2-09-37217/26 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Asjaolud Aleksandr Lebedev esitas 30.07.2010 Harju Maakohtule hagi Andrei Solodovnikovi vastu võla 75 000 krooni (4793,37 euro) ja viivise väljamõistmiseks. Hagi põhjenduste kohaselt teostas kostja hagejale 01.07.2007-31.05.2008 ehitustöid ja vastavalt suulisele kokkuleppele oli kostja töö maksumus 90 kr/h. Hageja tasus kostjale sularahas, kusjuures poolte vahel olid head ja sõbralikud suhted ning kostja küsis avansse. Kostja sai kokku hageja käest 148 136 krooni (9467,62 eurot), tegelikult teostas ta töid vähem ehk 76 280 krooni (4875,18 euro) eest, mistõttu on enammakstud 71 856 krooni (4592,44 eurot). Kostja on võtnud ka ehitusseadmed, mis on tagastamata: ehituslamp maksumusega 250 krooni (15,98 eurot) ja puur maksumusega 565 krooni (36,11 eurot). Uus betoonisegu mikser maksumusega 2190 krooni (139,97 eurot) ja segumikseri vispel maksumusega 595 krooni (38,03 eurot) olid tagastatud, kuid kasutamiseks kõlbmatuna. Hageja nõue kokku on 75 456 krooni (4822,52 eurot), kuid hageja vähendab seda kuni 75 000 kroonini (4793,37 euroni). Samuti tuleb kostjalt sisse nõuda viivist kuni hagi esitamise kuupäevani 9267,60 krooni (592,31 eurot). Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostjal puudusid hagejaga kui füüsilise isikuga suhted, ta töötas OÜ-s Hawetol Grupp töölepingu alusel alates 01.07.2007-31.05.2008, tunnitasuga 90 krooni, allus hageja juhtimisele, töötas hageja poolt määratud objektidel. Kostja sai töötasu 239 480 krooni (15 305,56 eurot), mille maksis välja OÜ Hawetol Grupp juhatuse liige Aleksandr Lebedev. Kostja töökohaks oli Sõmera 4A-2 Tallinnas, kuid ta korraldas ehitustöid ka muudel objektidel, näiteks Sõmera 4A-1 Tallinnas; AÜ Sputnik maja 65Vääna-Jõesuu külas; Niguliste 2-35/36 Tallinnas; Kadaka tee 11 Ilmandu külas; Loopealse tee 3,9 Sõrves; Rannamõisa tee 15C/11-1. Kostja töötas 31.05.2008 viimast päeva ja andis tagasi tema kasutuses olnud töövahendid. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud võlasuhte olemasolu kostjaga. Ainuüksi asjaolu, et hageja isiklikult maksis tasu kostjale teostatud ehitustööde eest, ei kinnita pooltevahelist alusetu rikastumise võlasuhte olemasolu. Asjas kogutud tõendid ei kinnita hagiavalduses esile toodut, et kostja teostas hagejale ehitustöid; selles osas on põhjendatud vastuväited esitanud kostja. Kostja vastuväidete kohaselt pidas ta hagejat Hawetol Grupp OÜ esindajaks ja ennast luges nimetatud äriühinguga töösuhtes olevaks isikuks. Vastavalt TLS § 1 lg 1 töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Hageja on kohtule esitanud poolte vahelise tasu maksmise kinnitusena arvestuse, millest järeldab, et hageja teostas kostja suhtes tööandja esindajana juhtimist, kontrollimist ja töö eest tasumist. Ajatabelites on esile toodud Hawetol Grupp OÜ nimega logo ning hageja väide, nagu teinuks kostja tööd vaid talle, on ümber lükatud teiste tõendite ja tunnistajate ütlustega; kostja töötas ka mitmetel teistel objektidel, mille kuuluvust hagejale ei kinnita ükski tõend. Samas ei ole hageja esile toonud, et tal füüsilise isikuna olnuks konkreetne leping kostjaga tööde teostamise osas ega oma ettevõtlust füüsilise isikuna. Küll on tõendatud, et on olemas Hawetol Grupp OÜ, mille juhatuse liige on hageja. Ainuüksi asjaolu, et hageja andis tasu kostjale üle sularahas, ei loo pooltevahelist võlasuhet. Isegi kui pooltel olid mingisugused kokkulepped hagejale elumaja ehitamiseks 2(5)

töötasuga 80 kr/h, ei ole see eristatav kogu mahus tehtud tööde osast. Hageja on hagiavalduse täpsustuses märkinud, et kostja tegi just tema palvel kõik tööd ning kõik ehitustööd tehti tema tuttavate juures töövõtulepingu korras. Samas ei ole hageja põhjendanud, kellega oli kostjal töövõtusuhe iga konkreetse objekti ja tellija puhul. Hageja vande all antud ütluste kohaselt oli mais 2008.a kostja võlajääk 71 856 krooni (4592,44 eurot). Hageja ütlustest saaks järeldada, et poolte vahel oli laenusuhe, mis ei ole kooskõlas hagis tooduga ega asja esemeks. Tunnistaja M L teadis kinnitada hageja ja kostja vahelist laenusuhet ja tunnistaja M T kinnitusel andis ta kostjale kuuluva tasu hagejale, kui kostja tema juures töötas. See, et kostja töötas hageja pakutud objektil, on kinnitamist leidnud ka M T ütlustega, kes kinnitas, et kostja töötas tema objektil hagejaga kokkuleppel. Kostja vande all antud ütluste kohaselt töötas ta hageja firmas alates 2007.a juulist kuni 12.05.2008 hageja kutsel töötasuga 20 000 krooni (1278,23 eurot) kuus. Hageja andis talle nimekaardi firma logoga, töö toimus erinevatel objektidel. Seega ei saa kostja ütlustest järeldada, et tal oleks olnud kokkuleppeid töö tegemiseks hagejale isiklikult. Hageja esitatud OÜ Hawetol Grupp pangaväljavõte ei saa olla tõendiks, et juriidilisel isikul puudus tegevus, mis välistaks töösuhte olemasolu, ning esitatud SEB Panga väljavõte ei välista asjaolu, et äriühingul võiks olla ka teise panga konto. Pealegi on kostja esitanud müügiarved ja AS Optimera Estonia müügiarved M268986 ja M274488; OÜ Gallaplast arve-saateleht nr 58 on välja antud perioodil, mil poolte ütluste kohaselt oli neil koostöö. Arvete olemasolu kinnitab, et OÜ Hawetol Grupp kindlustas teatud töötingimused ja töövahendid. Hageja nõue tagastamata/rikutud tööriistade eest hüvitise väljamõistmiseks ei ole samuti põhjendatud, sest puuduvad tõendid, et need kuulusid hagejale ning et ta on need üle andnud kostjale. Kostja tööriistade saamist ei kinnitanud. Apellatsioonkaebus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus rikkus selgitamiskohustust ja eelmenetluse ülesandeid. Kogu menetluse käigus väitis hageja, et tema laenas kostjale raha. Asjaolu, et kostja tagastas laenatud summa omapoolse tööde tegemisega, ei muuda asjaolu, et raha olid laenatud. Hageja kinnitas kogu menetluse jooksul, et poolte vahel oli laenusuhe, mitte töösuhe. Maakohus tuli aga järeldusele, et poolte kui füüsiliste isikute vahel puudus võlasuhe ja kehtis töösuhe. Maakohus oleks pidanud selgitama pooltele eelmenetluses, milliseid asjaolusid nad tõendama peavad, s.o. eelkõige seda, millised kokkulepped olid nende vahel raha laenamisel ja tagastamisel ning kuidas neid täideti. Ka jättis maakohus hindamata hageja väite, et temale kuuluv äriühing ei tegutse. See asjaolu on tõendatud nii hageja kui ka tunnistajate M L ja M T ütlustega, samuti pangakonto väljavõttega. Maakohus on oma põhjendused rajanud üksnes kostja ütlustele ja jätnud hindamata muud tõendid, mis lükkavad ümber kostja väited. Tunnistajad M L ja M T kinnitasid, et Hawetol Grupp OÜ kuulus M Tle, kuid kuna tema asus tööle riigiasutusse, pidi ta lõpetama enda osalus kõikides äriühingutes. Selle tõttu registreeriti äriühing hageja nimele. Samuti kinnitasid tunnistaja, et äriühing ei ole tegutsev ettevõte, vaid hoopis n.n. riiulifirma. Maakohus ei ole neid ütlusi analüüsinud ja hinnanud. 3(5)

Muu hulgas leidis maakohus, et ainuüksi asjaolu, et hageja isiklikult andis raha kostjale, ei kinnita, et poolte vahel kehtis võlasuhe. Kuid see asjaolu on kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega. Maakohus ei ole need analüüsinud ja hinnanud. Maakohus jättis tuvastamata, kas ja kes juhtis ja kontrollis kostjat tööde tegemisel. Oma arvamust põhjendas maakohus ainult hageja esitatud tabelitega, kuid ei selgitanud nimetatud asjaolu osas välja kostja seisukohta. Kostja ütlused selle kohta, et ta töötas OÜ-s Hawetol Grupp töölepingu alusel, ei ole usaldusväärsed järgmistel põhjustel. Kostja ei osanud kohtule vastata, millises suuruses sai ta igakuiselt palka. Kostja märkis 27.08.2009 kirjalikus seisukohas, et ajavahemikul 01.07.2007-31.05.2008 pidi ta saama töötasu kokku 239 480 krooni (15 305,56 eurot). Maakohtu istungil kinnitas kostja, et sai hagejalt 148 136 krooni (9467,62 eurot), kuid ta ei nõudnud n.n. tööandjalt vähemsaadud palga tasumist. Selle asjaolu jättis maakohus hindamata. Kostja väide, et tema ei ole hagejale võlgu, on ümber lükatud igakuiste arvestuslehtedega, millel on kostja allkiri. Nimetatud dokumentides on märgitud, kui palju raha kostja sai, kui palju on tasaarvestatud ja kui palju peab ta hagejale tagastama. Samas kostja tunnistus on paljasõnaline. Kostja väide, et hageja pidi tasuma 120 kr/h, ei ole millegagi tõendatud. Võttes need asjaolusid arvesse, pidi maakohus eriti hindama kostja ütluste usaldusväärsust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohus tuvastas, et kostja töötas töölepingu alusel ehitustöölisena, seejuures mitte hageja juures, vaid hageja juhitud osaühingus, mistõttu poolte vahel puudub võlasuhe seonduvalt kostja tööga, samuti väidetav alusetust rikastumisest tulenev suhe. Maakohus on järeldusi tehes hinnanud tõendid ja tuvastanud asjaolusid vastavuses TsMS § de 438 ja 442 lg. 8 nõuetele. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kohus ei rikkunud selgituskohustust. Hagejat esindasid maakohtus kaks juriidilise kõrgharidusega isikut ja hagimenetluse võistlevuse printsiibist tuleneval ei saa kohus anda eelhinnangut hagi aluse asjakohasusest või hagi tõendatusest. Hageja kinnitas, et tema pidas kostja tööaja arvestust ja suunas teda objektidele. Seda kinnitas ka kostja. Seega on asjakohatu apellandi etteheide, et kohus ei küsinud selle kohta kostja seisukohta. Asjaolu, et kostja ei ole esitanud tööandja vastu nõuet vähemmakstud töötasu saamiseks, ei tähenda ei hagi ega esitatud faktiväidete õigeksvõttu. Kolleegium märgib, et tööle võetud töötajale (iganädalaselt) tasuks makstud summasid ei saa käsitada laenuna, isegi kui tegemist oli tasu ettemaksuga (avansiga). Tulenevalt kostja 4(5)