Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada kohustatud isikute suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgniku kohustatud isikud takistavad pankroti menetlust PankrS § 85-88 sätestatud kohustuste rikkumisega. PankrS § 90, § 19 lg.1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks juhatuse liige. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuteks juhatuse liige L T N keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 11.03.2011 kell 11.00 Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.2. Võlgniku vande annab kohustatud isik 11.03.2011 kell 11.00 . Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku juhatuse liiget Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 14.02.2011 kell 11.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale.

Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 21.07.2010 võlausaldaja avaldus Mirbo Eesti AS pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja omandanud võlgniku vastu oleva nõude 21.05.2010 AS ETK Sisustus pankrotivara enampakkumise käigus. Nõude aluseks on 25.03.2007 laenuleping Setterton OÜ ja võlgniku vahel summas 5 miljonit krooni.Võlakohustuse täitmise tähtajaks on 31.12.2010 PankrS § 10 lg 2 p-st 3 tulenevalt saab võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda sellele, et võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Vastavalt PankrS § 10 lg 2 p-le 5 saab võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda ka asjaolule, et võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Tulenevalt PankrS § 10 lg-st 3 ei pea viidatud asjaoludel pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue olema muutunud sissenõutavaks. Mirbo Eesti AS maksejõuetuse äranäitamiseks toob võlausaldaja kõigepealt esile võlgniku oluliste kohustuste mittetäitmise. Mirbo Eesti AS näol on tegemist äriühinguga, mis ei ole registripidajale esitanud määratud tähtaja jooksul nõutavaid majandusaasta aruandeid. Viimase majandusaasta aruande on Mirbo Eesti AS esitanud 2005 majandusaasta kohta. Seetõttu on registripidaja, tuginedes ÄS § 60 lg-le 2, kutsunud äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist. Viru Maakohtu registriosakond avaldas äriühingu kohta Ametlikes Teadaannetes sundlõpetamise teate 16.09.2009. a. Nimetatud teate kohaselt anti võlausaldajatele tähtaeg 6 kuu jooksul teatada registripidajale oma nõudest Mirbo Eesti AS vastu ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist. 05.01.2010. a teatas AS ETK Sisustus (pankrotis) pankrotihalduri kaudu oma tollal veel ETK Sisustusele kuulunud nõudest Mirbo Eesti AS vastu ning taotles äriühingu suhtes likvideerimismenetluse läbiviimist. 25.05.2010. a teatas AS ETK Sisustuse pankrotihaldur, et tema poolt teavitatud nõue on ETK Sisustus AS-i pankrotivara enampakkumisel OÜ Õigusabi Büroo poolt omandatud. Nõudest teatamine tagastati 07.06.2010, kuna sundlõpetamisteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 16.09.2009. a ning seetõttu oli nõuetest teatamise aeg – kuus kuud – pankrotihalduri poolt teate esitamise ajaks möödunud. Ka Maksu– ja Tolliamet ei andnud 29.03.2010. a nõusolekut äriühingu registrist kustutamiseks, kuna Mirbo Eesti AS-l on maksuvõlg. Vastavalt ÄS § 334 lg-le 2, on juhatus kohustatud esitama äriregistrile äriühingu majandusaasta aruande iga majandusaasta kohta. Mirbo Eesti AS juhatus on kõnealuse kohustuse juba aastaid täielikult täitmata jätnud (Mirbo Eesti AS esitas 2005. majandusaasta aruande 02.01.2007.a). Majandusaasta aruannete nii pikal perioodil esitamata jätmine annab võlausaldaja meelest tunnistust sellest, et Mirbo Eesti AS on ilmselt püsivalt maksejõuetu ning äriühing on valinud tee, kus äriühing eesotsas oma juhatusega ignoreerib pikema ajal vältel neile seadusega pandud kohustusi. Majandusaasta aruannete mitteesitamine on tinginud olukorra, kus kolmandatel isikutel puudub igasugune ülevaade Mirbo Eesti AS majanduslikust olukorrast ning viimase poolt võetud kohustustest. Eeltoodust tulenevalt on majandusaasta aruannete mitteesitamine võlausaldaja meelest sisuliselt käsitletav võlgniku poolt oma vara peitmisena PankrS § 10 lg 2 p

3 mõttes. Samuti on võlgnik majandusaasta aruannete esitamata jätmisega loonud võimaluse ka vara hävitamiseks ja raiskamiseks. Avalikest registritest ja andmebaasidest nähtuvalt ei kuulu Mirbo Eesti AS-le käesoleva pankrotiavalduse esitamise seisuga ei kinnisvara ega osalusi teistes äriühingutes. Seega on Mirbo Eesti AS käesolevaks hetkeks seisus, kus tal puuduvad reaalsed vahendid võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Oluline on siinkohal märkida, et veel seisuga 31.12.2005.a oli Mirbo Eesti AS omakapital kokku 4 795 804 krooni. Võlausaldaja esindaja on saatnud 15.06.2010 võlgniku juhatuse liikmele L T Nile nõudekirja. Nõudekirjas viidati muuhulgas võlgniku minetustele äriseadustikust tulenevate kohustuste täitmisel, paluti Mirbo Eesti AS-il hiljemalt 18.06.2010.a kinnitada, kas ta kavatseb oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täita, ning esitada andmeid oma vara kohta, millest tulenevalt saaks järeldada võlgniku valmidust oma kohustusi tulevikus täita. Esindaja nõudekirjas viidati ka juhatuse liikme TsÜS §-st 36 tulenevale kohustusele esitada pankrotiavaldus, kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Vastust nõudekirjale ei ole võlausaldaja siiani saanud ning tähitult Mirbo Eesti AS äriregistrisse märgitud aadressil saadetud kiri on tagastatud. OÜ Õigusabi Büroo märgib, et lisaks tähitud nõudekirja saatmisele on ta püüdnud korduvalt võlgnikuga ühendust saada, kuid senini tulutult. Asjaolu, et võlgnikule saadetud tähitud kirjad tagastataks saatjale ning võlgnikuga ei ole võimalik ühendust saada ka ühegi teise sidevahendi abil, tõendab võlausaldaja meelest, et Mirbo Eesti AS on lisaks lõpetanud ka igasuguse sisulise äritegevuse. Fakt, et ei võlgniku ega ka võlgniku juhtorgani liikmetega ei ole võimalik ühendust saada viitab võlausaldaja meelest asjaolule, et võgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab võlgnik end samal eesmärgil. Sellega on täidetud PankrS § 10 lg 2 p 5 sätestatud alus võlausaldaja maksejõuetuse põhistamiseks. Eeltoodust nähtub, et Mirbo Eesti AS-l puudub käesoleva hetke seisuga igasugune arvestatava väärtusega vara (näiteks kinnisvara). Samuti ei ole Mirbo Eesti AS juba aastaid esitanud ühtegi majandusaasta aruannet ning lisaks ei ole Mirbo Eesti AS-ga võimalik ühendust saada, mis viitab üheselt igasuguse majandustegevuse lõpetamisele. Viidatu kinnitab võlausaldaja meelest ilmekalt, et Mirbo Eesti AS on tahtlikult viidud püsiva maksejõuetuse seisu PankrS § 10 lg 2 p 3 mõttes, kuna võlgnikul, mille omakapital 2005.a oli 4 795 804 krooni, ei ole avalikult kättesaadavatel andmete enam sisuliselt vara ning samuti ei ole võlgnikuga enam võimalik kontakti saada. PankrS § 31 lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamiseks on vajalik vaid võlgniku maksejõuetus. Vastavalt PankrS § 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ülalesitatust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et Mirbo Eesti AS on püsivalt maksejõuetu ning seega tuleb Mirbo Eesti AS pankrot välja kuulutada. Võlausaldaja leiab, et võlgniku juhtorgani liikmed võivad olla toime pannud KarS § 384 lg 1 sätestatud süüteo. Võlausaldaja leiab, et Mirbo Eesti AS juhtorgani liikmed on rikkunud tahtlikult oma seaduses sätestatud kohustusi, jättes aastaid esitamata võlgniku majandusaasta aruanded. Samuti on Mirbo Eesti AS juhatuse liige tahtlikult rikkunud oma TsÜS §-st 36 tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus, kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu.

Ajutise halduri aruanne 09.11.2010 kohtusse saabunud ja suulises menetluses arutusel olnud aruande kohaselt selgus, et Mirbo Eesti AS omab arvelduskontosid: 1) AS-s Swedbank nr 22101456341, mille jääk seisuga 06.10.2010.a. oli 0.00 krooni; 2) AS-is SEB Pank nr 10220021180012, mille saldo seisuga 19.10.2010.a. oli 0.00 krooni; sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud; kinnistuid registreeritud ei ole; ehitusregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud Mirbo Eesti AS omanduses olevat vallasvara. Registriosakonnale esitatud viimane majandusaasta aruanne seisuga 31.12.2005.a., mida ei saa kasutada tänasel päeval vara koosseisu hindamisel. Aruande seletuse kohaselt on nende majandustegevuseks AS-i ETK Sisustus kui tootmisettevõtte juhtimine. Samas on Viru Maakohus 17.07.2009.a. välja kuulutanud AS ETK Sisustus pankroti. Mirbo Eesti AS raamatupidamine kajastas seisuga 31.12.2005.a. põhivarana sidusettevõtte osasid summas 4 253 740 krooni. Raamatupidamisaruande lisa kohaselt loetakse sidusettevõtteks ettevõtet, kus Mirbo Eesti AS omab olulist mõju läbi 50 %-lise osaluse (OÜ Setteron, Mirbo AB ja AS ETK Sisustus). Nähtuvalt Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrist on OÜ Setteron kustutatud registrist 02.03.2010.a. ja AS ETK Sisustus pankrot on välja kuulutatud 17.07.2009 määrusega. Mirbo AB puhul on tegemist Rootsi Kuningriigi äriühinguga, mille kohta ajutisel halduril ei õnnestunud andmeid saada. Sellest tulenevalt on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et seisuga 31.12.2005.a. Mirbo Eesti AS raamatupidamise aruandes näidatud põhivara on seisuga 09.11.2010.a. väärtusetu. Ajutisel haldurile ei ole õnnestunud aruande koostamise ajaks leida Mirbo Eesti AS juhatuse liiget L T N’i, et selgitada välja võimalikud olemasolevad Mirbo Eesti AS varad. Seega tulenevalt eeltoodust ajutisele haldurile teadaolevat Mirbo Eesti AS-le kuuluvat vara ei ole. Järelepärimise tulemusena Maksu ja Tolliameti Põhja Maksu ja tollikeskusesse selgus, et seisuga 29.09.2010.a. oli Mirbo Eesti AS intressi võlgnevus summas 410.87 krooni. Võlgnevus pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale OÜ-le Õigusabi Büroo on summas 4 665 817 krooni. Viru Maakohtu 15.07.2010.a. otsusega rahuldati AS Eesti Väärtpaberikeskus hagi AS Mirbo Eesti vastu ja mõisteti Mirbo Eesti AS-lt välja võlgnevus summas 2677 krooni ja viivis 603, 38 krooni, kokku 3280,38 krooni. Nähtuvalt täitemenetluste toimikute koondväljatrükist on äriühingul veel alljärgnevad võlgnevused: Julianuse Inkasso OÜ-le summas 7130.38 krooni; Eesti Vabariigile Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu summas 7000 krooni; PKF Estonia OÜ-le summas 63 740.26 krooni. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad Mirbo Eesti AS ajutisele haldurile teadaolevad võlad kokku 4 474 378,89 krooni. Võlgniku vara suhtes oli enne pankrotimenetlust algatatud 4 täitemenetlust: Kohtutäitur Kairi Laiõun menetluses olid Julianuse Inkasso OÜ nõue summas 7130.38 krooni, PKF Estonia OÜ nõue summas 63 740.26 krooni, Eesti Vabariigi Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu summas 5000 krooni ja 2000 krooni. Võttes aluseks Viru Maakohtu 27.09.2010.a. määruse, saatis ajutine haldur kohtutäiturile täitemenetluste peatamise taotluse.

Seisuga 09.11.2010.a. ajutisele haldurile teadaolevad varad puuduvad, samas on teadaolevaid kohustusi 4 747 378,89 krooni. Haldur on kontrollinud Mirbo Eesti AS arvelduskontode väljavõtteid. Perioodi kohta 1 aasta enne pankrotimenetluse algust rahade liikumisi toimunud ei ole. Viimane rahade liikumine AS Swedbank arvelduskontol toimus Rootsi kroonides 08.11.2007 ja Eesti kroonides 06.02.2008.a.. Mõlemad toimingud on tehtud Rootsi Kuningriigis Vaxholmis. Lähtuvalt PankrS § 22 lg 1 leidis ajutine pankrotihaldur, et võlgnikul ei ole vara, millega katta esialgseid pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et Mirbo Eesti AS on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile ei ole teada vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Äriühingu tervendamine ajutine pankrotihalduri arvates ei ole võimalik. Kuna ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud leida võlgniku seaduslikku esindajat, siis ei oska ta avaldada arvamust maksejõuetuse põhjuste kohta. Pankrotiavalduse alusena on võlausaldaja märkinud, et ta on omandanud nõude enampakkumisel AS ETK Sisustus (pankrotis) pankrotivarast. Pankrotivara enampakkumise aktist nähtub, et AS ETK Sisustus (pankrotis) pankrotihaldur müüb avalikul suulisel enampakkumisel nõudeõiguse Mirbo Eesti AS (rk 10509064) vastu. Põhinõue on summas 4 384 200 krooni ja võlakohustuse täitmise tähtajaks on 31.12.2012.a.. Pankrotiavaldusele on lisatud ka inglise keelne Kokkulepe, mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et nii võlg kui ka intressid makstakse tagasi hiljemalt 31.12.2012.a.. Laenulepingut lisatud ei ole. Mirbo Eesti AS juhatuse liige L T N on xxxx kodanik. Ajutine haldur otsis interneti vahendusel ja äriregistri teabesüsteemist L T N võimalikke kontakte ja saatis 29.09.2010.a. inglise keeles koostatud dokumentide esitamise nõude (koos tõlgitud määrusega) alljärgnevatel aadressidel: xxxx; xxxx; xxxx Kõik nimetatud aadressidel saadetud kirjad tulid tagasi märkega „adressaat teadmata“. Ajutine haldur pöördus 15.10.2010.a. järelepärimisega Eesti Vabariigi Suursaatkonna poole Stockholmis palvega osutada kaasabi Mirbo Eesti AS ainukese juhatuse liikme L T N’i asukoha teadasaamiseks xxxx. Aruande koostamise ajaks ei ole vastust Eesti Vabariigi Suursaatkonnast xxxx saabunud. Seetõttu helistas ajutine haldur suursaatkonna telefonil xxxx ja palus vastavat informatsiooni telefoni teel. Suursaatkonna töötaja otsis vastavat informatsiooni xxxx internetneti portaalidest, kuid ei leidnud ei kontaktaadresse ega telefoni numbreid. 10.11.2010.a. toimunud istungil kohustas kohus ajutist pankrotihaldurit esitama täiendav aruanne, milles peab ajutine haldur välja tooma maksejõuetuse põhjused. 29.11.2010 esitatud aruandes kinnitab ajutine pankrotihaldur veelkord, et ei ole leidnud Mirbo Eesti AS ainukest juhatuse liiget L T N ́i ja seega ei ole ajutise pankrotihalduri valduses Mirbo Eesti AS juhatuse poolt koostatud raamatupidamise dokumente. Ajutine pankrotihaldur saab oma arvamuses maksejõuetuse põhjuste kohta tugineda üksnes Mirbo Eesti AS poolt registripidajale 02.01.2007.a. esitatud 2005 majandusaasta aruandele. Selle aruande kohaselt korraldati aastatel 2000 - 2005 Mirbo Eesti AS kaubandusettevõttest ümber ettevõtteks, mis saab oma tulu tootmisettevõtte juhtimisest. Aruandes kinnitas juhatuse liige L T N, et uus äristrateegia parandab Mirbo Eesti AS finantstulemust positiivselt nii lühemas kui kaugemas

perspektiivis, et aastail 2006 ja 2007 jätkab Mirbo Eesti AS oma põhilist äritegevust ja parandab AS ETK Sisustus juhtimist. Mirbo Eesti AS 2005 majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing 2005. aasta kasumiga 1 850 948 krooni ja omakapital oli positiivne 4 795 775 krooni. Sama majandusaasta aruanne kajastab põhivarana vaid sidusettevõtte osasid kokku väärtusega 4 253 740 krooni ja mitmesuguseid nõudeid summas 1 211 441 krooni. Majandusaasta aruande lisa 2 kohaselt on sidusettevõtteks OÜ Setteron, mis on kustutatud registriosakonna äriregistrist 02.03.2010.a., seega on tänasel päeval ainus Mirbo Eesti AS-le kuuluv põhivara väärtusetu. Nähtuvalt registriandmetest oli OÜ Setteron juhatuse liige P L, 20.05.2009.a. algatati äriühingu likvideerimismenetlus, kus likvideerijaks oli P L ja äriühing kustutati registrist ajutise pankrotihalduri poolt 02.03.2010.a.. Majandusaasta aruande lisa 4 kohaselt on Mirbo Eesti AS-l seisuga 31.12.2005.a. lühiajaline nõue summas 1 211 441 krooni xxxx äriühingu Mirbo AB vastu. Kuna Mirbo Eesti AS juhatuse liiget ei ole õnnestunud leida, siis ei ole teada, millal nimetatud nõue muutub/muutus sissenõutavaks ja kas tegemist on likviidse varaga. Sellest tulenevalt on ajutine pankrotihaldur jõudnud järeldusele, et tema käsutuses olevate andmete põhjal on maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud uus äriplaan. Mirbo Eesti AS ajutise pankrotihalduri valduses ei ole ühtegi Mirbo Eesti AS juhatuse poolt koostatud raamatupidamise dokumenti, mille alusel saaks välja selgitada Mirbo Eesti AS varade seisu käesoleva aruande koostamise ajal. Sellest tulenevalt ei saa ajutine pankrotihaldur ka tuvastada võimalikku maksejõuetuse tekkimise aega. Kuivõrd põhivara (OÜ Setteron osad) muutusid väärtusetuks ilmselt 2009.a. lõpus, kui OÜ Setteron likvideerija esitas kohtule pankrotiavalduse, siis ilmselt võis maksejõuetus kujuneda välja 2010.a. alguses. Kuna Mirbo Eesti AS varadeks olid osalus sidusettevõttes ja lühiajaline nõue xxxx äriühingu vastu ja kuna muud vara ei ole ajutine pankrotihaldur välja selgitanud, siis on nende andmete põhjal ajutine haldur seisukohal, et tegemist ei ole juhatuse poolse vara teadva hävitamise või kahjustamisega. Tulenevalt ÄS 306 lg 31 oleks Mirbo Eesti AS juhatus pidanud ilmselt esitama ise pankrotiavalduse 2010.a. alguses ja sellisel juhul võib olla juhatuse liikme puhul tegemist KarS § 380 kvalifitseeruva teoga. Võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgniku ettevõtte tegevust jätkata, samuti juriidilist isikut tervendada ei ole võimalik. Pankrotimenetluse kulude katteks on avalduse esitanud võlausaldaja tasunud kohtu deposiitkontole 1500 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1, 13 ja 31 teeb haldur ettepaneku välja kuulutada Mirbo Eesti AS pankrot. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja kuivõrd sisuline majandustegevus on lõppenud, siis on ka ebareaalne

vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Menetluse raugemiseks alust ei ole, sest pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks on vahendid olemas. Esitatud arvandmete alusel ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik ei ole oma seisukoha avalduse suhtes väljendanud kuna võlgniku ainus teadaolev juhatuse liige ei ole seni olnud leitav. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Ly Müürsoo. Kuna äriühing on maksejõuetu kauem kui 20 päeva, on juhatuse poolt täitmata tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 sätestatud kohustus: kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku § 180 lõige 51 sätestab pankrotiavalduse esitamise tähtaja: Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Nimetatud 20-päevast tähtaega juhatus ei järginud. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Äriühing ei ole õigeaegselt pankrotiavaldust esitanud. Avaldus kriminaalmenetluse algatamise otsustamisekspankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata jätmisest tulenevalt ja muude, võlausaldaja avalduses esitatud asjaolude kontrollimiseks- tuleb esitada halduril. Koos ajutise halduri 09.11.2010 aruandega on esitatud taotlus tasu ja kulude kinnitamiseks summas 16 858.55 krooni. 09.02.2011 esitatud täiendavas aruandes taotletakse 17 000 krooni väljamõistmist võlausaldajalt, viirega eelmisele, 09.11.2010, aruandele lisatud dokumentidele. Kuna 09.11.2010 aruandele lisatud dokumendid ei tõenda kulude tegemist hilisemalt taotletud summas (17 000 krooni), kuulub kinnitamisele ja pankrotivara arvel (puudub alus nõuda tasumist võlausaldaja poolt) hüvitamisele, 16 858.55 krooni ehk 1077.46 eurot. PankrS § 23 lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 02. märtsil 2011.a Nooremreferent

Marika Leimann Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.