Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.KÜ Toome 12 esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku A. S.`i vastu 111.22 euro võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 18.06.2010.a võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 22.06.2010.a. Võlgnik esitas 26.06.2010.a nõudele vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohtu 19.08.2010.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse.
2.Viru Maakohtu 23.08.2010.a määrusega jäeti hagi käiguta, hageja esindajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esindaja kõrvaldas puudused 07.09.2010.a.
3.09. septembril 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on korteriomandi, asukohaga xxx, omanik. Elumaja haldamist ja majandamist teostab korteriühistu Toome 12. Kostja on jätnud tasumata kommunaalteenuste eest, seoses millega seisuga 31.08.2010.a on tal tekkinud võlgnevus hageja ees 127.63 eurot (1 996.96 krooni) ja viivis 6.04 eurot (94.45 krooni). Iga kuu on hageja esitanud kostjale arved, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud
4.Hageja palus vastavalt korteriühistu põhikirja punktidele 4.2.1, 4.2.6, 4.2.8, KÜS § 7 lg 4, § 13 lg 1, lg 4, § 151, TsMS § 367 välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 127.63 eurot (1 996.96 krooni), viivis kuni 31.08.2010.a summas 6.04 eurot (94.45 krooni), riigilõiv 63.91 eurot (1 000 krooni) ja menetluskulud 199.40 eurot (3 120 krooni). Samuti palus hageja välja mõista kostjalt viivis 0.07% päevas põhinõudelt 127.63 eurot (1 996.96 krooni) alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni määraga 0.07% päevas.
5.Hageja ei soovinud asja arutamist kohtuistungil ja nõustus tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.08. oktoobril 2010.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Kostja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks, kuna nimetatud võlgnevus on tekkinud 2004. aastal. Kuni 2004. aastani tasus iga korteriomanik ise vee eest otse teenuse osutajale, alates 2004. aastast hakkasid korteriühistu liikmed tasuma vee eest korteriühistule ning korteriühistu tasus teenuse eest selle osutajale.
7.20.07.2005.a esitas hageja kostjale hoiatuse. Nimetatud hoiatusest on näha, et seisuga 01.07.2005.a oli kostjal hageja ees võlgnevus summas 39.53 eurot (618.55 krooni). Seega oli kostja võlgnevus sissenõutav juba 01.07.2005.a. Kostja palus kohaldada nõudele aegumist vastavalt TsÜS § 142 lg 1.
8.Kostja märkis, et 20.04.2010.a L. G. tasus kostja eest hagejale arve nr. T56/03-10 alusel hooldustasu, külma vee eest ja remondifondi tarbeks 55.69 eurot (871.30 krooni). Antud summa oli tasutud ekslikult, nimetatud summa tasuti OÜ Tammiku Maja poolt esitatud arve 3/25798 alusel. Arve nr. T56/03-10 alusel kuulus tasumisele 34.59 eurot (541.26 krooni). Enammakstud summa 21.09 euro (330.04 krooni) tagasimaksmiseks esitas kostja 25.06.2010.a hagejale avalduse. Hageja 22.07.2010.a vastusest nähtub, et enammakstud summa on arvestatud võla kustutamiseks ning selle summa võrra on võlanõuet vähendatud. 03.06.2010.a esitatud arve kohaselt kuulus tasumisele 35.41 eurot (554.04 krooni), kostja tegi ümberarvestuse ja tasus 14.32 eurot (224 krooni).
2 (7)
2-10-26786
9.Kostja poolt ekslikult tasutud summat ei saa lugeda nõude tunnustamiseks ning sellest lähtuvalt palub kostja kohaldada nõude suhtes aegumist. Aegumise kohaldamata jätmise korral palus kostja jätta hagi rahuldamata, kuna hageja nõue ei ole põhjendatud. 20.07.2005.a hoiatuse kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees 618.55 krooni. Hageja aga on arvestanud intressi, põhinõudelt 1 996.96 kroonilt. Intressi arvestamise viis on kostjale arusaamatu ja intressi tuleks arvestada üksnes põhinõudelt. Hageja ei ole toonud, millest tema nõue koosneb. Hagile lisatud arvestused on ekslikud ning ei ole samased hageja poolt esitatud arvetel tooduga. Kostja on perioodil jaanuar 2010.a kuni juuli 2010.a tasunud külma vee eest ettenähtust rohkem, nõue oli summas 52.79 eurot (826 krooni), kostja on tasunud 60.41 eurot (945.25 krooni).
10.Kostja samuti nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
POOLTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
11.09. novembril 2010.a esitatud seisukohas palus hageja esindaja jätta taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kostja väide, et võlgnevus tekkis 2004. aastal, on ebaõige ja eksitav. Tegelikult tekkis võlgnevus arvete mittenõuetekohase, so. osalise tasumise tõttu. 20.07.2005.a hoiatuses märgitud võlgnevus 39.53 eurot (618.55 krooni) on kostja poolt tasutud. Kostja on talle esitatud arveid tasunud osaliselt, seoses sellega on tekkinud võlgnevus summas 127.63 eurot (1 996.96 krooni) ja viivisevõlgnevus summas 6.04 eurot (94.45 krooni).
12.Kostja väide, nagu oleks ta ajavahemikul jaanuar 2010.a kuni juuli 2010.a tasunud külma vee eest ettenähtust rohkem, on ebaõige. Korteriühistu liikmele esitatakse jaanuarikuus tarbitud teenuse eest arve veebruaris, kostja on aga pidanud arvestust konkreetse kuu eest. Seega on kostja arvestused enammakstud summa osas ekslikud ning kostja ei ole vee eest 8.19 eurot (128.19 krooni) enam maksnud. Kostja vastuses toodud tabelis näha, et tabeli I tulbas jaanuarikuu real on 148.31 krooni ning täpselt see sama summa on kostja tabelis II tulbas veebruari kuu real. Sama arvestus kehtib ka järgnevate kuude kohta.
13.Kostja esindaja esitas 12. novembril 2010.a vastuväited hageja seisukohtadele. Kostja ei nõustunud hageja väitega, nagu oleks võlgnevus tekkinud seoses arvete osalise tasumisega. Kostja on kõik arved tasunud täpselt arvetel märgitud summas, mis on esitatud eelmise kuu tarbitud külma vee, hooldustasu ja remondifondi tarbeks. Kostja ei ole tasunud arvetel märgitud võlgnevust ja sellelt arvestatud viivist
14.Hageja esindaja esitas 18. novembril 2010.a vastuväited kostja esindaja vastuväidetele. Kostja väide, et ta on tasunud kõik arved nõuetekohaselt, on väär. Kostja ei ole arvete tasumisel märkinud, millist konkreetset osa ta konkreetsest arvest tasub. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et kostja tasus talle esitatud arved osaliselt, sellest tekkis ka võlgnevus.
15.25. novembril 2010.a esitas kostja esindaja järjekordse vastuväite hageja seisukohtadele. Kostja palus kohaldada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. Kostja jääb arvamuse juurde, et antud nõue tuleneb 2004. aastast. Hageja ei ole tõendanud, millise teenuse eest ja millisel alusel ta võlgnevust nõuab. Hageja poolt koostatud arvega ei saa tõendada võlgu oleva summa alust. Nõue tuleb jätta rahuldamata isegi
3 (7)
2-10-26786 juhul, kuis ee ei oleks aegunud, kuna nõue on ebaselge ja tõendamata. Kostja jääb oma väite juurde, et on kõik arved tasunud nõuetekohaselt. Vastupidist ei ole hageja tõendanud.
MENETLUSE KÄIK
16.10. jaanuaril 2011.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 tähtaja avalduste, taotluste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 31. jaanuarini 2011.a.
17.Hageja esindaja esitas 31. jaanuaril 2011.a vastuväited kostja vastuväitele ja taotluse viivisearvestuse tõendi lisamiseks tsiviilasja materjalide hulka. Hageja kordas veelkord, et kostjal on tekkinud võlgnevus seoses arvete osalise tasumisega. Kostja ei ole tõendanud oma seisukohta, et hageja on määranud võlguolevaks summaks 39.53 eurot (618.55 krooni) ning hakanud sellelt summalt arvestama viivist. Selline seisukoht ei saa olla õige, kuna kostja on ise arveid igakuiselt tasunud (kuigi mittenõuetekohaselt, so, osaliselt).
18.Kostja esindaja esitas 31. jaanuaril 2011.a kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Esindaja palus määrata rahaliselt kindlaks menetluskulud summas 242.86 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
20.Elumajas Toome pst 12, Kohtla-Järve, on moodustatud korteriühistu, mis kanti registrisse 23.07.1997.a (t. lk. 20). Hagiavalduse järgi teostab elamu haldamist ja hooldamist hageja. Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et temale kuulub korteriomand asukohaga Toome pst 12-56, Kohtla-Järve. Ei ole kostjal ka vaidlust hageja poolt elamu hooldamise ja haldamise ega kostjal majandamiskulude tasumise kohustuse tekkimise üle. Pooltel on tekkinud vaidlus hageja poolt arvestatud majandamiskulude suuruse ja nende osaliselt aegumise üle. Menetluse käigus on kostja väitnud, et hagetav summa tuleneb 2004.a, nõue on aegunud ning et hageja viiviste arvestus ei ole kontrollitav.
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja väidab, et kostja kohustus tasuda eelmise omaniku võlgnevus tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 sätestatud muust seadusest tulenevast alusest, s.o KÜS § 13 lg 1, lg 4 ja § 151. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
22.TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas
4 (7)
2-10-26786 vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks peab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama nii kostjal võlgnevuse tekkimise fakti kui ka selle tekkimise ajavahemiku ja suurust. Hagi rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et ta on oma korteriomaniku kohustusi täitnud ja tasunud osutatud teenuste eest täies ulatuses. Kuna pooled on nõustunud asja kirjalikus menetluses lahendamisega, siis eeldavad nad, et kõik haginõude ja kostja vastuväidete tõendamiseks vajalikud dokumentaalsed tõendid on kohtule esitatud.
23.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 alusel korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 15 1 lg 1 järgi majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
24.Hagiavalduse juurde lisatud võlgnevuse arvestuse kohaselt ajavahemikus 01.01.2010.a kuni 31.08.2010.a arvestas hageja kostjale ostetud ja osutatud teenuste eest kokku põhisummas 3 927.76 krooni, s.h hoolduskulud (lähtudes kostja eluruumi üldpinnast 63.3 m2) 2 215.50 krooni, külma vee eest 826.06 krooni ja elumaja remondifondi sihtkapitali maksed 886.20 krooni. Samas ajavahemikus kostja on tasunud hagejale kokku 4 540.42 krooni (t. lk. 31). Seega hageja esitatud arvestuste alusel selles ajavahemikus kostjal ei ole tekkinud võlgnevust hageja ees, vaid tal on ettemaks 612.66 krooni (4 540.42 - 3 927.76). Kostjale esitatud viimase, 01.09.2010.a arve kohaselt seisuga 31.12.2009.a oli kostjal tekkinud võlgnevus põhisummas 2 609.62 krooni. Hagetav põhivõlgnevus 1 996.96 krooni on välja toodud varasema võlgnevuse 2 609.62 krooni ja kostja poolt 2010.a enammakstud summa 612.66 krooni vahena. Lisaks hageja on arvestanud kostjale 2010. a jooksul viivist 94.45 krooni.
25.Hageja, kostja vastuväidetele vaatamata, ei esitanud tõendeid kostjal võlgnevuse tekkimise algusperioodi kohta, mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, millal ja mis ajast alates kostjal väidetav võlgnevus tekkis. KÜS § 2 lg 1 sätestatud ühine majandamine tähendab seda, et arvestusi majandamise kohta peab korteriühistu. Seega aegumise kohaldamise taotluse rahuldamata jätmiseks peab hageja tõendama, et nõue kostja vastu ei ole aegunud. Hageja esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, et nõue kostja vastu pole aegunud.
27.Kuna hageja ei esitanud tõendeid enne 01.01.2010.a kostjale arvestatud summade kohta, siis aegumise kohta esitatud kostja väidete kontrollimiseks analüüsib kohus kostja poolt kohtule ajavahemiku detsember 2006.a kuni juulini 2010.a esitatud arveid (tl. 32, 51-53, 72-81) ja toob nende alusel välja kõik arvestatud ja tasutud summad tabelina. ___________________________________________________________________________________________
5 (7)
2-10-26786 Võlgnevus Arvestatud Tasutud kuu alguses kuu jooksul November
28.Kohus ei nõustu hagiavalduses ja hageja seisukohtades aset leidnud väidetega kostja poolt arvete mittenõuetekohaselt tasumise tõttu võlgnevuse tekkimise kohta. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja on kõik hageja esitatud arved õigeaegselt tasunud. Eeltoodud punktist tulenevalt on arusaamatu kostja võlgnevuste kasv iga kuu järgmise kuu alguseks. Kuna kostja on tasunud arveid täies ulatuses ja õigeaegselt ning hageja arvetest tulenevalt kostjale võimaliku varasema võlgnevuse eest ei ole viivist arvestatud, siis nõustub kohus kostja väidetega hageja nõude põhjendamatuse kohta.
29.Kohus ei nõustu hageja põhjendustega võlgnevuse VÕS § 88 lg 8 ja lg 9 alusel tasumise vajaduse kohta. VÕS § 88 lg 1 alusel, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele
6 (7)
2-10-26786 tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. VÕS § 88 lg 8 ja lg 9 kohaldamise eelduseks on võlgnikul lisaks põhikohustusele intressi ja muude võlgnevuste tekkimine. Käesoleva tsiviilasja raames esitatud arvete alusel ei ole võimalik väita, et kostjal on tekkinud täitmata kohustus hageja eest.
30.TsÜS § 147 lg 3 alusel kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Väidetav kostja võlgnevus on tekkinud enne 01.01.2007.a. Hagi (maksekäsu kiirmenetluse avaldus) on esitatud kohtule 07.06.2010.a. Kostja on taotlenud nõudele aegumise kohaldamist. Kohus vastavalt TsÜS § 143 rahuldab kostja taotluse, kohaldab nõudele aegumist ja jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
31.Menetluses kostja on esitanud hagejale 21.09 euro (330.04 krooni) enammaksmise vastuväite. Käesoleva otsuse põhjenduste punktis 24 on tuvastatud, et kostjal on hageja ees enammaks. Kostja ei ole esitanud nõuet enammakstud summa tagastamiseks kohustamiseks. Seega ei ole ka antud asjaolul käesoleva vaidluse lahendamiseks mingit tähendust. Menetluskulud
32.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
33.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.