Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-09-37217
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
15.09.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri ALhagi AS vastu võla viiviste nõudes 26.08.2010
75 000 krooni ja
Hageja: AL, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja volitatud lepinguline esindaja Stanislav T , OÜ Statem International, asukoht Endla tn 4, 10142, Tallinn; tel 6 700 307; e-post: [email protected] Hageja volitatud lepinguline esindaja Diana K , isikukood XXX Kostja: AS, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja Vjatšeslav V Kohtuistungil osalesid hageja ja tema esindajad ja kostja ning tema esindaja.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 30.07.2010.a. hageja esitas hagiavalduse 75000 krooni ja viivise sissenõudmiseks. Hageja väitel 01.07.2007-31.05.2008 kostja teostas hagejale ehitustöid ja vastavalt suulisele kokkuleppele oli kostja töö maksumus 90 krooni tunnis, hageja eitab töösuhete olemasolu kostjaga. Hageja väidetel tasus ta kostjale sularahas, kusjuures poolte vahel olid head ja sõbralikud suhted ning kostja küsis avansse. Kostja sai kokku hageja käest 148 136.00 krooni, tegelikult teostas ta töid vähem ehk kõigest 76 280.00 krooni eest, mistõttu enammakstud raha on summas 71 856.00 krooni. Hageja väidab, et kostja on võtnud ehitusseadmed, mis on tagastamata: ehituslamp maksumusega 250 krooni; puur maksumusega 565 krooni. Uus betoonisegu mikser maksumusega 2190 ja segumikseri vispel maksumusega 595 krooni olid tagastatud, kuid kasutamiseks kõlbmatuna. Hageja palub nõuda kostjalt tagasi enamsaadu raha summas 71 856.00 krooni, kahju hüvitamist vastavalt seadmete väärtusele summas 3600.00 krooni Hageja nõue kokku on 75 456.00 krooni, kuid hageja vähendab nõue kuni 75 000.00 kroonini. Hageja samuti palub kostjalt sisse nõuda viivist kuni hagi esitamise kuupäevani vastavalt VÕS § 113 lg 1 summas 9267,60 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja on rikastunud hageja arvelt ja tugineb VÕS § 1032 lg 1 ja 1028. Hagiavalduse asjaolusid soovis hageja tõendada tööaja ja saadud raha arvestustabeliga. Koos hagiavaldusega hageja esitas hagi tagamise taotluse, seada kohtulik hüpoteek ASile kuuluvale varale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas asuva kinnistu registriosa nr. XXX IV jakku AL kasuks summas 77 000.00 krooni esimesele vabale järjekohale. Harju Maakohtu määrusega 31.07.2009 a. on rahuldatud hageja taotlus hagi tagamiseks ( tlk 41). 24.09.2009.a. hageja esitas oma seisukoha kostja 27.08.2009.a. vastusele. Hageja vaidleb vastu töösuhe olemasolule kostjaga. Kostja poolt vastuses nimetatud objektidel hageja töötas kui füüsiline isik oma tuttavate palvel ja hagejale kuuluv äriühing ei ole nende ehitustöödega seotud. Hageja vastusele on tõendina lisatud OÜ HGOÜ 01.06.2007-30.06.2008 pangaväljavõte. 15.02.2010.a hageja esitas täiendava avalduse, milles täpsustab, et ajavahemikul 01.07.200731.05.2008 kostja teostas ehitustöid vastavalt suulisele kokkuleppele töötasuga esimesel kuul 80 krooni/tund ja edaspidi 90 krooni/tund. Kostja tegi tööd hageja kuuluvas kinnistul, aadressil XXX,XXX .... Hageja kinnitab, et kostja töötas objektil XXX , Tallinn, kus tellijaks oli MT, ajavahemikul 10.01.2009-09.02.2009 ja 27.02.2009-09.03.2009. Samuti kostja abistas hagejat tööde tegemisel, objektil AÜ-s M , ajavahemikul 11-11.03.2008. Kostja teostas tööd XXX, tellija L juures. Aadressidel XXX,XXX,XXX ...., ehitustöid ei teostatud.
Kostja vastuväited 27.08.2009.a kostja esitas oma seisukoha, et kostja hagi ei tunnista ( tlk 48-51). Kostja väitel puudusid tal hagejaga kui füüsilise isikuga suhted, hageja juures töötas ta üldehitustööde spetsialisti ametikohal, töötasuga 90 krooni/tund, 10-tunnise tööpäevaga ja 6 päevaga nädalas. Kostja töökohaks oli XXX , Tallinn, kuid korraldas ehitustöid ka muudel objektidel, näiteks, XXX ,XXX,XXX,.... Kostja väidete kohaselt töötas ta OÜ-s HG töölepingu alusel alates 01.07.2007-31.05.2008, tunnitasuga 90 kr., allus hageja juhtimisele, töötas hageja poolt määratud objektidel. Kostja töötas OÜ-s HG juuli 2007 kuni mai 2008, sai töötasu 239 480 krooni, mille maksis välja OÜ HG juhatuse liige AL äriühingu kontoris XXX . 2008 aasta märtsis palus hageja allkirjastada Maksuameti jaoks arvestustabelid äriühingu blanketil. Pärast seda keeldus tunnitasu tõstmast, kostja töötas 31.05.2008 viimast päeva ja andis tagasi tema kasutuses olnud töövahendid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 12.12.2009 kostja esitas taotluse, millega palus lisada dokumentaalse tõendina hageja visiitkaardi, mis sai kostja tööle asumisel; kuulutuse nädalalehest Referent nr. 38, 24.09.2007, kus on märgitud kostja ja hageja telefoninumbrid, kui ehitusfirma esindajate kontaktid; liitumisleping 11.08.2005, millest selgub, et telefoninumber XXX kuulub kostjale. 12.02.2010.a. esitas kostja objektide nimekirja, kus kostja hageja korraldusel töötas, millised tööd teostati ja mis mahus, samuti tööde perioodid. 26.04.2010.a kostja esitas AS O Estonia müügiarved nr. M268986 ja M274488, OÜ G arve-saateleht nr. 58, mis kostja arvamusel tõendavad OÜ HG tegevust ehitusvaldkonnas.
Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldama. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on kostja hageja arvelt rikastunud 71 856.00 krooni võrra, jättes nimetatud summas hagejale tööd teostamata, olles eelnevalt raha saanud. Vaidlust ei ole, et alates 31.05.2008 kostja enam mingisuguseid töid ei teinud ega ka tööperioodi osas. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust
rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest ja muust seaduses tulenevast alusest. VÕS § 1027 järgi peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu, VÕS § - s 1028 lg 1 on sätestatud kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused, mille kohaselt kohustub hageja tõendama, et kostja on raha saanud olemas oleva või tulevase kohustuse täitmisena, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud võlasuhte olemasolu kostjaga, ainuüksi asjaolu, et hageja isiklikult maksis tasu kostjale teostatud ehitustööde eest, ei kinnita pooltevahelist alusetu rikastumise olemasolu. Vastupidiselt hageja poolt hagiavalduses esile toodule, et kostja teostas talle ALile ehitustöid, ei kinnita asjas kogutud tõendid, samuti on selles osas kohtu hinnangul põhjendatud vastuväited esitanud vastuväited kostja. Kostja vastuväidete kohaselt pidas ta hagejat HGOÜ esindajaks ja ennast luges nimetatud äriühinguga töösuhtes olevaks isikuks. Vastavalt TLS § 1 lg 1 töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Hageja on kohtule esitanud poolte vahelise tasu maksmise kinnitusena arvestuse ( tlk 13-23), millest kohus järeldab, et hageja teostas kostja suhtes tööandja esindajana juhtimist, kontrollimist ja töö eest tasumist. Hageja poolt esitatud ajatabelites on esile toodud äriühingu HGOÜ nimega logo ning hageja väide, nagu teinuks kostja tööd vaid nö talle, on ümber lükatud teiste tõendite ja tunnistajate ütlustega, kostja töötas mitmetel teistel objektidel, mille kuuluvust hagejale, ei kinnita ükski tõend. Samas ei ole hageja esile toonud, et tal füüsilise isikuna olnuks konkreetne leping kostjaga tööde teostamise osas ega oma ettevõtlust füüsilise isikuna. Küll on tõendatud, et on olemas äriühing HGOÜ, asukohaga XXX , Tallinn, mille juhatuse liige on hageja. Ainuüksi asjaolu, et ta sularahas tasu üle andis nendevahelist võlasuhet ei loo, arvestada tuleb kogu õigussuhtele iseloomulikke tunnuseid. Isegi kui pooltel olid mingisugused kokkulepped (tlk 71) hageja elumaja ehitamiseks 80.00 krooni tund töötasuga, ei ole see eristatav kogu mahus tehtud tööde osas. 25.09.2009 esitatud hagiavalduse täpsustuses on hageja ( koostanud esindaja ST) märkinud, et kostja tegi just tema palvel kõik tööd ning kõik ehitustööd tehti tema tuttavate juures töövõtulepingu korras. Samas ei ole hageja põhjendanud, kellega töövõtusuhe oli kostjal iga konkreetse objekti ja tellija puhul. Kohtu hinnangul on piisavalt tõendatud, et kostja töötas mitmetel objektidel, ning arvestades hagi piire omab tähtsust vaid asjaolu, kas tal esile toodud objektidel töötades tekkis kohustussuhe hagejaga kui füüsilise isikuga. Hageja ütluse kohaselt kostja tegi tööd aadressidel XXX ( tlk 124-125) ja teistelgi objektidel. Töösuhte puhul töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, hageja esitatud arvestusest nähtub, et hageja kontrollis kostja tööaega, samas on määratud töö tegemise aeg, koht ja viis, sest objektide nimekirja määras hageja. Tööandja kindlustab töösuhte puhul teatud töötingimused ja töövahendid, mida kinnitab kostja poolt esitatud müügiarved, mis on vormistatud HGOÜ nimele. Tööandja saab tegevusega kaasneva tulu ning kannab riisiko hageja ütluse kohaselt, töötades objektil MT juures (tlk 158), mittekvaliteetsed tööd tegi hageja ise ümber. 06.05.2010 toimunud kohtuistungil hageja andis ütlusi vande all ( tlk 142-147). Vastavalt ütlusele hageja fikseeris kostja võlgnevuse summa suuruseks 148 136 krooni ja mais 2008.a. kuna kostja oli selleks ajaks juba tööd teinud siis võlajääk oli 71 856 krooni, hageja ütlustest saaks järeldada, et poolte vahel oli laenusuhe, mis ei ole kooskõlas hagis tooduga ega käesoleva tsiviilasja esemeks.
06.05.2010 toimunud kohtuistungil oli ülekuulatud ka (tlk 154-155), kes teadis kinnitada hageja ja kostja vahelist laenusuhet ja MT ( tlk 158-161), kelle kinnitusel andis ta kostjale kuuluva tasu hagejale ( tlk 158), kui kostja tema juures töötas. Asjaolu, et kostja töötas hageja poolt pakutud objektil, on kohtu arvates kinnitamist leidnud ka tunnistaja ütlustega, sest MT kinnitas, et kostja töötas tema objektil hagejaga kokkuleppel. 06.05.2010 toimunud kohtuistungil oli ülekuulutud kostja kohtu poolt vande all (tlk 149-151). Vastavalt ütlusele kostja töötas hageja firmas alates 2007 aasta juulist kuni 12.05.2008.a. hageja kutsel töötasuga 20 000 krooni kuus. Hageja andis talle nimekaardi firma logoga, töö toimus erinevatel objektidel. Kohtu hinnangul ei saa kostja ütlustest järeldada, et tal oleks olnud kokkuleppeid töö tegemiseks hagejale isiklikult. Hageja poolt esitatud OÜ HGpangaväljavõte kohtu hinnangul ei saa olla tõendiks, et juriidilisel isikul puudus tegevus, mis välistaks töösuhte olemasolu ning esitatud SEB panka väljavõte ei välista asjaolu, et äriühingul võiks olla ka teise panka konto. Pealegi on kostja esitanud müügiarved ja kostja poolt esitatud AS OE müügiarved nr. M268986 ja M274488, OÜ G arvesaateleht nr. 58 on välja antud perioodil, millal poolte ütluse kohaselt nendel oli koostöö (tlk 135138). Arvete olemasolu omalt poolt kinnitab, et OÜ HG kindlustas teatud töötingimused ja töövahendid. Kostja poolt esitatud tõendid HGOÜ visiitkaart ja väljavõte ajalehest Referent kuulutus ( tlk 112114), kohtu hinnangul ei tõenda otseselt HGOÜ ja ASi töösuhete olemasolu. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Hageja nõue tagastamata/rikutud tööriistade eest ei ole samuti põhjendatud, puuduvad tõendid, et need kuulunuks hagejale ning ta need on üle andnud kostjale. Kostja hagis märgitud tööriistade saamist ei kinnitanud (tlk 117). Kohtu hinnangul tuleb aga esitatud hagi jätta täies ulatuses rahuldamata eelkõige põhjendusel, et tõendatud ei ole pooltevaheline võlasuhe. Vastavalt TsMS § 205 lg 1 ja lg 2 tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja, seega omab rahuldamata jätmisel tähtsust just nendevaheline suhe. Võlasuhe on VÕS § 2 lg 1 kohaselt õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik ) kohustus teha teise isiku ( õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ( täita kohustus ) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Hagi tagamise abinõud tuleb tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.