EIDOS EHITUS OÜ hagi Optimera Estonia AS vastu 478 746,68 krooni suuruse kahju eest hüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.10.2009 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
30 597,49 eurot (478 746,68 krooni)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EIDOS EHITUS OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja EIDOS EHITUS OÜ (registrikood 11353546, asukoht Tallinn), seaduslikud esindajad Jekaterina Govorova ja Nadežda Romanova Kostja Optimera Estonia AS (registrikood 11269030, asukoht Tallinn), tehingulised esindajad v.adv Toomas Keevallik ja adv Eero Tonka Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OÜ Sakret (registrikood 11196147, asukoht Paide vald), tehingulised esindajad v.adv Toomas Keevallik ja adv Eero Tonka
3.Jätta menetluskulu hageja, EIDOS EHITUS OÜ kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-89557 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.23.12.2008 esitas hageja Harju Maakohtusse kostja vastu hagi 478 746,68 krooni suuruse kahjuhüvitise ja viivise saamiseks. Maakohus kaasas 16.03.2009 määrusega kostja taotlusel menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel OÜ Sakret. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 36 038 krooni eest 370 kotti põrandasegu Sakret BAM, 991 krooni eest 9 kaubaalust ja 5068 krooni eest autotranspordi teenust. Põrandasegu kasutati Tondi 51 asuva ehituse põranda valamiseks. Kuu aega pärast põranda valamist tekkisid põrandasse praod ja valatud materjal tuli aluspinnast osaliselt lahti. OÜ Sakret kui põrandasegu tootja käis kohapeal olukorda vaatamas ja kinnitas, et materjal on puudustega. Kuivõrd Sakret BAM põrandasegu eeldab vähemalt 30-päevast kuivamist ja vead avalduvad alles kuivamise käigus ning pärast seda, siis pikenes tööde üleandmise tähtaeg 44 päeva võrra, mille tõttu esitas tööde tellija AS Tondi Kvartal hagejale 500 000 krooni suuruse leppetrahvinõude. Kostja on müüjana kohustatud asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul hüvitama hagejale tekkinud kahju ja maksma viivist seadusjärgses määras. Hageja kahju on kokku 478 746,68 krooni, sh juba valatud põranda ümbertegemisega seotud kulu 181 940,50 krooni ja tellija nõutud 296 806,18 krooni suurune leppetrahv ja viivis seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Tõendatud ei ole, et hageja järgis põrandasegu Sakret BAM ettevalmistamisel ettenähtud tehnoloogiat ja tootja juhiseid, esitatud ei ole andmeid, kui suurel pindalal hageja kostjalt ostetud põrandasegu põranda valamiseks kasutas ja kui suurel pindalal sellisest segust valatud põrandal praod ilmnesid. Kolmanda isiku seisukoht
3.Kolmas isik leidis, et juhul, kui hagiavalduses väidetud ehitussegu puudused ja nendega hagejale põhjustatud kahju leiavad tõendamist, siis vastutab toote puudustest põhjustatud kahju eest lõppkokkuvõttes kolmas isik. Menetluse käik
4.30.09.2009 toimunud kohtuistungile hageja ei ilmunud. Hageja lepinguline esindaja advokaat Raul Talts teatas kohtule esindusõiguse lõppemisest, hageja oli istungi ajast teadlik. Kostja esindaja jäi kostja vastuses toodud asjaolude juurde ja taotles vaadata hagi sisuliselt läbi.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 02.06.2010 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks samale maakohtule. Riigikohus tühistas 06.12.2010 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2010 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-89557 Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus tegi 20.10.2009 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus arutas asja sisuliselt kohtuistungil hageja osavõtuta. Puudub vaidlus selles, et hageja ostis kostjalt 36 038 krooni eest 370 kotti põrandasegu Sakret BAM, 991,53 krooni eest 9 kaubaalust ja 5068,02 krooni eest autotranspordi teenust. 07.07.2008 esitas hageja kostjale reklamatsiooni, mille kohaselt on kostja poolt müüdud põrandatasandusseguga valatud põrandatesse umbes ühe kuu möödudes pärast tööde lõpetamist tekkinud praod. Hageja ei ole tõendanud, et toote survetugevusnäitaja pidi olema
15.Katseprotokolliga on küll tõendatud, et katse käigus kasutatud toodete survetugevusnäitaja oli 13,2 N/mm2 ja 15,9 N/mm2, kuid katseprotokollist ei selgu, kas katsetati nimelt seda põrandatasandussegu, mida hageja ostis kostjalt. Hageja ei ole tõendanud, et väidetava survetugevuse näitaja puudulikkuse tagajärjeks on praod põrandates, et põranda pind oli ettevalmistatud nõuetekohaselt või puudusid muud tegurid, mis oleks võinud põhjustada põranda pragunemise. Hageja ei ole ka tõendanud, et põrandates esinenud pragusid ei oleks saanud muul viisil parandada, kui põranda eemaldamisega ning uue põranda valamisega, samuti on tõendamata hageja poolt tehtud kulutuste suurus. Hageja ei ole tõendanud leppetrahvi nõudmist temalt ja selle tasumist. Kuna põhinõue on põhjendamatu, on põhjendamatu ka viivise nõue. Apellatsioonkaebus
7.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus hindas esitatud tõendeid valesti. Samuti on maakohus valesti jaganud tõendamiskoormust, sest kostja pidanuks tõendama, et ebakvaliteetsest segust tingitud defektid võinuks parandada teisiti kui põrandakatte täieliku väljavahetamisega. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus jämedalt hageja menetlusõigusi, sh TsMS § 5, § 343 ja § 414 lg-t 2. Maakohus ei teatanud hageja seaduslikule esindajale kohtuistungi toimumise aega. Hageja lepinguline esindaja oli lõpetanud hagejaga sõlmitud kliendilepingu, millest ta teatas kohtule, ega ilmunud kohtuistungile. Kuna kohus teadis, et hagejal ei ole enam lepingulist esindajat, oleks kohus pidanud kohtukutse saatma hagejale endale. Kuna kohus arutas asja ilma hageja osavõtuta, ei saanud hageja esitada kohtule täiendavaid tõendeid. Vastustaja seisukoht
8.Kostja ja kolmas isik palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Maakohus leidis õigesti, et käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaolude ja kogutud tõendite alusel hagi rahuldada ei saa. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi üksnes poolte poolt kohtule esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 lause 2). Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid ja väiteid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Seega saab hagi rahuldada üksnes juhul, kui hageja toob kohtu ette hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud ja eeldusel, et
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-89557 kostja hageja väiteid omaks ei võta, esitab oma väidete tõendamiseks piisavad tõendid. Hageja seda teinud ei ole.
11.Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et ka hagilises menetluses lasub kohtul väljaselgitamiskohustus, mille raames peab kohus välja selgitama kõik segaseks jäänud olulised asjaolud ning selgitamiskohustus, mille raames tuleb kohtul selgitada hagejale hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ning tõendamata asjaolude osas tõendamiskoormist ja tõendamise vajadust. Põhimõtteliselt peab olema välistatud see, et hageja loeb alles kohtuotsusest seda, milliseid asjaolusid tulnuks kohtu ette tuua, kellel lasus tõendamiskoormis ja et hagi aluseks olevad asjaolud olid tõendamata. Kuigi tõendeid hindab kohus alles nõupidamistoas ja ei ole välistatud see, et kohus kujundab asjaolude tõendatuse osas seisukoha alles seal, tuleb kohtul siiski selgitada hagejale tõendamisele kuuluvaid asjaolusid, kui hageja ise ei ole tõendamisele kuuluvatest asjaoludest aru saanud või kui mingid asjaolud on ilmselgelt tõendamata või mingite hagi rahuldamise eelduseks olevate asjaolude osas ei ole tõendeid esitatud. Samasugune väljaselgitamiskohustus ja selgitamiskohustus lasub kohtul ka kostja vastuväidete osas.
12.Eelmises lõigus toodust hoolimata ei saa käesoleva tsiviilasja raames väita, et maakohus oleks hageja suhtes rikkunud väljaselgitamiskohustust või selgitamiskohustust. Käesolevas tsiviilasjas andis Riigikohus ringkonnakohtule siduva juhise, mille kohaselt tuleb käesoleva tsiviilasja lahendamisel lähtuda sellest, et hageja oli õigeaegselt maakohtu istungi kutse kätte saanud. Hageja maakohtu istungile ei ilmunud ega esitanud ka istungi edasilükkamise taotlust. Maakohus kirjalikus eelmenetluses selgitamiskohustust ei täitnud. Kuid kohus võib väljaselgitamiskohustust ja selgitamiskohustust täita ka kohtuistungil. Samas ei saa väita, et maakohus peaks hageja suhtes täitma väljaselgitamis- ja selgitamiskohustust olukorras, kus hagejat ega hageja esindajat kohtuistungil ei viibi. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et selle konkreetse kohtuasja asjaolude alusel ei saa järeldada, et maakohus oleks menetlusnorme rikkunud.
13.Ringkonnakohus ei saa nõustuda selle apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kostja poolt tarnitud materjalist valmistatud põranda ebakvaliteetsus vaidluse all ei ole. Kostja vaidles hageja poolt esitatud põrandasegu kvaliteeti puudutavatele väidetele vastu, leides, et tõendamata on see, et just see põrandasegu oli ebakvaliteetne ning tõendamata on see, et põrandates olid praod ja esile toomata on see, millised praod ja millises ulatuses põrandates olid.
14.Maakohus ei jaganud tõendamiskoormist valesti. Hageja oleks võinud hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada sellega, et kostja poolt tarnitud segust nõuetekohaselt valmistatud põrandates tekkisid praod. Seega oleks hagejal tulnud tõendada, et põrandad valmistati kostja poolt tarnitud segust, et segu kasutati nõuetele vastavalt ja et põrandatesse tekkisid praod. Kuigi hageja väitis, et segu kasutati nõuetekohaselt ja et põrandate valamise kvaliteeti kontrollis ehitusjärelevalve ning põrandatesse tekkisid praod, ei ole hageja vastavaid asjaolusid tõendanud. Kostja ei pea hagile vastu vaieldes vastuväiteid tõendama enne, kui hageja on tõendanud hagi aluseks olevad asjaolud. Selle ajani võib kostja piirduda üldiste vastuväidetega. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-89557 Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.