Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

hageja kasuks 860 260,88 krooni; täitemenetluses on võlast tasutud 481,02 krooni; kostjad esitasid AS Supreks Ehitus pankrotiavalduse 22.04.2010. Hageja kahjuks on 16.10.2009 kohtuotsusega äriühingult välja mõistetud ning hagejale tasumata kohustus 710 429,06 krooni. Kuna hageja nõuab nõude täitmist endale, siis ei saa hageja tugineda kostjate kui juhatuse liikmete hoolduskohustuse rikkumisele. Kostjate juhatuse liikmete hoolsuskohustuse rikkumine ei võimaldaks hagejal nõuda kostjatelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist endale, kuivõrd VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 1 kaitse eesmärgiks on kaitsta äriühingut, mitte äriühingu võlausaldajaid. Võlausaldaja ees vastutavad äriühingu juhatuse liikmed üksnes juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud ühingu võlausaldajate kaitseks. Hageja heidab kostjatele ette seda, et kostjad ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Samas ei ole hageja täpsustanud, millal tema arvates selline kohustus kostjatel tekkis ning millal on kostjad oma seadusest tulenevat kohustust rikkunud. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 306 lg-st 31 tulev kohustus esitada kohtule aktsiaseltsi püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavaldus. Hageja ei ole täpsustanud aega, mil kostjatel oleks tulnud pankrotiavaldus esitada. Samas saab avaldusest järeldada, et selle perioodi alguseks saab lugeda hageja kasuks tehtud kohtuotsuse tegemist (16.10.2009). Kohus lähtub nimetatud perioodist. Kohtuotsus jõustus 17.11.2009, täitmisteade toimetati kostjale II kätte 22.11.2009. Hageja seaduslik esindaja avaldas kohtuistungil, et lepingu sõlmimise ajal kontrollitakse alati lepingu vastaspoolt. Seega pidi AS Supreks Ehitus lepingu sõlmimise ajal, s.o 2008.a teises pooles, hageja enda avaldatud asjaolu kohaselt olema maksejõuline. Äriühingus toimus kuni pankrotiavalduse esitamiseni majandustegevus. Äriühingul oli kaks suurt võlgnikku, mistõttu ei pidanud ta end püsivalt maksejõuetuks, ta tegeles võlgnevuste sissenõudmisega ja esitas hiljem oma võlgnike suhtes pankrotiavaldused, milliste alustel ka pankrotid välja kuulutati – OÜ Heki Haldus pankrot 07.05.2010 ja OÜ Endoliin Grupp pankrot 07.12.2009. Kostjate väiteid tõendab äriühingu bilanss, mille kohaselt ilmnes pankrotiavalduse esitamise vajadus alles 31.03.2010 seisuga bilansist ning 2009.a lõpus ei olnud äriühingul püsivat maksejõuetust pankrotiseaduse mõttes. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad on rikkunud juhatuse liikmetena pankrotiavalduse esitamise kohustust, ega seda, et kostjatel oli ÄS § 306 lg 31 järgi kohustus esitada pankrotiavaldus enne 22.04.2010. Puudub vaidlus, et kostjad juhatuse liikmetena olid õigustatud AS Supreks Ehitus arvelduskontot käsutama. Seega ei ole kostjate poolt aktsiaseltsi arvelduskontolt raha väljavõtmise näol tegemist seadusest või mõnest muust aktsiaseltsi juhatuse liikme tegevust reguleerivast aktist tuleneva kohustuse rikkumisega. Hageja sellesisulised väited viitavad karistusõiguslikule varguse või omastamise kuriteokoosseisule V.Luzgini poolt. Varavastaste süütegude kuriteokoosseisude poolt kaitstavaks õigushüveks on omand. Seega kaitsevad osundatud sätted omandi koosseisus oleva asja omanikku, käesoleval juhul AS Supreks Ehitust. Tegemist ei saa olla VÕS § 1045 lg 3 tähenduses normidega, mille eesmärgiks on kaitsta hagejat, mistõttu puudub sellel alusel nõude rahuldamiseks alus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 7

tulenevalt. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tulenev võimalik kahju hüvitamise nõue kuulub äriühingule, mitte võlausaldajale.

täitemenetluses rahalise nõude 3 kuulise tähtaja jooksul mittetäitmise fakt iseenesest asjaolu, mis kinnitab maksejõuetust. Kui lisada kolm kuud kuupäevale 22.11.2009, siis pidid kostjad esitama pankrotiavalduse hiljemalt 22.02.2010.

Vastav kohustus on sätestatud ÄS § 306 lg-s 31. Maakohus tuvastas bilansi alusel õigesti, et 2009.a lõpus ei olnud AS-l Supreks Ehitus maksejõuetust pankrotiseaduse mõttes. Seda kinnitab lisaks bilansi andmetele ajutise pankrotihalduri aruanne, mille kohaselt ületasid äriühingu varad 2009.a lõpus kohustusi 1,13 korda ja omakapital oli 642 495 krooniga positiivne (II kd lk 36). AS Supreks Ehitus majandustegevus lõppes üldise majanduskriisi tõttu (tellimusi ei laekunud ja osa tellijaid oli muutunud maksejõuetuks), mistõttu müügitulu 2010.a enam ei teenitud ja äriühing sattus makseraskustesse (II kd lk 36). Kohtul ei olnud alust kahelda bilansis näidatud arvude usaldusväärsuses. Maakohtu järeldust ei muuda ebaõigeks asjaolu, et 06.10.2010 kohtumäärusega lõpetati AS Supreks Ehitus pankrot pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pealegi ei saanud maakohus nimetatud määrusega otsuse tegemisel arvestada, sest see määrus tehti pärast käesoleva tsiviilasja arutamist. Samuti ei oma pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimise aja tuvastamisel tähtsust kohtutäituri 22.03.2010 õiendis märgitud andmed võlgnikul registervara puudumise ja kontol raha puudumise kohta. Asja materjali kohaselt tegeles AS Supreks Ehitus kuni pankrotiseisu ilmnemiseni aktiivselt oma võlgnikelt võlgade sissenõudmisega (I kd lk 79, 80-90, 101-105, 116,117, 123-129, 137-139). Asjaolu, et see tegevus ei andnud tulemusi, ei olenenud kostjatest ega AS-st Supreks Ehitus.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.