2-10-10178 Mittetulundusühingu Lääne Ranniku Metsaühistu (likvideerimisel) hagi Toomas Kuinbergi ja Urmas Toome vastu kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 26. oktoobri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Toomas Kuinbergi ja Urmas Toome apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
01. veebruar 2011, avalik kohtuistung Hageja Mittetulundusühing Lääne Ranniku Metsaühistu (likvideerimisel, registrikood 80027295, asukoht Pürksi 9, Noarootsi vald, Läänemaa), esindaja adv Rivo Kaldvee
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja I Toomas Kuinberg (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-X XXXXXXX) Kostja II Urmas Toome (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XX XXXXXXX) Kostjate esindaja Margus Rebane Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
25 039,50 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.oktoobri 2010 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Esimese astme kohtus kantud hageja menetluskulud jäävad 53% ulatuses Toomas Kuinbergi kanda ja 39% ulatuses Urmas Toome kanda. Urmas Toome menetluskuludest jääb 8% hageja kanda.
2.Hageja apellatsioonimenetluse kulud jäävad 57% ulatuses Toomas Kuinbergi kanda ja 43% ulatuses Urmas Toome kanda. Toomas Kuinbergi ja Urmas Toome apellatsioonimenetluse kulud jäävad nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MTÜ Lääne Ranniku Metsaühistu (likvideerimisel) esitas 02.03.2010 hagi Toomas Kuinbergi ja Urmas Toome vastu, paludes välja mõista T.Kuinbergilt 224 283 krooni ja U.Toomelt 202 900 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli Toomas Kuinberg hageja ainuke juhatuse liige perioodil 01.05.2005 - 03.11.2008. Urmas Toome oli hageja likvideerija perioodil 03.11.2008 – 04.10.2009. Hageja poolt tellitud ning Rödl & Partner Audit OÜ poolt koostatud aruandest selgus, et perioodil 29.11.2007 – 28.02.2009 võtsid kostjad hageja arveldusarvelt välja sularaha kokku 403 900 krooni ulatuses järgmiste teenuste eest: 1) 178 000 krooni OÜ-le V. kasvava metsa väljatöötamise eest; 2) 20 000 krooni AS-le S. kahjunõude tasaarvestuste eest; 3) 10 000 krooni OÜ-le L. kasvava metsa ülestöötamise eest; 4) 2775 krooni on makstud hageja pangakontole; 5) 187 000 krooni OÜ-le V. kasvava metsa väljatöötamise eest. Kokku on sellel perioodil makstud hageja kassast sularaha välja 423 899 krooni, sellest väidetavalt kuludokumentide alusel 397 775 krooni. Kuludokumendid puuduvad 26 124 krooni kohta.
2.Hageja raamatupidamises on kuludokumendid selle kohta, et OÜ-le V. on tasutud 365 000 krooni sularahas. Hageja likvideerija pöördus 29.01.2010 OÜ V. pankrotihaldur Vahur Krinali poole järelepärimisega dokumentide kohta, mis kinnitaksid hageja poolt arvete tasumist OÜ-le V. summas 365 000 krooni perioodil 29.11.2007 – 28.02.2009. OÜ V. pankrotihaldur V.Krinal teatas oma vastuses, et OÜ V. ei ole hagejaga kunagi koostööd teinud ega hagejalt tasu saanud. Seega hageja kassast OÜ-le V. väidetavalt tehtud sularaha väljamaksed summas 365 000 krooni ei vasta tõele ning vastavad kuludokumendid on võltsitud. Seega on kostjad võtnud hageja arveldusarvelt välja kokku 403 900 krooni ulatuses sularaha, hageja kassast on samal ajal makstud tegelikkusele vastavate kuludokumentide alusel välja sularaha maksimaalselt 32 775 krooni ulatuses ja kostjate tegevuse tõttu on tekkinud kassas puudujääk vähemalt 403 900 - 32 775 = 371 125 krooni.
3.Hageja endine juhatuse liige T.Kuinberg on hageja arveldusarvelt sularaha välja võttes ja alusetult ülekannet tehes käitunud pahatahtlikult ja vastuolus hageja huvidega. Perioodil 29.11.2007 – 21.10.2008, kui T.Kuinberg oli hageja juhatuse liige, võttis ta hageja arveldusarvelt sularaha välja 226 400 krooni. Lisaks on ta maksnud endale 27.08.2008 omavoliliselt juhatuse liikme puhkusekompensatsiooni 30 658 krooni. Ta ei ole oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja on
tekitanud oma tegevusega hagejale kahju. Tal puudus õigus ja volitus sularaha 226 400 krooni väljavõtmiseks ning endale 30 658 krooni puhkusekompensatsiooni tasumiseks. OÜ-le V. väidetavalt tehtud sularaha väljamakseid ei ole tegelikult tehtud ja vastavad kuludokumendid on võltsitud. T.Kuinberg on tekitanud oma õigusvastase ja põhjendamatu tegevusega hagejale kahju 224 283 krooni (226 400 krooni hageja arveldusarvelt väljavõetud sularaha + 30 658 krooni alusetu puhkusekompensatsioon – 32 775 krooni tõenäoliselt põhjendatult teostatud väljamakseid).
4.Hageja liikmete erakorralisel koosolekul 22.10.2008 otsustati lõpetada hageja tegevus ja määrata hageja likvideerijaks Urmas Toome. Hageja ja U.Toome vahel oli suusõnaline kokkulepe, et kui U.Toome likvideerib hageja, siis tasutakse talle tema töö eest 15 000 krooni. U.Toome on võtnud hageja arveldusarvelt perioodil 02.11.2008 – 18.02.2009 õigustamatult välja 167 500 krooni sularaha. Perioodil 30.11.2008 – 28.02.2009 on väidetavalt makstud hageja kassast OÜ-le V. kasvava metsa väljatöötamise eest sularaha 187 000 krooni. OÜ-le V. ei ole sularaha väljamakseid tegelikult tehtud ja vastavad kuludokumendid on võltsitud. Eeltoodust tulenevalt võlgneb U.Toome hagejale 167 500 krooni.
5.19.05.2010 loobus hageja osaliselt nõudest U.Toome vastu - OÜ-le Õigusbüroo M.O.B teostatud 35 400 kroonise makse osas. Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja ja T.Kuinberg vahel sõlmiti 01.05.2005 juhatuse liikme teenistusleping. Hageja on maksnud selle alusel talle igakuist tasu. Teenistuslepingu p 5 järgi oli iga-aastaseks puhkuseks 28 kalendripäeva. 27.08.2008 hageja poolt teostatud ülekanne on tehtud vastavalt pooltevahelisele lepingule. T.Kuinbergi juhatuse liikme õigusi ja kohustusi ei olnud piiratud. Nimetatud tehing (puhkusetasu väljamaksmine) ei väljunud igapäevase majandustegevuse raamidest. Tegemist ei olnud ebaseadusliku või omavoliliselt tehtud maksega.
7.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja raamatupidamises on OÜ V. sularahaarved kajastatud. Hageja on pankrotihalduri e-kirjast teinud vääralt järelduse, et OÜ V. sularahaarved on võltsitud. OÜ V. raamatupidaja, kelle teatele pankrotihaldur toetub, ei olnud ettevõtte raamatupidaja tehingute tegemise ajal ja ei pruugi tehingutega kursis olla. OÜ V. juhatuse liige kinnitab tehingute toimumist ja hagejalt arvete alusel raha saamist. Juhul, kui OÜ V. raamatupidamises valitseb segadus või kui juhatuse liige ei ole andmeid õigesti kajastanud, siis kostjad selle eest ei vastuta. Kostjad ei ole teinud põhjendamatuid kandeid ja hagejale ei ole kahju tekitatud. Kõik ülekanded on tehtud vastavalt lepingule osutatud teenuse eest. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Maakohus lõpetas 26.10.2010 otsusega menetluse hagis U.Toome vastu 35 400 krooni suuruse nõude osas seoses nõudest loobumisega. Kohus rahuldas hagi, mõistes T.Kuinbergilt välja 224 283 krooni ja U.Toomelt 167 500 krooni hageja kasuks. Hageja menetluskuludest jättis kohus 53% T.Kuinbergi kanda ja 39% U.Toome kanda. U.Toome menetluskuludest jättis kohus 8% hageja kanda.
9.Pooled vaidlevad väljamaksete üle, mis on tehtud OÜ-le V.. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja raamatupidamises on OÜ V. rekvisiitidega sularahaarved, mis ei ole allkirjastatud esindusõigust omava isiku poolt. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusalused summad on kostjate poolt hageja arveldusarvelt välja võetud. OÜ V. pankrotihalduri teate kohaselt ei ole nimetatud äriühing hagejaga koostööd teinud ega raha saanud.
10.Kostjate kohustus on tõendada, et nad kulutasid hageja pangakontolt väljavõetud raha hageja huvides. Kohustuse täitmise tõendamise üldpõhimõtte kohaselt juhul, kui juhatuse liige maksab arveid sularahas, peaks ta ennast mõistlikult varustama tõenditega kohustuse täitmise kohta. Tulenevalt hageja põhikirja p-st 5.1 oli juhatuse kohustus korraldada mittetulundusühingu raamatupidamist vastavalt seadusele. Seega lasus kostjatel raamatupidamise seaduse (RPS) §-st 4 tulenevalt kohustus dokumenteerida kõiki hageja majandustehinguid ja teha seda vastatavalt RPS §-de 6 ja 7 nõuetele. Hageja raamatupidamises teostatud kontrolli tulemused näitavad samas, et puuduvad andmed, et arveldusarvelt väljavõetud sularaha oleks OÜ V. poolt kätte saadud. Seega on kontrolli käigus jõutud järeldusele, et hageja arveldusarvelt välja võetud sularaha kasutamise kohta puuduvad usaldusväärsed raamatupidamise dokumendid.
11.Kostjad on kohtule esitanud OÜ V. endise juhatuse liikme V. L. poolt antud kirjaliku kinnituse, mille kohaselt on hageja perioodil 30.11.2008 – 28.02.2009 tasunud OÜ-le V. esitatud arvete alusel sularahas 187 000 krooni ja perioodil 29.11.2007 – 13.10.2008 178 000 krooni. Samas on hageja esitanud kohtule V. L. kirjaliku kinnituse selle kohta, et OÜ V. ei ole hagejaga koostööd teinud, arveid esitanud ega sularaha saanud. Tunnistajana kinnitas V. L., et hageja tellis OÜ-lt V. metsatöid. Tasu sõltus metsatöödest ja mahust ning hageja tasus tööde eest. Ta kinnitas, et kõik toimikus olevad kirjalikud kinnitused on tema allkirjaga. Samas ta ei osanud selgitada, miks ta ütles pankrotihaldurile, et äriühingul hagejaga lepingulisi suhteid ei olnud. Tunnistaja ütlustest saab järeldada, et hageja ja OÜ V. vahel sõlmiti kirjalikud lepingud, mis jäid raamatupidamisdokumentide hulka. Samuti kinnitas tunnistaja kohtuistungil, et ta võttis T.Kuinbergilt sularahas vastu perioodil 30.11.200828.02.2009 kokku 187 000 krooni ja perioodil 29.11.2007- 13.10.2008 kokku 178 000 krooni ning raha andis ta raamatupidaja kätte.
12.Tunnistaja V. L. ütlused on vastuolus OÜ V. pankrotihalduri 29.01.2010 teatisega, mille kohaselt ei ole OÜ V. hagejaga koostööd teinud (vastavalt infole, mis pankrotihaldur on saanud OÜ V. raamatupidajalt) ning seega ei ole raamatupidamises ka lepinguid, millele tunnistaja V. L. viitas. Lepingute olemasolul oleks OÜ V. pankrotihaldur nendele viidanud. Tunnistaja V. L. ütlused ei ole piisavad selleks, et lugeda tõendatuks, et kostjad on sularahas välja võetud hageja raha kasutanud mittetulundusühingu kohustuste täitmiseks ja seega mittetulundusühingu huvides. Samuti ei kinnita tunnistaja V. L. ütlusi mitte ükski teine asjas esitatud tõend. Asjas ei ole esitatud hageja ja OÜ V. võlasuhte olemasolu kohta dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid kostjate väiteid võlasuhte ja selle täitmise kohta.
13.Hageja ja T.Kuinberg vahel 01.05.2005 sõlmitud lepingut saab käsitleda käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes. Juhul kui juhatuse liige maksab endale täiendavalt tasu, mida ei ole tema teenistuslepinguga ette nähtud, peaks ta ennast mõistlikult varustama vastava korraldusega (s.t käsundiandja juhisega) ja tõenditega selle täitmise kohta. T.Kuinberg ei ole tõendanud, et tal oli õiguslik alus saada puhkusekompensatsiooni 30 658 krooni ning et selle väljamaksmine oleks toimunud kooskõlas 01.05.2005 lepingu ja hageja põhikirjaga. Selline väljamakse ei saanud toimuda üksnes raamatupidaja ettepanekul, nagu T.Kuinberg kohtuistungil väitis. T. Kuinberg ei ole esitanud tõendit, mis kinnitaks tema väiteid või näitaks ära puhkuse rahalise kompensatsiooni määramise aluse, mille alusel raamatupidamises ülekanne tehti. Seega on 30 658 krooni suurune puhkusetasu makse tehtud õigusliku aluseta ning selles ulatuses on T.Kuinberg tekitanud hagejale kahju.
14.Tõendatud on kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Hageja raamatupidamises puuduvad dokumendid, mis kinnitaks
puhkusekompensatsiooni väljamaksmise seaduslikkust ja hageja arveldusarvelt välja võetud sularaha kasutamist hageja huvides. Hageja pangakontolt võetud summasid tuleb lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 tähenduses hageja kahjuks, kuna hagejal oleks käibevara 391 783 krooni võrra rohkem, kui kostjad ei oleks hagejale kahju tekitanud (T.Kuinberg 193 625 + 30 658 = 224 283 krooni ja U.Toome 167 500 krooni). Tekkinud kahju ärahoidmine oli juhatuse liikme ja likvideerija kohustuste eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus on tekkinud (VÕS § 127 lg 2). Samuti pidid kostjad taolise kahju tekkimist kohustuste rikkumise võimaliku tagajärjena ette nägema ning kostjad on kohustusi rikkudes olnud raskelt hooletud (VÕS § 127 lg 3). Sellest tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ja T. Kuinbergilt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele (193 625 krooni + 30 658 krooni) 224 283 krooni ja U.Toomelt 167 500 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
16.Maakohus kohaldas otsuse tegemisel vääralt materiaalõigust ja hindas vääralt tõendeid, mis viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Kohus leidis ebaõigesti, et Rödl&Partner Audit OÜ poolt koostatud kontrolli kokkuvõte, OÜ V. juhatuse liikme V. L. allkirjastatud kinnitus ja OÜ V. pankrotihalduri e-kiri tõendavad hageja nõuet. Nende tõendite alusel ei saa lugeda tõendatuks kostjate poolt hagejale kahju tekitamist.
17.Kostjad esitasid kohtule OÜ V. juhatuse liikme V. L. kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta on OÜ V. esindajana hageja raamatupidamises kajastatud sularahaarvete alusel sularaha reaalselt vastu võtnud. V. L. kinnitas kohtus ka vande all, et on T.Kuinbergilt kui hageja esindajalt vaidlusalused rahasummad vastu võtnud. Kohus käsitles ebaõigesti OÜ V. pankrotihalduri e-kirja kui tõendit ja luges põhjendamatult tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks. OÜ V. pankrotihaldur ei ole käesolevas kohtumenetluses osaline. Samuti ei ole ta teostanud nimetatud osaühingu raamatupidamise kontrolli ega tuvastanud fakti, et osaühing ei ole hagejaga koostööd teinud ega hagejalt raha saanud. Pankrotihaldur edastas üksnes OÜ V. raamatupidaja väite, ise pankrotihaldurina vastavat asjaolu tuvastamata ja kinnitamata. Antud e-kirja ei tohiks käsitleda tõendina, kuna see ei oma tõenduslikku väärtust. Kohus oleks pidanud sellise dokumendi vastuvõtmisest keelduma või TsMS § 238 lg 5 alusel jätma selle otsuse tegemisel arvestamata.
18.Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, kui ei võtnud seisukohta kostjate väite osas, et OÜ V. raamatupidaja, kelle pankrotihaldur viitab, ei olnud ettevõtte raamatupidaja tehingute tegemise ajal ja ei pruukinud seega tehingutega kursis olla.
19.Kohus on ebaõigesti käsitlenud Rödl & Partner Audit OÜ poolt koostatud aruannet. Rödl & Partner Audit OÜ ei ole teostanud kontrolli hageja raamatupidamises, vaid on andnud üksnes seisukoha hageja poolt audiitorile esitatud andmete osas. Aruandes on audiitor märkinud, et käsundi käigus läbiviidud protseduurid ei kujutanud endast auditit ega finantsinformatsiooni ülevaatamist ja seetõttu ei väljendata aruandes auditile ega finantsinformatsiooni ülevaatamisele omast kindlustunnet. Seega mingit kontrolli ei ole hageja raamatupidamises teostatud ja aruannet ei saa käsitleda kui kontrolli tulemust.
20.Maakohus viitas otsuses asjaolule, et kostjad oleksid pidanud end ise varustama tõenditega kohustuse täitmise kohta. Kostjad olidki end vastavate tõenditega varustatud, kuid kohus neid ei arvestanud. Kostjad esitasid OÜ V. juhatuse liikme kirjaliku kinnituse selle kohta, et OÜ V. sai sularahas makstud summad kätte. Samuti
kinnitas seda kohtuistungil vande all tunnistaja – OÜ V. juhatuse liige. Kuna on olemas sularahaarved ja tehingu vastaspoole kinnitus arvete alusel tasutud raha vastuvõtmise kohta, on tõendatud sularaha kasutamine hageja huvides.
21.Kohus tegi meelevaldse ja oletusliku järelduse, et kui OÜ V. raamatupidamises oleks olnud hageja ja OÜ V. vahel sõlmitud lepingud, oleks pankrotihaldur e-kirjas nendele viidanud. Tunnistaja V. L. kinnitas kohtus, et poolte vahel olid sõlmitud kirjalikud lepingud, kuid need jäid pankrotihaldurile üle antud raamatupidamise hulka. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
23.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
24.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
25.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohus kohaldas mittetulundusühingu juhatuse liikme ja likvideerija vastutuse osas õigesti otsuses märgitud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS), tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja VÕS sätteid. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
26.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostjad on võtnud hageja pangakontolt välja sularaha vastavalt 193 625 krooni (T.Kuinberg) ja 167 500 krooni (U.Toome). Nimetatud summade kulutamist hageja huvides oleks pidanud tõendama kostjad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostjad seda ei teinud.
27.Kohus leidis põhjendatult, et tunnistaja V. L. ütlused ei ole usaldusväärseks tõendiks. V. L. on esitanud kirjalikult vastupidiseid kinnitusi nii sularaha saamise kui ka mittesaamise kohta (t lk 98,107,122). Oma vastuolulisi kinnitusi ta kohtuistungil millegagi põhjendada ei osanud. Ekslik on kostjate seisukoht, nagu ei oleks maakohus võinud OÜ V. pankrotihalduri e-kirja (t lk 27) tõendina arvestada ja oleks pidanud selle vastuvõtmisest keelduma. Selline seisukoht ei ole kooskõlas TsMS §-s 229 sätestatuga. Asjaolu, et OÜ V. pankrotihaldur ei olnud käesolevas asjas menetlusosaline, ei tähenda, et kohus oleks pidanud jätma tema kirjas sisalduva teabe arvestamata. Pankrotihalduril oli õigus äriühingu nimel vastavat teavet edastada. Kostjate kohustus oleks olnud tõendada vastupidist, s.h ka oma väidet, et raamatupidaja, kellele pankrotihaldur oma kirjas viitab, ei töötanud raamatupidajana tehingute tegemise ajal ega saanud olla nendega kursis. Pankrotihalduri e-kiri ei sisalda raamatupidaja nime, kelle andmete alusel kiri koostati. Kostjate paljasõnaline väide raamatupidaja vahetumise ja uuel raamatupidajal teabe puudumise kohta ei ole otsuse tegemisel arvestatav.
28.Maakohus käsitles ka Rödl & Partner Audit OÜ poolt koostatud aruannet õigesti tõendina. Asjaolu, et tegemist ei olnud auditiga ja aruanne on koostatud hageja poolt kontrollimiseks esitatud andmete alusel, ei tähenda, et selles sisalduvat informatsiooni ei saaks otsuse tegemisel arvestada.
29.OÜ V. pankrotihaldur kinnitas oma e-kirjas, et nimetatud äriühing ei ole hagejaga koostööd teinud. Sellest võib järeldada, et vastavaid kirjalikke lepinguid OÜ V. raamatupidamises ei olnud. Ka kostjad ei toonud hagile vastuväiteid esitades esile asjaolu, et hageja ja OÜ V. olid sõlminud töö tegemiseks kirjalikud lepingud. Kohtuistungil leidsid kostjad, et lepingud ei oma asja lahendamisel tähtsust ja nad vaidlesid vastu hageja taotlusele lükata asja arutamine edasi, et koguda tõendeid kirjalike lepingute olemasolu kohta, millele viitas esmakordselt tunnistaja V. L. (t lk 147). Seega ei olnud kostjad huvitatud kirjalike lepingute olemasolu väljaselgitamisest, mis oleks võinud kostjate väiteid hageja kohustuse olemasolu ja selle täitmise kohta kinnitada. Kirjalike lepingute olemasolu ei saa antud juhul lugeda tõendatuks tunnistaja V. L. ütlustega, sest ta on andnud kirjalikult vastupidise kinnituse (t lk 122) ja seega ei ole tunnistaja ütlused ka selles osas usaldusväärsused ega tõendina arvestatavad.
30.Kuna apellatsioonkaebuses ei ole ühtegi põhjendust selle kohta, miks on kostjate arvates kohtuotsus ebaõige T.Kuinbergilt välja mõistetud 30 658 krooni osas (õigusliku aluseta tehtud puhkusekompensatsiooni väljamakse), ei käsitle ringkonnakohus eraldi seda osa maakohtu otsusest.
31.Maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust ringkonnakohus ei muuda. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi hageja apellatsioonimenetluse kulud 57% ulatuses T.Kuinberg ja 43% ulatuses U.Toome. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.