaid asus projekti lõpuleviimist takistama. EHN poolt tehti etteheide projekti osas 04.01.2007. Alternatiivselt esitas kostja vastuväite, mille kohaselt saab kostjat lugeda 2006. detsembris lepingust konkludentselt taganenuks, kuna hageja väljendas selgelt, et ta ei kavatse tööd lõpuni teha. Sellisel juhul puudus hagejal töövõtulepingust tulenev tasunõue. Kostja vaidles sisuliselt vastu ka hageja rahalisele nõudele - 150 eurot oli kogu töötasufond ühe tööpäeva kohta ning tegemist ei olnud netos väljamakstava summaga. Hageja poolt on tõendamata, et ta tegi tööd 68 päeva, tõendamata on hageja poolt tööajatabelites märgitud tööd ja mahud. Maksimaalselt panustas hageja projekti 16 päeva. Hageja on projekti raames tasu saanud. 20.03.2006 maksti hagejale ettemaksuna 17 556 krooni projekti II etapi eest perioodil 2005. oktoober – 2006. november. Hageja jättis täitmata oma kohustused ka projekti II etapis. 13.07.2010 menetlusdokumendis väitis kostja, et ettemaks ei olnud II etapi eest, vaid tegemist oli töövõtulepingu alusel tasu ettemaksuga, kuna tasustamist ei toimunud etappide kaupa. 22.04.2010 menetlusdokumendis tegi kostja tasaarvestuse avalduse. Kostja täpsustas tasaarvestamiseks esitatud summat 06.09.2010 menetlusdokumendis, mille kohaselt kostja tasaarvestas 20.03.2006 ettemaksu summa 29 367,11 krooni ja sellelt arvestatud viivise 12 775 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused 01.10.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis välja MTÜ-lt Eesti Südameliit põhivõla 159 595,32 krooni, seisuga 30.07.2010 viivise 33 322,49 krooni ning alates 01.08.2010

viivise protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras Monika-Kadri Tartu kasuks ja jättis menetluskulud kostja kanda. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on poolte vahel 01.10.2005 sõlmitud töövõtuleping, mille p 1 kohaselt kohustus hageja töötama kostjapoolse projektijuhina EHN poolt koordineeritavas projektis EHN poolt kehtestatud tingimustel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtulepingu tunnuseks töövõtja kohustus teatava kokkulepitud tulemuse saavutamiseks. Teenuste osutamise lepinguks on ka käsundusleping, kus võlgnetavaks soorituseks on teenuse osutamine kui protsess. Kahe lepingu eristamisel tuleb lähtuda pooltevahelise lepingu sisust ning kohustuse võtnud lepingupoole kohustuste iseloomust. Seega pole käesolevas asjas oluline, et leping on pealkirjastatud töövõtulepinguna. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluse lepingu näol tegemist käsunduslepinguga. Nimetatud asjaolule juhtis kohus menetlusosaliste tähelepanu 08.09.2010 elektronkirjaga, määrates tähtaja seisukoha esitamiseks. Kostja ise tugines asjaolule, et hageja pidi osutama kostjale projektijuhtimise teenust. Vaidlusaluse lepingu sisust tulenevalt ei olnud see suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele, kuivõrd teenuste osutamisele. Hinnates poolte vahel sõlmitud lepingu sisu, ei ole hageja kohustused suunatud objektiivselt hinnatava tulemi saavutamisele. Lepingu eristamisel lähtus kohus ka sellest, et käsunduslepingule on iseloomulik, et käsunduslepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamine ei sõltu ainuüksi käsundisaaja tegevusest, vaid muudest asjaoludest, mida käsundisaaja mõjutada ei saa. Kokkulepitud töö tulemuseks ei olnud positiivne rahastamisotsus või siseriikliku koostöövõrgustiku loomine laste rasvumise vastu võitlemiseks, kuna sellise tulemuse saavutamine ei sõltunud üksnes hagejast. Käsunduslepingust tulenevalt on käsundisaaja kohustuseks teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Vaidlusaluse lepingu objektiks oli projekti juhtimine ja hageja kohustuseks projektijuhina oli korraldada kostja eest need tegevused ja toimingud, milleks kostja oli CHOB projekti raames EHN ja Euroopa Komisjoni ees kohustatud. Hageja sellesisulise kohustuse hindamisel tuleb lähtuda poolte omavahelisest töökorraldusest. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust toimus hagejale maksmine vastavalt EHN poolt kehtestatud tingimustele. Tasu tingimused tulenevad projekti personalikuludest, millest tulenevalt on Eesti projektijuhi päevane tasu 150 eurot. Tasustamise süsteemi selgitas kostjale ka EHN koordinaator 02.11.2004 elektronkirjas. Tasustamisel lähtutakse sellest, et üks inimene läheb kostjale projekti vältel 293 päeva ulatuses maksma maksimum 150 eurot päevas. Samamoodi tasustati ka eelmist projektijuhti. Kostja 15.03.2010 menetlusdokumendis tõdes, et ta lubas pärast töövõtulepingu sõlmimist hagejale ühe tõendatud ja töötatud täispäeva eest töötasufondiks vastavalt EHN eelarvest etteantule 150 eurot. Kohtule esitati kaks töövõtulepingut. Tulenevalt ekspertiisiaktist nr DM-0283-09/3681 on hageja poolt esitatud lepingu koopia originaaleksemplarist tehtud enne, kui originaali lahtrisse 2 olid kantud märgistused (jooned). Kuna pooled ei vaidle, et kostja kohustus tasuma hagejale iga töötatud täispäeva eest 150 eurot, millest kuluvad mahaarvamisele riiklikud maksud, ei omanud ekspertiisiakt asja lahendamisel tähtsust. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Puudub vaidlus, et kostja hagejale tööülesandeid ja nende täitmise tähtaegu ei andnud ning et lepingu täitmisel tuli juhinduda EHN tingimustest ja antud tähtaegadest, mis anti EHN poolt hagejale töökoosolekutel või elektronkirjadega. Projekti detailne kirjeldus on välja toodud Euroopa Komisjoni poolt rahva tervise programmi rahastamistaotluses.

Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja asus pooltevahelist lepingut ühepoolselt hindama ning hageja töökohustusi tõlgendama tulenevalt mõistest „projektijuht“ laiendavalt ja meelevaldselt. Kostja nõustus, et kohustused tulenesid EHN ette antud tingimustest ja juhistest, samas leidis, et hageja kohustusi tuleb täiendavalt hinnata, lähtudes üldisest projektijuhi mõistest. Sellesisulisi kokkuleppeid poolte vahel ei olnud ning selliseid ülesandeid ega kohustusi kostja hagejale ei määranud. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seega tuleb lepingut tõlgendades lähtuda mõistliku isiku seisukohast. Lisaks oli tähtis ka poolte omavaheline suhtlemine ja käitumine lepingu täitmise ajal (esitatud elektronkirjad). Nähtuvalt esitatud seisukohtadest oli kostjal oma arusaam, mida hageja projektijuhina pidi tegema, kuid kostja viitas sellistele kohustustele alles käesolevas menetluses. Kohus ei tuvastanud, et pooltevahelise kokkuleppe kohaselt tellis kostja hagejalt projektijuhtimise teenust, mis seisnes kostja eest ja nimel kõikide toimingute ja tegevuste korraldamises sh projekti strateegia väljatöötamine, tegevuste ja meetodite planeerimine, organiseerimine, koordineerimine, projekti ürituste korraldamine, tegijate kaasamine ja juhendamine, tööjaotuse tegemine, kogu vaidlusaluse projekti tööaja- ja kulude üle arvestuse pidamine, dokumendi haldamine ja aruandluse tegemine. Kohtu hinnangul ei saanud mõistlik inimene eeldada lepingu sõlmimisel selliseid kohustusi. Kostja on mittetulundusühing, mistõttu ei saanud hageja kohustuseks olla kostja igapäevase tegevuse korraldamine ja kostja poolt korraldatud üritustel osalemine. Kohus nõustus hageja väitega, et kostja igapäevane tegevus kattus projekti tegevustega. Kuna poolte vahel sõlmiti käsundusleping, oli hageja põhikohustuseks osutada kokkulepitud teenust. Hagejal oli kohustus teha teenuse osutamiseks kõik mõistlikult võimalik ning järgida lojaalsuskohustust ja hoolsuskohustust. Kõrvalkohustustena saab hagejal käsundisaajana olla juhiste järgmise kohustus (VÕS § 621), teatamiskohustus (VÕS § 624) ja väljaandmiskohustus

Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja soovis hageja koostatud aruandeid täiendada ning saatis need ise EHN-le edasi. Poolte kirjavahetusest ja suhtlusest nähtuvalt oli selline töökorraldus välja kujunenud algusest peale ning kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal kordagi teinud hagejale etteheiteid, et hageja on jätnud oma kohustused täitmata või täitnud lepingut mittenõuetekohaselt. Töömahu osas esitas kostja vastuväiteid alles käesolevas menetluses ning kohtu hinnangul oli selleks ajaks möödunud mõistlik aeg. Tunnistajate M. Vaikmaa ja K. Konstaabeli ütlused ei lükka ümber hageja poolt esitatud tööajatabelites toodud mahus tööde teostamist. Poolte kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks viidanud kohustuste täitmata jätmisele hageja poolt. Kirjavahetusest nähtub, et kostja on hageja kohustuste täitmisega rahul ning projektiga tegeles ka kostja. Artiklid/kirjad koostas hageja koostöös kostjaga ja tema töötajatega. Artiklite kollektiivset kirjutamist kinnitas ka tunnistaja M. Vaikmaa. Kostja seadusliku esindaja elektronkirjadest nähtuvalt eeldas kostja, et kõik avaldatud artiklid kooskõlastatakse kostjaga. 26.01.2007 elektronkirjas on kostja seaduslik esindaja keelanud hagejal mis tahes CHOB materjalide avaldamise kostja nimel. Kostja on menetluses välja toonud üksikud elektronkirjad, millega soovib tõendada, et kostja viitas lepingu täitmise puudustele (14.01.2007 elektronkiri, kd I t lk 235-236). Samas hindab kohus tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). 30.11.2007 kirjast nähtub, et kostja ei heida hagejale ette lepingu mittenõuetekohast täitmist, vaid teavitab hagejat, et CHOB projekti elluviimiseks tehtud kulutuste katmine toimub pärast 2007.a aruande esitamist. Üheski eelnimetatud elektronkirjas ei viidanud kostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisele ega mittenõuetekohasele täitmisele. Kostja on hagejale ette heitnud aruannete koostamata ja esitamata jätmist. Samas ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et selline kohustus hagejal oli, sest varasemalt oli kõik vajalikud dokumendid edastanud EHN-le kostja. Samuti on EHN-lt tulnud otse kostjale nõue esitada aruanded perioodi detsember 2005 kuni november 2006 kohta. Alles 26.03.2008 elektronkirjas märkis kostja, et hageja ei ole tööd nõuetekohaselt teinud. Kohtu hinnangul oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping tähtajaline ja lõppes projekti lõppemisega jaanuaris 2007. 30.01.2007 elektronkirjaga on CHOB koordinaatoritele saadetud teade, et lõpparuanne on saadetud ning tänatakse koostöö eest. Seega on tõendatud hageja poolt lepingu täitmine. Puudub vaidlus, et lõpparuanne esitati ning sai positiivse rahastamise otsuse ja 01.08.2007 kanti projektijärgne summa kostjale üle. Kohus tuvastas, et lõpparuande koostamine ei olnud hageja kohustus. Ei ole tõendatud, et hageja oleks takistanud kostjal lõpparuande koostamist või keeldunud projektis osalemast ning avaldanud soovi projekt pooleli jätta. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt pooled omavahel suhtlesid, kuid alates 17.01.2007 suhted halvenesid. Kostja viitas asjaolule, et hageja pole üle andnud dokumentatsiooni, samas ei täpsustanud kostja, millise dokumentatsiooni üleandmise kohustus hagejal lasus. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et hageja jättis täitmata mõne lepingust tuleneva kohustuse kostja ees. Kostja viitas puudustele pärast mõistlikku tähtaega ning lepingu täitmise ajal avaldas kostja hageja tegevuse osas heakskiitu (VÕS § 7). Samuti pole tuvastamist leidnud, et hageja oleks täitmata jätnud mõne muu käsundisaaja seadusest tuleneva kohustuse, mis annaks kostjale õigusliku aluse tasu väljamaksmisest keelduda. Poolte kirjavahetusest tulenevalt on hageja kostjale välja andnud selle, mis ta seoses käsundi täitmisega oli saanud või loonud, kuna esitatud tõenditest nähtuvalt olid kõik tööd, mille tegemise kohustus lasus hagejal, esitatud kostjale või EHN-le tähtaegselt (VÕS § 626 lg 1). Puudub vaidlus, et hageja on saanud 20.03.2006 kostjalt 17 556 krooni. Kostja leiab, et nimetatud summa on hageja saanud ettemaksuna, mida kinnitab makse tegemisel märgitud

„broneering“. Samas on kostja nõude alusena välja toonud VÕS § 1028 lg 1 ning leidnud, et kui kohus tuvastab, et hagejal puudub kostja vastu töötasunõue, puudus kostjal ka kohustus tasu maksmiseks. Hageja väitel osales ta ka projekti II etapi töös ning see on tasu tehtud töö eest. II etapi eest koostas ja esitas kostja vahearuande EHN-le ning selle alusel tasus kostja hagejale. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Pooltevahelisest lepingust ei nähtu tasu maksmise tingimused, kuid puudub vaidlus, et projekt oli jagatud 3 etappi. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, mille eest on hageja saanud 20.03.2006 tasu 17 556 krooni. 22.04.2010 tegi kostja tasaarvestuse avalduse ning täpsustas tasaarvestamisele esitatud summat 06.09.2010 menetlusdokumendis, mille kohaselt taotles kostja hagi rahuldamise korral lugeda hageja nõue tasaarvestatuks kostja 20.03.2006 ettemaksust tuleneva rahalise nõudega summas 29 367,11 krooni ja sellelt arvestatud viivisega 12 775 krooni. Kuna kohus on leidnud, et hagi kuulub rahuldamisele, tuleb kohtul tuvastada, kas hageja on saanud ettemaksuna raha, mis tuleb käesolevas hagis esitatud nõudega tasaarvestada. Puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud leping, mille alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu, siis ei saa olla tegemist alusetu rikastumisega VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et ainuüksi asjaolu, et väljamakse orderil on märge „broneering“, ei tähenda, et tegemist on ettemaksuga ning see ei tõenda poolte kokkulepet. Hageja esitas II etapis oktoobris-novembris 2005 samasugused tööajatabelid nagu III etapis ja koostas vahearuande, mida saab lugeda tasu saamise aluseks. Kostja ei vaidlustanud tööajatabeleid nende esitamise ajal. 17.03.2006 saatis hageja kostjale tasunõude ja elektronkiri kinnitab, et väljamakstud tasu ei olnud ettemaks, vaid tasu tehtud töö eest. Töö puudulikkuse osas esitas kostja vastuväited alles käesolevas menetluses ning kohtu hinnangul on need vastuväited paljasõnalised ja tõendamata ning esitatud pärast mõistlikku tähtaega. Puudub vaidlus, et tasaarvestuse formaalsed eeldused on täidetud, tasaarvestuse avaldused on esitatud ning vastaspoolele kätte toimetatud. Täitmata on tasaarvestuse materiaalne eeldus ja seega ei ole tasaarvestus kehtiv. Tasu näol ei ole tegemist ettemaksuga, vaid hagejale maksti tööde eest, mis ta tegi projekti raames 2005. oktoobris ja novembris. Poolte vahel oli kehtiv leping ning hageja tegi kokkulepitud töid. Seega ei ole kostjal hageja vastu nõuet, mida tasaarvestada. Seega kuulub hagejale väljamaksmisele käsunduslepingus kokkulepitud tasu (68 tööpäeva x 150 eurot x 15,6446) 159 595,32 krooni. Kuna projekti eesmärk oli positiivse rahastamisotsuse saamine, võib lugeda, et nõue muutuks sissenõutavaks kostjale raha ülekandmise järgmisest päevast, s.o 02.08.2007. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õiguse nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seisuga 30.07.2010 on sissenõutavaks muutunud viivise nõue 33 322,49 krooni ning alates 01.08.2010 tuleb välja mõista viivis protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda.

Apellandi arvates on maakohus ebaõigesti tõlgendanud lepingu objektiks olevate tööde mahtu, ebaõigesti kvalifitseerinud lepingu käsunduslepinguks, ebaõigesti tuvastanud tsiviilasjas kogutud tõendite pinnalt hageja poolt lepingu nõuetekohase täitmise ning eiranud kostja poolt esitatud väiteid ja tõendeid, jättes tähelepanuta ja tuvastama asjaolud, mis kinnitavad hageja poolt lepingu täitmata jätmist. Kuigi maakohus on nõustunud, et hagejale tulid tööülesanded EHN poolt antud kirjadest, on maakohus asja lahendamisel jätnud hageja kohustuste sisustamisel ning nende hageja poolt täitmise hindamisel tähelepanuta EHN poolt projekti 3. etapis projekti lõpuleviimiseks antud nelja konkreetset tööülesannet (aruannet) ning nende tegemiseks määratud tähtaegu, mis anti hagejale Brüsselis 12.-13.09.2006 toimunud projekti lõpetamise eelsel viimasel töökoosolekul ning kinnitati EHN esindaja Marleen Kestensi poolt 04.10.2006 e-kirjas. Apellant palub maakohtul uuesti hinnata 04.10.2006 e-kirja (kd I tl 208) ja 12-13.09.2006 koosoleku kokkuvõtet (kd II 157-164). Maakohus on, tuginedes 04.10.2006 e-kirjale, ebaõigesti tuvastanud, et lõpparuandeks olid tööaja- ja kulutabelid. Tegelikkuses moodustasid tööaja- ja kulutabelid ehk finantsaruanne vaid ühe CHOB projekti lõpetamiseks vajalikest aruannetest. Finantsaruanne on üks neljast aruandest, mida EHN CHOB projekti lõpetamiseks nõudis. Termin „lõpparuanne“ on koondnimetus, mida kasutati apellandi poolt nelja CHOB projekti lõpetamiseks vajaliku aruande nimetamiseks. Ülejäänud aruanded jäid hageja poolt koostamata ning EHN-le esitamata. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt on apellant asunud hageja töökohustusi tõlgendama tulenevalt mõistest „projektijuht“ laiendavalt ja meelevaldselt. Apellant on seisukohal, et hageja kohustuse (olla projektijuhiks ning seega pakkuda projektijuhtimise teenust) sisustamisel tuleb arvestada ka tavasid ja praktikat (VÕS § 23 lg 1 p 3 ja 25 lg 2) ehk seda, mida projektijuhtimine tavapäraselt tähendab ning arvestada terminite „projektijuht“ ja „projektijuhtimine“ tavapäraste tähendustega. Üldteada on asjaolu, et projektijuhtimine on kogu projekti hõlmav terviklik ja pidev tegevus, mis hõlmab projekti eesmärkide realiseerimiseks strateegia väljatöötamist, tegevuste ja meetodite planeerimist, organiseerimist, koordineerimist, projekti ürituste korraldamist, tegijate kaasamist ja juhendamist, vastavat tööjaotust, tööaja ja kulude üle arvestuse pidamist, dokumendihaldust, kirjavahetuse korrashoidu ja nõuetekohast aruandlust, projekti elluviimiseks ressursside kaasamist. Kostja võttis hageja tööle selleks, et hagejast saaks projektijuht - isik, kes projekti eesmärgipärase ja tulemusliku lõpuni juhib. Lisaks tuleb lepingu tõlgendamisel juhinduda poolte tegelikust ühisest tahtest ning maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et poolte ühist tahet ei ole võimalik tuvastada. Hageja oli Eesti Südameliidu poolt CHOB projekti läbiviimise eest vastutav isik, tema üleanne oli lepingulise projektijuhina tagada, et CHOB projekt saaks Eesti Südameliidule langevas osas nõuetekohaselt juhitud, Eesti Südameliidu kohustused EHN ja Euroopa Komisjoni ees saaksid nõuetekohaselt täidetud. Kohus on lepingu sisustamisel jätnud tähelepanuta, et Eesti Südameliit organisatsioonina on üksnes vabatahtlike entusiastide ühendus, kellel pole kunagi olnud palgalist töötajaskonda ega palgalist bürood, kes igapäevase ametitöö korras teeksid pidevalt tööd. Ebaõige ning tõendamata on hageja väide, et kostjal on tegevkoosseis, kellele makstakse töötasu. Maakohus on selle tõendamata väitega nõustunud. Seetõttu sai osaliselt Euroopa Komisjoni ja osaliselt EHN poolt finantseeritava projekti projektijuht asuda projektijuhiks üksnes endale projektijuhi täisvastutust võttes. Maakohus on meelevaldselt nõustunud hageja väitega, et kostja igapäevane tegevus kattus projekti tegevustega ning puudub vaidlus, et projektis osalesid ka teised isikud ning kostja seaduslik esindaja Maire Sirel on kinnitanud, et ta on samuti projekti koordinaator ja vastutuse

tasandilt projektijuht. Maakohus on kostja seadusliku esindaja seletusi sisustanud meelevaldselt. Ka tunnistaja M. Vaikmaa ütlustest nähtub, et CHOB projekti projektijuhiks oli hageja ning Eesti Südameliidul oli samal ajal käimas ka teisi projekte, mida juhtis Maire Sirel. Hageja poolt oma ülesannete täitmata jätmise tõttu tuli kostjal juurde mobiliseerida vabatahtlikku lisatööjõudu. Kostjal ei jäänud muud üle, kui võtta projektijuhita jäänud projekti töö korraldamine enda kanda. Maakohtu järeldused hageja tööülesannete osas on vastuolulised. Maakohus on küll kohtuotsuses märkinud viitega rahva tervise programmi rahastamistaotlusele, et hageja ülesanneteks oli organiseerida pressiüritusi riiklikul tasandil, et levitada aruandes kajastatud uurimistulemusi ning organiseerida riiklikke koosolekuid ja tegevusi, vaatamata sellele on maakohus vastuoluliselt leidnud, et hageja kohustuseks ei olnud projekti ürituste korraldamine. Maakohtu otsuse kohaselt on poolte kirjavahetusest (maakohus ei täpsusta, millist kirjavahetust silmas peetakse) tulenevalt hageja kostjale välja andnud selle, mis ta seoses käsundi täitmisega oli saanud või loonud, kuna esitatud tõenditest nähtuvalt olid kõik tööd, mille tegemise lasus hagejal, esitanud kostjale või EHN-le tähtaegselt. Sellisele ebaõigele järeldusele on maakohus saanud jõuda üksnes hageja poolt esitatud seisukohtade ja tõendite ühekülgse hindamise tulemusena ning kostja poolt esitatud asjaolude ning tõendite tähelepanuta jätmisega. Kokkuvõttes kvalifitseeruvad hageja tegevused üksikuteks toiminguteks, mis on teostatud CHOB projekti III etapi alguses ning 2006 augustis ja septembris. Mingil juhul ei anna need üksikud tegevused alust maakohtu järelduseks, et hageja oli teinud kõik tööd, mille tegemine lasus hagejal. Hageja ei ole tõendanud töövõtulepingu esemeks oleva töö tegemist, mistõttu ei ole tal tekkinud õigust ka töövõtulepingu järgsele tasule. Reaalselt hageja suures osas projekti töös ei osalenud, sest ta asus veebruarist 2006 põhikohaga teisele tööle ning taandas seejärel ennast projekti tegevustest. Märtsis 2006 osales hageja ühena teiste hulgas Heart Matters 13. väljaande tarvis artikli kirjutamisel, seejärel katkes hageja osalemine CHOB projekti tegevustes sisuliselt augustini 2006. 12.-13.09.2006 osales hageja viimasel rahvuslike koordinaatorite koosolekul Brüsselis, kus jagati juhised ja ülesanded projekti lõpuleviimiseks. Pärast viimast Brüsseli koosolekut septembris 2006 hageja enam Eesti Südameliidu kontorisse ei ilmunud. Hageja saatis 05.10.2006 osaliselt eeltäidetud tööaja- ja kulutabelid, mis olid vajalikud finantsaruande koostamiseks ja esitamiseks EHN-le ning kinnitas 30.09.2006 e-kirjas soovi projekt oktoobri teises pooles lõpuni viia, kuid lubaduseks see jäigi. Maakohus ei ole tuvastanud hageja poolt ka nende ülesannete täitmist, mida maakohus on kohtuotsuse lk 6 esimeses lõigus pidanud hageja ülesanneteks (viitega rahva tervise programmi rahastamistaotlusele). Apellandile jääb selgutuks, miks mõistis maakohus apellandilt hageja kasuks välja tasu kõigi hageja poolt 05.10.2006 apellandile saadetud tööaja- ja kulutabelites nimetatud tegevuste eest (kokku 68 päeva), kui maakohus tuvastas hageja poolt üksnes üksikute ülesannete täitmise. Maakohus on ekslikult pidanud tööaja- ja kulutabeleid CHOB projekti lõpparuandeks ja andnud ebaõige tähenduse hageja poolt kostjale 05.10.2006 saadetud aruannetele ning kostja poolt nende täiendamisele. Kõnealuste tööaja- ja kulutabelite näol oli tegemist EHN-le saatmiseks mõeldud finantsaruandega, millel on kajastatud kogu Eesti Südameliidu kui organisatsiooni kollektiivne töö. Tabelisse märgitav tööpäevade arv lähtus sellest, et CHOB projekti raames oli kogu Eesti Südameliidu kui CHOB projekti riikliku koordinaatori peale kogu projekti kolme etapi peale tasustatavaid päevi kokku 293. Hageja 05.10.2006 e-kirja saatmine kostjale oli tingitud sellest, et hageja vajas EHN-le saadetava finantsaruande koostamisel Eesti Südameliidu töögrupi poolset abi, kuna hageja ei olnud suuteline ise seda tegema. Et tööajatabelitel ei olnud ainult hageja individuaalne töö, vaid ka teiste isikute tööpanus, nähtub ka hageja poolt esitatud tööajatabelilt

2006. oktoobri kohta, kus on märgitud ajakuluks 14 tööpäeva, kuigi tabel esitati 5. kuupäeval. Erinevused hageja ja kostja tabelite vahel on seletatavad sellega, et hageja poolt saadetud tabelites on märgitud üksnes need kollektiivsed tegevused, millest hageja CHOB projekti raames osa võttis või teadlik oli. Nendele lisas Eesti Südameliidu töögrupp täiendavad kollektiivsed tegevused, kus hageja ei olnud osalenud. Tööaja- ja kulutabelite koostamine ja EHN-le esitamine oli vaieldamatult selliseks kohustuseks, mis anti hagejale töökoosolekul ning mida korrati eraldi üle elektronkirjas. Lisaks on maakohus tööajatabelite osas vastuoluline: kohtuotsuse lk 8 tehtud võrdluses on maakohus lähtunud sellest, et tööajatabelites on märgitud töötunnid, hagi rahuldamisel on maakohus lähtunud sellest, et hageja on töötanud kokku 68 päeva. Apellant on seisukohal, et tema poolt esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja asus 2006 lõpus, s.o ajal, mil selgus, et EHN-le olid jäänud vajalikud aruanded hageja poolt esitamata, otseselt ja pahatahtlikult takistama kostja poolt CHOB projekti lõpetamiseks vajalike aruannete koostamist ning CHOB projekti lõpuleviimist, keeldudes eriti kriitilisel hetkel tema valduses olnud CHOB projekti dokumentatsiooni apellandile üleandmisest. Ebatäpne on maakohtu viide, et poolte suhted halvenesid alates 17.01.2007. Tegelikkuses olid poolte suhted halvad juba pikema aja vältel, kuid 2006 lõpus muutus poolte kirjavahetus oluliselt teravamaks. Apellandi väited on tõendatud järgmiste tõenditega: kostja 08.08.2008. vastuse lisad nr 18-25 (kd I tl 228242), lisad nr 28-40 (kd I tl 245-263), lisa nr 42 (kd I tl 269). Hageja poolt nendel asjaoludel mis tahes tasu nõudmine, isegi kui selleks oleks VÕS § 629 lg 1 järgi alust, on hea usu põhimõttest tulenevalt välistatud. Õige ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole kostja täpsustanud, millise dokumentatsiooni üleandmise kohustus hagejal lasus. Pooltevahelisest kirjavahetust nähtuvalt on hageja tunnistanud, et CHOB projekti dokumentatsioon oli tema valduses ning hageja seadis dokumentatsiooni väljaandmise tingimuseks temaga uue töövõtulepingu sõlmimise. Seejuures ei oma sisulist tähendust, milline oli hageja valduses olnud dokumentatsiooni täpne koosseis. Oluline on, et hageja on jätnud dokumendid üle andmata ning ta on seda tunnistanud. Maakohus on võtnud omaks hageja väärkäsitluse, mille kohaselt esitati hagejale pretensioone alles märtsis 2008. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja ja kostja vahel detsembris 2006 ja jaanuaris 2007 toimunud kirjavahetuse, millest otseselt nähtub kostja pretensioonide esitamine hageja tegevuse osas. Hageja ei ole nimetatud kirjavahetust vaatamata kostja poolt selle esiletoomisele kordagi kommenteerinud ega kostja väiteid ümber lükanud. Apellant palub ringkonnakohtul viidatud tõendeid uurida ja uuesti hinnata. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et asja sisulise lahendamise seisukohalt ei ole määrav, kas mõistlik tähtaeg puudustele tuginemiseks on möödunud või mitte, kuna kostja on esitanud hagile kohustuste täitmata jätmise vastuväite, mitte tuginenud tööde mittenõuetekohasusele. Maakohus, pannes kostjale kohustuse tõendada hageja poolt tööde mittetegemist, on rikkunud pooltevahelist tõendamiskoormist. Hageja on kohustatud tõendama, et tal on tekkinud õigus tasule, s.t et vastavad eeldused tasu saamiseks on täidetud, seda nii töövõtulepingu kui ka käsundi korral. Maakohus on toonud esile, et projekt jõudis EHN ja Euroopa Komisjoni poolt positiivse rahastamisotsuseni, mis ei oleks toimunud, kui EHN poolt antud ülesandeid ei oleks täidetud. Projekt jõudis lõpuks positiivse rahastamisotsuseni, kuid seda tänu sellele, et alates veebruarist 2006 (ajal, mil hageja teatas, et asub teisele tööle) tegid hageja töö ära teised töögrupi liikmed. Apellandi hinnangul on maakohus ebaõigesti muutnud lepingu õiguslikku kvalifikatsiooni, leides, et tegemist on käsunduslepinguga. Apellant on seisukohal, et vaidlusaluse lepingu puhul

on tegemist töövõtulepinguga, kuna leping oli suunatud oma olemuselt tulemuse saavutamisele. Hageja ülesandeks ei olnud lihtsalt olla projektijuht, vaid tagada projekti tulemuslik lõpuleviimine, et oleks tagatud EHN ja Euroopa Komisjoni poole positiivne rahastamisotsus. Selle üle pooltel vaidlust ei ole. Ka hageja on käsitlenud lepingut kohtuvaidluses läbivalt töövõtulepinguna ning tuginenud VÕS töövõtulepingu regulatsioonile. Kui kohus peaks käsitlema vaidlusalust lepingut käsunduslepinguna, märgib apellant, et käsunduslepingu korral tekkinuks hagejal õigus tasule üksnes käsundi täitmise korral ning tasu kuulunuks hagejale väljamaksmisele pärast käsundi täitmist. Käsundi täitmine ei seisnenud hageja poolt mõne üksiku toimingu tegemises ega mõnes üksikus töötatud päevas, vaid CHOB projekti terviklikus juhtimises, selles tegevustes osalemist ning projekti lõpuleviimiseks vajalikes tegevustes. Käsundiks on sellisel juhul projektijuhtimine vastavalt EHN kehtestatud tingimustele. Erinevus võrreldes olukorraga, kus võlasuhte aluseks on töövõtulepingu, seisneb selles, kas hageja tegevus pidanuks tagama projektile EHN ja Euroopa Komisjoni positiivse rahastamisotsuse. Kuigi töövõtulepingut iseloomustavaks jooneks on suunatus tulemusele, tuleb ka käsunduslepingu puhul käsundi täitmise üle otsustamisel silmas pidada käsundi täitmise eesmärki. Tasule tekkinuks hagejal õigus üksnes käsundi täitmise korral, kuid seda hageja teinud ega tõendanud. Kui kohus asub seisukohale, et käsundusleping lõppes enne käsundi täitmist, märgib kostja, et käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et hageja tegi töövõtulepingu raames üksnes marginaalse tähendusega üksikuid toiminguid. Samuti tuleb arvestada, et kostja ja CHOB projekti seisukohalt olid hageja üksikud tegevused praktiliselt kasutud ning hageja poolt projektijuhtimise „mängimine“ tekitas kokkuvõttes kostjale rohkem lisatööd kui kasu. Hageja poolt nendel asjaoludel mis tahes tasu nõudmine, isegi kui selleks oleks VÕS § 629 lg 1 järgi alust, on hea usu põhimõttest tulenevalt välistatud. Kui kohus peaks vaatamata eeltoodule asuma seisukohale, et hagejal on õigus saada tasu ka üksikute toimingute ja tegevuste eest (millega kostja ei nõustu), rõhutab kostja, et hagejal saab olla õigus tasule üksnes tõendamist leidnud tegevuste ja tööpäevade eest. Hageja ei ole tõendanud töö tegemist 69 päeva ulatuses. 05.10.2006. hageja saadetud tööaja- ja kulutabelid ei ole hageja tööarvestuseks ning ei tõenda hageja poolt töö tegemist ja kostjale üleandmist. Kostjal ei ole võimalik öelda täpset hageja töötatud päevade arvu, kuid hinnanguliselt ei ületa hageja poolt II ja III etapi peale töötatud päevade arv 22 tööpäeva. Tegemist on kostja alternatiivse vastuväitega juhuks, kui kohus ei nõustu kostja esimese positsiooniga. Poolte vahel ei olnud kokku lepitud tööde tasustamist etappide kaupa. Hageja kui projektijuhi jaoks oli projekt terviklik ning sellest lähtus ka hageja tasustamine (hageja ei ole vaidlustanud ning maakohus on nõustunud, et hagejal tekkis tasule õigus üksnes siis, kui projekt saab positiivse rahastamisotsuse, vt 13.07.2009. seisukoha lõik 12). Projekti jagamine ajalises plaanis kolme etappi lähtus EHN töökorraldusest. Hageja soovis kostjalt saada pärast projekti II etapi lõppemist esialgset tasu, kuid tegelikkuses kostja seda hagejale ei maksnud. Kuna hageja vajas hädasti raha, oli kostja nõus tegema hagejale ettemaksu, millest annab kinnitust 20.03.2006 kassa väljamineku orderi selgitus “broneering”. Tegemist oli ettemaksuga kogu projekti peale, mitte ühe või teise etapi eest. Pooltel ei olnud I astme kohtumenetluse lõpuks vaidlust, et EHN poolt ettenähtud 150 eurot päev oli töötasufond ühe töötatud täispäeva kohta, s.t selle sisaldusid hageja poolt tasumisele ning kostja kui väljamakse tegija poolt kinnipidamisele kuuluvad maksud kui ka kostja poolt tasumisele kuuluv sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmaks, kuigi hageja on hagiavalduses

taotlenud kostjalt netosummade väljamõistmist. Maakohus näib olevat sellise käsitlusega nõustunud ning hagi sellest lähtuvalt rahuldanud. Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks ei ole kinnipidamisele kuuluvad maksud, vaid väljamakse tegija maksukohustus, mistõttu ei saa neid kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega tuleb hagejale väljamõistmisele kuuluva tasu suuruse arvutamisel esmalt töötasufondist maha võtta sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmaks ning sellest lähtuvalt arvutada hagejale väljamaksmisele kuuluv brutosumma, millest kuuluvad kostja poolt kinnipidamisele tulumaks ning hageja töötuskindlustusmaks. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vaatamata lepingu pealkirjale oli tegemist käsunduslepinguga. Apellandi väited ei anna alust teha teist järeldust. VÕS § 635 lg 1 järgi on töövõtulepingu eesmärgiks teatud tulemuse saavutamine ja VÕS § 619 järgi on käsunduslepingu sisuks käsundisaaja poolt teenuste osutamine. 01.10.2005 sõlmitud lepingu kohaselt pidi hageja tegutsema kostjapoolse projektijuhina EHN poolt koordineeritavas projektis EHN kehtestatud tingimuste kohaselt tasuga 150 eurot töötatud päeva eest. Ebaõige on apellandi käsitlus, mille kohaselt lepingus kokkulepitud töö projektijuhina tähendas seda, et hageja kohustus projekti „Children, Obesity and Associated Avoidable Chronic Diseases“ kõik kostjapoolsed tööd tegema ja projekti kostja kohustuste osas lõpule viima. Maakohus on pooltevahelise õigussuhte tuvastamisel tõlgendanud lepingut VÕS §-s 29 sätestatu järgi. Kolleegiumi arvates ei ole vale tõlgendada lepingut lähtudes tavalise mõistliku isiku arusaamast, sest poolte seletused lepingu sisu ja eesmärgi osas ei olnud kattuvad. Kuna käsundusleping oli sõlmitud projekti kehtivuse ajaks, siis oli tegemist tähtajalise lepinguga, mis kehtis kuni projekti lõpuni. Apellant vaidlustas maakohtu järelduse, mille kohaselt oli hageja lepingust tulenevad ülesanded täitnud ja tal oli õigus saada kokkulepitud tasu. Tsiviilasja materjalide järgi oli projekti Eesti partneriks kostja ja hageja kohustuseks oli täita EHN poolt antud ülesandeid projekti läbiviimisel Eestis. Vaidlust ei ole, et projekti dokumendid, mis tulid projekti lõplikuks rahastamiseks esitada, olid EHN-le edastatud. Augustis 2007 kanti kostjale EHN poolt projekti läbiviimise eest üle 20 747,88 eurot. Hageja kirjeldas ülesandeid, mis ta täitis EHN korraldusel, 10.12.2008 esitatud menetlusdokumendis (I kd lk 363-367). Ülesanded tulenesid ka projekti üldtingimustest. Kostja väitis, et hageja jättis esitamata dokumendid, mille pidi ta esitama tulenevalt 12.13.09.2006 Brüsselis toimunud koordinaatorite koosolekul otsustatust (I kd lk 208 ja II kd 157-

164). Samas puudub vaidlus, et eeltoodud dokumendid on EHN-le esitatud. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, kes ja millal need vormistas ja EHN-le esitas. Kostja väitis, et tema lõpetas ise projekti, kuid millised toimingud ja millistel kuupäevadel ta tegi, ei ole kostja täpsustanud. Ülejäänud kostja vastuväited hageja poolt ülesannete täitmata jätmise kohta alates veebruarist 2006 on üldsõnalised ja vastuolus kostja enda käitumisega. Veel 09.10.2006 on kostja kiitnud e-kirjas hagejat hea töö eest. Maakohus ei ole hinnanud esitatud tõendeid ebaõigesti ja kolleegiumil ei ole võimalik teha apellandi poolt viidatud tõenditest selliseid järeldusi, nagu soovis apellant. Apellandi poolt viidatud tõenditest saab järeldada, et poolte vahel olid jaanuaris 2007 projekti lõppdokumentide vormistamisel tekkinud erimeeldused, kuid ekirjadest ei tulene, et hageja ei täitnud neid ülesandeid, mis tal tuli täita projekti raames. Arvestades toimikus olevate e-kirjade hulka ja nende sisu, on maakohus TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt õigesti hinnanud esitatud tõendeid kogumis. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Apellant ei nõustunud maakohtu poolt tuvastatuga, mille kohaselt hageja töötas 68 päeva. Kaebuse kohaselt oli põhjendatud tööpäevade arvuks 22. Samas ei ole kaebaja põhjendanud, miks ta pidas just 22 päeva põhjendatuks. Maakohtu menetluses on kostja väitnud, et tegelik töötatud päevade arv oli veelgi väiksem. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks tööaruanded (I kd lk 12-19), mille ta esitas kostjale ja kuhu olid märgitud tema tööpäevad. Pooltevahelise praktika kohaselt märkis kostja sinna teiste projektis osalenud isikute tööpäevad ja edastas dokumendid kostja tegevjuhi Maire Sireli poolt allkirjastatuna EHN-le. Kolleegium leiab, et kaebuse väited ei anna alust järelduseks, et hageja poolt kostjale esitatud tabelites toodud tööpäevad kajastasid ka teiste projektis osalenud isikute tööd. Kaebaja ei ole oma sellekohaseid väiteid tõendanud ega toonud esile asjaolusid, millest saaks tuvastada teiste isikute poolt tööde tegemist ja kokkulepet, et hageja kannab ka nende tööpäevad tabelisse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles osas, et kostja ei ole tõendanud, et 20.03.2006 hagejale tasutud 17 156 krooni oli ettemaks projekti III etapis tehtud tööde eest. Kostja kassa väljaminekuorderil olevast sõnast „broneering“ seda järeldada ei saa. Sõna „broneering“ ei tähenda tavapäraselt ettemaksu. Vaidlust ei ole, et hageja on teinud projekti II etapi lõpetamiseks vajalikke töid ja esitanud etapi lõpetamisel tabelid kulutatud tööaja kohta. Kostja ei ole selgitanud, millal ta tasus hagejale esitatud tabelite alusel tasu projekti II etapi eest. Käesolevas menetluses ei ole hageja II etapi eest tasu nõudnud. Hageja saatis kostjale 17.03.2006 e-kirja, milles palus välja maksta töötasu II etapi eest. Kolleegium märgib, et enne käesolevat vaidlust ei ole kostja üheski e-kirjas ega muus kohtule esitatud dokumendis märkinud, et ta oleks teinud hagejale projekti III etapi eest saadaoleva tasu arvel ettemaksu. Kaebaja on palunud kohtul kinni pidada väljamõistetavast tasust maksud. Kolleegium leiab, et kohus ei saa oma otsusega kinni pidada seadusest tulenevaid makse. Maksude kinnipidamise ja riigile maksmise kohustuse peab täitma väljamakse tegija vastavalt seadusele. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Maakohtu menetluskulud on õigesti jäetud kostja kanda.