2-10-14784 OÜ RGR Metall hagi Vassili Luzgini ja Viktor Arhipovi vastu solidaarselt kahju 710 429,06 krooni hüvitamiseks Harju Maakohtu 15. oktoobri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ RGR Metall apellatsioonkaebus
Tsiviilasi
01. veebruar 2011, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ RGR Metall (registrikood 10520479, asukoht Peterburi tee 57a, Tallinn, seaduslik esindaja Alexey Masliy) Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja I Vassili Luzgin (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXX X-XX, XXXXXXXX XXXXXXXX) Kostja II Viktor Arhipov (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX-X, XXXXXX XXXX,
XXX XXXX XXXXXXXX)
Kostjate lepinguline esindaja Aleksei Gretšiškin Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
45 404,69 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.oktoobri 2010 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad hageja, OÜ RGR Metall kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,
samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ RGR Metall esitas 29.03.2010 Harju Maakohtule hagi Vassili Luzgini ja Viktor Arhipovi vastu solidaarselt kahju 710 429,06 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on jõustunud 16.10.2009 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-68484, millega mõisteti AS-lt Supreks Ehitus hageja kasuks välja põhivõlg ja viivis 860 260,88 krooni. Kostjad on AS Supreks Ehitus juhatuse liikmed. Kohtuotsuse sundtäitmisel on kohtutäitur saanud nõude katteks 481,02 krooni ja täitekulude katteks 49,23 krooni. Pärast 18.02.2010 tasaarvestust on AS Supreks Ehitus võlgnevus hageja ees 710 429,06 krooni. Kostjad ei ole täitnud juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Nad jätsid täitmata kohustuse esitada maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult pankrotiavaldus, millest tulenevalt tekkis hagejale kahju. Seda näitab asjaolu, et kohtutäitur sai sisse nõuda võlgnevusest vaid 481,02 krooni. AS Supreks Ehitus maksejõuetus saabus ammu enne kostjate poolt pankrotiavalduse esitamist. Kostjad on käitunud pahauskselt, kuna nad on loovutanud oma nõudeõiguse võlgniku vastu teisele isikule. Kostjad ei olnud ausad ettevõtjad ning nad on raskendanud kohtuotsuse täitmist. 2009.a augustis sai V.Luzgin AS Supreks Ehitus kontolt 616 809,29 krooni. Toimunud on raha vargus, raiskamine, seadusevastane sularahaks tegemine, tahtlik pankrotini viimine, ebaaus äritegevus ja tahtlik rahalise kahju tekitamine hagejale. Kostjate poolt on toime pandud seadusevastane tegu. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja nõue on põhjendamata. Kostjad ei vaidle vastu, et alates 22.11.2009 toimus AS Supreks Ehitus suhtes täitemenetlus ning kohtutäitur nõudis sisse 481,02 krooni. AS-l Supreks Ehitus oli kaks suurt võlgnikku – OÜ Heki Haldus ja OÜ Endoliin Grupp ning aktsiaseltsi kreditoorne võlgnevus oli väiksem kui debitoorne võlgnevus. AS Supreks Ehitus ei olnud pankrotiseisundis, mida näitab ka 2009.a bilanss. Aktsiaselts tahtis anda OÜ Endoliin Grupp võlgnevuse üle kolmandale isikule, et kiiremini raha saada ja võlausaldajatele tasuda. Tegelikult nõudeõiguse loovutamist ei toimunud. Kostjatel oli põhjendatud veendumus, et võlad saab sisse nõuda ja hagejale võlg tasutud. 31.03.2010 seisuga koostatud bilanss kohustas kostjaid esitama kohtule pankrotiavaldus, mida ka 22.04.2010 tehti. Kostjad on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Esimese astme kohtu lahend
3.Kohus jättis hagi rahuldamata. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et kostjad olid vaidlusalusel perioodil AS Supreks Ehitus juhatuse liikmed; jõustunud 16.10.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-68484 on AS-lt Supreks Ehitus välja mõistetud
hageja kasuks 860 260,88 krooni; täitemenetluses on võlast tasutud 481,02 krooni; kostjad esitasid AS Supreks Ehitus pankrotiavalduse 22.04.2010. Hageja kahjuks on 16.10.2009 kohtuotsusega äriühingult välja mõistetud ning hagejale tasumata kohustus 710 429,06 krooni. Kuna hageja nõuab nõude täitmist endale, siis ei saa hageja tugineda kostjate kui juhatuse liikmete hoolduskohustuse rikkumisele. Kostjate juhatuse liikmete hoolsuskohustuse rikkumine ei võimaldaks hagejal nõuda kostjatelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist endale, kuivõrd VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 1 kaitse eesmärgiks on kaitsta äriühingut, mitte äriühingu võlausaldajaid. Võlausaldaja ees vastutavad äriühingu juhatuse liikmed üksnes juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud ühingu võlausaldajate kaitseks. Hageja heidab kostjatele ette seda, et kostjad ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Samas ei ole hageja täpsustanud, millal tema arvates selline kohustus kostjatel tekkis ning millal on kostjad oma seadusest tulenevat kohustust rikkunud. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 306 lg-st 31 tulev kohustus esitada kohtule aktsiaseltsi püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavaldus. Hageja ei ole täpsustanud aega, mil kostjatel oleks tulnud pankrotiavaldus esitada. Samas saab avaldusest järeldada, et selle perioodi alguseks saab lugeda hageja kasuks tehtud kohtuotsuse tegemist (16.10.2009). Kohus lähtub nimetatud perioodist. Kohtuotsus jõustus 17.11.2009, täitmisteade toimetati kostjale II kätte 22.11.2009. Hageja seaduslik esindaja avaldas kohtuistungil, et lepingu sõlmimise ajal kontrollitakse alati lepingu vastaspoolt. Seega pidi AS Supreks Ehitus lepingu sõlmimise ajal, s.o 2008.a teises pooles, hageja enda avaldatud asjaolu kohaselt olema maksejõuline. Äriühingus toimus kuni pankrotiavalduse esitamiseni majandustegevus. Äriühingul oli kaks suurt võlgnikku, mistõttu ei pidanud ta end püsivalt maksejõuetuks, ta tegeles võlgnevuste sissenõudmisega ja esitas hiljem oma võlgnike suhtes pankrotiavaldused, milliste alustel ka pankrotid välja kuulutati – OÜ Heki Haldus pankrot 07.05.2010 ja OÜ Endoliin Grupp pankrot 07.12.2009. Kostjate väiteid tõendab äriühingu bilanss, mille kohaselt ilmnes pankrotiavalduse esitamise vajadus alles 31.03.2010 seisuga bilansist ning 2009.a lõpus ei olnud äriühingul püsivat maksejõuetust pankrotiseaduse mõttes. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad on rikkunud juhatuse liikmetena pankrotiavalduse esitamise kohustust, ega seda, et kostjatel oli ÄS § 306 lg 31 järgi kohustus esitada pankrotiavaldus enne 22.04.2010. Puudub vaidlus, et kostjad juhatuse liikmetena olid õigustatud AS Supreks Ehitus arvelduskontot käsutama. Seega ei ole kostjate poolt aktsiaseltsi arvelduskontolt raha väljavõtmise näol tegemist seadusest või mõnest muust aktsiaseltsi juhatuse liikme tegevust reguleerivast aktist tuleneva kohustuse rikkumisega. Hageja sellesisulised väited viitavad karistusõiguslikule varguse või omastamise kuriteokoosseisule V.Luzgini poolt. Varavastaste süütegude kuriteokoosseisude poolt kaitstavaks õigushüveks on omand. Seega kaitsevad osundatud sätted omandi koosseisus oleva asja omanikku, käesoleval juhul AS Supreks Ehitust. Tegemist ei saa olla VÕS § 1045 lg 3 tähenduses normidega, mille eesmärgiks on kaitsta hagejat, mistõttu puudub sellel alusel nõude rahuldamiseks alus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 7
tulenevalt. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tulenev võimalik kahju hüvitamise nõue kuulub äriühingule, mitte võlausaldajale.
8.Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Hageja väitel viitab kostjate tegevus ebaausale äritegevusele, mis teatud juhul võib tähendada heade kommete vastast tahtlikku käitumist. Hageja tugineb sellise väite esitamisel äriühingu pangakonto väljavõttele. Üheks võimalikuks äriühingu liikme vastutuse aluseks saab olla VÕS § 1045 lg 1 p 8, mis sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Nimetatud sätte alusel on võlausaldajal õigus nõuda sellise õigusvastase ja süülise käitumisega põhjustatud kahju hüvitamist, mille ärahoidmine oli VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise keelu kaitse-eesmärgiga. Kuna hageja on väitnud, et pangakontolt välja võetud sularaha ning tehtud maksed selgitusega „avansiaruanne“ on kostjate poolt tehtud tahtlikult selleks, et tekitada hagejale kahju, siis oleks hagejal tulnud oma väiteid tõendada. Kostjad hageja väidetega ei nõustunud ning avaldasid kohtuistungil, et kontolt võetud raha kasutati äriühingu huvides, mille kohta on olemas raamatupidamisdokumendid ja arved. Hagejal tulnuks tõendada, et väljamakseid ja sularaha, millele ta on 09.07.2010 menetlusdokumendis tuginenud, ei ole kasutatud äriühingu huvides ning need on tehtud vaid selleks, et jätta täitmata (kohtuotsusest tulenev) kohustus hageja ees. Esitatud asjaoludel ei tuvastanud kohus kostjate poolt heade kommete vastast tahtlikku käitumist. Samuti ei ole äriühing loovutanud nõuet, millele hageja hagiavalduses tugines. Apellatsioonkaebus
9.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule või alternatiivselt teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
10.Maakohtu otsuses puudub kirjeldus, milliste bilansiandmete alusel jõudis kohus järelduseni, et kostjatel ei olnud enne 22.04.2010 pankrotiavalduse esitamise kohustust. Bilansis on kaks veergu arvudega, seisuga 31.12.2009 ning 31.03.2010. Seejuures kahjude matemaatiline suurus on mõlemal juhul negatiivne. Esimese astme kohus ei hinnanud ega kontrollinud seda asjaolu. Kohus ei selgitanud, kas püsiva maksejõuetuse tundemärgid olid olemas 31.01.2010 või 28.02.2010 seisuga. Samuti ei kontrollinud kohus bilansiarvude usaldusväärsust ÄS 315 lg 2 tähenduses.
11.Maakohtu järeldus, et kostjatel puudus pankrotiavalduse esitamise kohustus enne 22.04.2010 on ebaõige, sest maakohtu 06.10.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-18722 lõpetati AS Supreks Ehitus pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. AS-l Supreks Ehitus mistahes vara puudumise fakt kinnitab, et selle juhatuse liikmed esitasid pankrotiavalduse ilmse hilinemisega. Kui juhatuse liikmed oleks täitnud oma kohustusi hoolsalt ja esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt, siis ei oleks tekkinud olukorda, kus AS-l Supreks Ehitus puuduvad vahendid võlausaldajatega arveldamiseks. Otsuse tegemisel ei andnud esimese astme kohus sellele asjaolule hinnangut.
12.Kohus tuvastas, et püsiv maksejõuetus ilmnes 31.03.2010 ja kostjad esitasid AS Supreks Ehitus pankrotiavalduse 22.04.2010. Vastavalt ÄS § 306 lg-le 31 peab juhatus maksejõuetuse kindlakstegemisel esitama koheselt, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul pankrotiavalduse. Juhatus ei järginud 20 päevast tähtaega. Teatis kohtuotsuse täitmisest toimetati täitemenetluse raames Viktor Arhipovi kätte 22.11.2009. Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 2 kohaselt on võlgniku poolt
täitemenetluses rahalise nõude 3 kuulise tähtaja jooksul mittetäitmise fakt iseenesest asjaolu, mis kinnitab maksejõuetust. Kui lisada kolm kuud kuupäevale 22.11.2009, siis pidid kostjad esitama pankrotiavalduse hiljemalt 22.02.2010.
13.Kohus jättis kontrollimata ja hindamata kohtutäituri õiendis toodud faktilised asjaolud (võlgnikul mistahes vara puudumine, maksuvõlad ja saldojääk pangakontol 530,25 krooni seisuga 09.12.2009), mis kinnitavad, et kostjad kui AS Supreks Ehitus juhatuse liikmed oleks pidanud juba 2009.a esitama kohtusse pankrotiavalduse.
14.Maakohus leidis valesti, et äriühingus toimus kuni pankrotiavalduse esitamiseni majandustegevus. Asjas puuduvad tõendid, mis seda kinnitaks.
15.Kohtuotsus on vastuolus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga. Kohus ei põhjendanud, mis põhjusel ta ei nõustunud hageja faktiliste väidetega, samuti ei analüüsinud kohus kõiki tõendeid ning ei ole tõendeid tagasi lükates seda otsuses põhjendanud.
16.Maakohus leidis vääralt, et hageja ei tõendanud kontolt võetud raha kasutamist äriühingu huvide vastaselt. Hageja on kohtule vajalikud tõendid esitanud. Panga väljavõte kinnitab üheselt kostjate ebaausa tegevuse fakti. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostjad leiavad, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Kaevatavas kohtuotsuses on üksnes ekslikult märgitud, et AS-s Supreks Ehitus toimus kuni pankrotiavalduse esitamiseni majandustegevus. Tegelikult tegeles AS Supreks Ehitus kuni pankrotiavalduse esitamiseni oma võlgnikelt võlgnevuste sissenõudmisega. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
19.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus tuvastas ebaõigesti AS Supreks Ehitus majandustegevuse lõppemise aja. AS Supreks Ehitus majandustegevus lõppes 2009.a oktoobris (II kd t lk 36). See ebatäpsus ei muuda aga maakohtu otsust lõppjärelduses ebaõigeks. Muus osas võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
20.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostjad ei rikkunud ÄS § 306 lg-s 31 sätestatud kohustust esitada maksejõuetuse ilmnemisel kohtule aktsiaseltsi pankrotiavaldus. Kostjad esitasid AS Supreks Ehitus pankrotiavalduse 22.04.2010, kui 31.03.2010 seisuga tehtud bilansist ilmnes äriühingu maksejõuetus. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostjad oleks pidanud pankrotiavalduse esitama tulenevalt PankrS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatust hiljemalt 22.02.2010, kui AS Supreks Ehitus ei täitnud täitemenetluses kohtuotsust kolme kuu jooksul. PankrS § 10 lg-s 2 on sätestatud asjaolud, millistele peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks oma pankrotiavalduses tuginema. Nimetatud sättest ei tulene võlgniku juhatuse liikmetele kohustust esitada pankrotiavaldus, nagu hageja ekslikult leiab.
Vastav kohustus on sätestatud ÄS § 306 lg-s 31. Maakohus tuvastas bilansi alusel õigesti, et 2009.a lõpus ei olnud AS-l Supreks Ehitus maksejõuetust pankrotiseaduse mõttes. Seda kinnitab lisaks bilansi andmetele ajutise pankrotihalduri aruanne, mille kohaselt ületasid äriühingu varad 2009.a lõpus kohustusi 1,13 korda ja omakapital oli 642 495 krooniga positiivne (II kd lk 36). AS Supreks Ehitus majandustegevus lõppes üldise majanduskriisi tõttu (tellimusi ei laekunud ja osa tellijaid oli muutunud maksejõuetuks), mistõttu müügitulu 2010.a enam ei teenitud ja äriühing sattus makseraskustesse (II kd lk 36). Kohtul ei olnud alust kahelda bilansis näidatud arvude usaldusväärsuses. Maakohtu järeldust ei muuda ebaõigeks asjaolu, et 06.10.2010 kohtumäärusega lõpetati AS Supreks Ehitus pankrot pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pealegi ei saanud maakohus nimetatud määrusega otsuse tegemisel arvestada, sest see määrus tehti pärast käesoleva tsiviilasja arutamist. Samuti ei oma pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimise aja tuvastamisel tähtsust kohtutäituri 22.03.2010 õiendis märgitud andmed võlgnikul registervara puudumise ja kontol raha puudumise kohta. Asja materjali kohaselt tegeles AS Supreks Ehitus kuni pankrotiseisu ilmnemiseni aktiivselt oma võlgnikelt võlgade sissenõudmisega (I kd lk 79, 80-90, 101-105, 116,117, 123-129, 137-139). Asjaolu, et see tegevus ei andnud tulemusi, ei olenenud kostjatest ega AS-st Supreks Ehitus.
22.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja oleks pidanud tõendama, et AS Supreks Ehitus kontolt tehti väljamakseid ja võeti välja sularaha mitte äriühingu huvides, vaid eesmärgiga jätta hageja ees täitmata võla tasumise kohustus. Hageja seda tõendanud ei ole. Konto väljavõtte alusel sellist järeldust iseenesest teha ei saa, nagu hageja ekslikult leiab. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud kostjate tegevuses kuritarvitusi.
23.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
24.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.