Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue

SFSAB

Eesti filiaal,

AMIOÜ

(endise nimega SK OÜ) ja AS O sõlmisid 11.12.2006 liisingulepingu XXX, mille alusel hageja kohustus omandama AMIOÜ poolt määratud esemed AS-ilt O ning andma need AMIOÜ kasutusse.

AMIOÜ kohustus tasuma liisinguesemete kasutamise eest tasu perioodiliste maksetena. Samaaegselt sõlmis hageja käenduslepingu APiga, kes vastutab solidaarselt AMIOÜ-ga liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Hageja esitas AMIOÜ-le arved XXX kokku summas 15 357,16 krooni. Kostjad rikkusid omapoolset kohustust ning jätsid arved tasumata, mistõttu hageja ütles liisingulepingu üles. Pärast lepingu lõpetamist on kostjad liisingueseme hagejale tagastanud, ese õnnestus realiseerida 4 008,66 krooni eest. Kostjad võlgnevad eeltoodud arvete alusel hagejale 11 348,50 (15 357,16 – 4 008,66) krooni. Kostja esitatud maksekorraldus 8 071,20 krooni tasumise kohta ei ole asjakohane, nimetatud summaga tasuti varasemaid arveid. Hageja nõuab kostjatelt lepingu lõpetamise päevani tekkinud maksekohustuste (sealhulgas esemete jääkväärtuse) tasumist summas 11 348,50 krooni ja arve XXX eest viivist perioodil 31.12.2007 kuni 30.10.2009 summas 1 347,90 krooni, arve XXX eest viivist perioodil 31.01.2008 kuni 30.10.2009 summas 1 287,36 krooni, arve nr XXX eest viivist perioodil 25.02.2008 kuni 30.10.2009 summas 7 961,13 krooni. Kokku nõuab hageja viivise 10 596,39 krooni tasumist. Lisaks eeltoodule palub hageja kostjatelt välja mõista viivis 0,15% põhinõudelt päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt pooltevahelisele lepingule on viivisemääraks 0,15% võlgnetavalt summalt päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. 25.01.2011 kohtuistungil täiendas hageja oma nõuet ning taotles, et viivist ei arvestataks üle põhinõude. Kostjate vastus Kostja AMIOÜ hagile vastanud ei ole, kohtuistungitele AMIOÜ esindaja ilmunud ei ole. Kostja AP vaidleb nõudele vastu. Vara on hagejale tagastatud ning 8 000 krooni võlgnevusest on tasutud. Kostja esitas maksekorralduse 8 071,20 krooni tasumise kohta. Hageja on realiseerinud vara liiga madala hinnaga, tõendeid vara realiseerimise kohta esitatud ei ole. Arve nr 1000579484 viivis ületab põhinõuet, mis ei ole lubatud. Hageja ei ole käendajat võlgnevuse tekkimisest teavitanud, kostja APil puudus seega võimalus vältida viivise kogunemist. Kostja leiab, et viivisenõue ei ole põhjendatud. 25.01.2011 kohtuistungil jäi AP oma vastuväidete juurde. Kohtu põhjendused Kostja AMIOÜ ei ole kohtule vastanud ega ilmunud kohtu istungitele. Hagimaterjalid on P OÜ-le kätte toimetatud 30.06.2010 (t lk 68), kohtukutsed on kätte toimetatud 07.10.2010 (t lk 79) ja 24.11.2010 (t lk 103) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 alusel. Kohus peab TsMS § 410 alusel võimalikuks lahendada asi sisuliselt. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja AMIOÜ (endise nimega Scher-Khan OÜ) sõlmisid 11.12.2006 kasutusrendilepingu nr XXX sülearvuti ning digitaalkaamera liisimiseks. Samal päeval sõlmiti APiga käendusleping vastutuse rahalise maksimumsummaga 26 640 krooni ehk 1 702,61 eurot (t lk 38). Hageja omandas lepingus nimetatud esemed ning andis need liisinglepingu kehtivuse perioodiks AMIOÜ valdusse. Liisingulepingu alusel esitas hageja AMIOÜ-le arved nr XXX(t lk 40), nr XXX (t lk 39) ja nr XXX(t lk 38, kokku summas 15 357,16 krooni ehk 725,30 eurot. Hageja on liisingulepingu üles öelnud. AMIOÜ tagastas esemed hagejale 04.02.2008 (t lk 60). Kostjad ei ole vaidlustanud, et kohustuse täitmisega viivitamisel kohaldub viivise määr 0,15% põhinõudelt päevas. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Hageja ja AMIOÜ vahel on liisingusuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Hageja ja AP on sõlminud käenduslepingu. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu sõlmimise hetkel oli AP AMIOÜ juhatuse liige (t lk 108-112). Kostja on sõlminud käenduslepingu huvist äriühingu majandustegevuse vastu. Seega ei ole AP tarbijaks VÕS § 34 mõttes ning suhtele ei kohaldu tarbijakäenduslepingu sätted (Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjas nr 3-2-1-8-06). Kostjad ei ole lepingute sõlmimist ega võlgnevuse tekkimist vaidlustanud. AP leiab, et vara tagastamise ning 8 071,20 krooni tasumisega 04.02.2008 on kohustused hageja ees täidetud (t lk 59-60). Hageja 05.11.2010 selgituse kohaselt, on 8 071,20 krooni tasutud arvete nr XXX eest (t lk 92-97). Nimetatud arved olid Intrum Justitia AS-i kohtuvälises menetluses ning ei ole käesoleva nõude aluseks. Kohus nõustub hagejaga. Kostja poolt tasutud summa vastab arvete kogusummale ning seetõttu on põhjust järeldada, et kostja tasus just need hageja poolt viidatud arved. Pooled vaidlevad tasumisele kuuluva summa suuruse üle. Kostjad võlgnesid hagejale 15 357,16 krooni. Kuivõrd hagejal õnnestus vara võõrandada 4 008,66 krooni eest, jäi kostjatel hagejale tasuda veel 11 348,50 krooni. Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 10 593,69 krooni ja viivist 0,15 % põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 367 lg 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. AP leiab, et ei ole tõendatud vara realiseerimine hinnaga 4 008,66 krooni, samuti arve nr 1000579484 viivis ületab lubamatult põhinõuet. Hageja ei teavitanud käendajat võlgnevuse tekkimisest, mistõttu ei olnud käendajal võimalik viiviseid vältida. Viivisenõue ei ole põhjendatud. Kuivõrd hageja on 25.01.2011 istungil vähendanud oma viivisenõuet kuni põhinõudeni, ei käsitle kohus kostja sellekohast vastuväidet. Lähtuvalt VÕS § 367 lg-st 3 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadest kohtuasjades nr 3-2-1-33-08 ja nr 3-2-1-56-08, liisinguandja nõude arvestamise eelduseks ei ole liisingueseme müük, oluline on vaid selle väärtus. Sätte mõtteks on arvata maha liisinguandjale jääva liisingueseme väärtus liisinguvõtja poolt liisingulepingu lõpetamise hetkeks tasumata jäänud ja VÕS § 367 lg 1 järgi liisinguandjale maksmisele kuuluvast liisingumaksete põhi- ehk kapitaliosast. Seega tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, arvestada kulutuste määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seetõttu ei ole hagejal vajalik tõendada esemete müügi toimumist. 11.12.2006 liisingulepingu esemeteks olid sülearvuti 621UBF ja digitaalkaamera LG LDC-A310, esemed tagastati hagejale 04.02.2008. Hageja on nõude arvestamisel lähtunud esemete väärtusest 4 008,66 krooni. Kohus peab

hageja nimetatud summat põhjendatuks, mis vastab elulisele usutavusele. Üldteada on asjaolu, et tarbeelektroonika ning arvutustehnika kiire arengu tõttu on võrreldes muude kaupadega hinnalangus nimetatud valdkonnas tavapärasest järsem, esemete väärtus võib väheneda suures ulatuses ka lühikese ajavahemiku jooksul. Käendaja teavitamise kohta märgib kohus järgmist. VÕS § 146 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja käendaja nõudel andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Kuivõrd pooled ei ole liisingulepingus kokku leppinud teistsugust käendaja teavitamise korda, puudus hagejal kohustus teavitada APit põhivõlgniku kohustuse täitmisest omaalgatuslikult ilma sellekohase nõudeta. Teabe väljastamisest keeldumisele kostja viidanud ei ole. Seetõttu ei saa väited käendaja teavitamata jätmise kohta olla viivisenõude vähendamise või rahuldamata jätmise aluseks. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse 11 348,50 krooni, viivise arvelt nr 1XXX1 347,90 krooni, viivise arvelt nr XXX 1 287,36 krooni ja viivise arvelt nr XXX 7 961,13 krooni, kokku 21 942,19 krooni ehk 1 402,36 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitati kohtule 09.11.2010. Hageja nõue alates sellest kuupäevast viivise 0,15% väljamõistmiseks 11 348,50 krooni ehk 725,30 euro suuruselt põhinõudelt kuni selle tasumiseni on põhjendatud. Kostja esitas vastuväite, et viivised on liiga suured ning hageja täpsustas kohtuistungil nõuet paludes viivis välja mõista mitte rohkem kui on põhinõue. Kohus rahuldab selle nõude. Põhinõude suurus on 11 348,50 krooni, viiviseid palub hageja välja mõista summas 10 596,39 krooni. Seega on protsendina väljamõistetavate viiviste piirmäär 752,11 krooni (11 348,50 – 10 596,39) ehk 48,07 eurot. Lähtuvalt VÕS § 145 lg-st 1 vastutavad kostjad võlgnevuse tasumise eest solidaarselt. Vastavalt käenduslepingule, APvastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 26 640 krooni ehk 1 702,61 eurot. See tähendab seda, et APilt ei saa käesoleva lahendi alusel rohkem sisse nõuda kui 26 640 krooni ehk 1 702,61 eurot. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 3 kohaselt kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.