Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

23.12.2008 esitas EEOÜ Harju Maakohtule hagiavalduse OEAS vastu kahju summas 478 746.68 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ostis EEOÜ vahemikus 06.05.2008 – 06.06.2008 OEAS-lt 370 kotti põrandasegu SBAM summas 36 038 krooni, 9 kaubaalust summas 991.53 krooni ja autotranspordi teenuse ehitusobjektile asukohaga XXXsummas 5 068.02 krooni. Põrandasegu oli ette nähtud ja seda kasutati XXXkinnistul asuva ehitise põranda valamiseks. Hageja teostas tööd 2008 mais ja juunis, juulis 2008 hakkasid tekkima praod ning valatud materjal tuli aluspinnast osaliselt lahti. Mittevastavus ei saanud tuleneda töö teostamisest, sest töö oli teostatud pädeva ehitusjärelvalve all ja kooskõlas SBAM põrandasegu paigaldamise tehnoloogiaga. Hageja teavitas nimetatud asjaoludest OÜ-d S kui ehitusmaterjali tootjat ja esitas reklamatsiooniakti. OÜ Sesindaja käis korduvalt ehitusobjektil Spõrandaseguga valatud põrandatega tutvumas ning tunnistas kohapealsel vaatlusel asjaolu, et materjal on puudustega. Hageja lammutas olemasolevad SBAM seguga valatud põrandad ning valas teisest materjalist uued põrandad. Kuivõrd S põrandasegu tehnoloogia eeldab vähemalt 30 päevast kuivamist ja vead avalduvad alles kuivamise käigus ning peale seda, siis pikenes tööde üleandmise tähtaeg 44 päeva võrra, mille tõttu esitas tööde tellija AS TK hagejale leppetrahvinõude summas 500 000 krooni. OÜ Stunnistas suuliselt korduvalt, et tegemist on ebakvaliteetse seguga ja lubas hüvitada kahju, kuid hiljem muutis seisukohta ja keeldus kahju hüvitamisest. Lähtudes OÜ S keeldumisest kahju hüvitamisest edastas hageja kasutatud kuivsegu koti Tallinna Tehnikaülikooli Katsekojale, kelle katseprotokollist tuleneb, et hagejale müüdud põrandasegu ei vasta tootele väljastatud sertifikaadile ja seetõttu tekkis põrandate pragunemine. Tulenevalt nõuetele mittevastava põrandasegu kasutamisest on hageja saanud kahju kogusummas 478 746.68 krooni, sh tehtud töö lammutamise- ja uuesti teostamise kulu 181 940.50 krooni ja tellija poolt nõutud leppetrahv summas 296 806.18 krooni, kahjunõudele lisanduvad ka viivised seadusjärgses määras. 06.11.2008 edastas hageja kostjale pretensiooni kahju hüvitamiseks, kostja pretensiooniga ei nõustunud ning keeldus kahju hüvitamisest. Kostja osundas, et ta ei saanud mõjutada põrandasegu mittevastavust ja ostis segu valmiskujul otse tehasest, so OÜ-lt S, kostja leidis, et vaidlus peaks lahendatama esmajoones hageja ja OÜ S vahel. Hageja on seisukohal, et tal ei ole õigust esitada nõuet OÜ S vastu. Hagejal, kui kahju kannatanud isikul on võlasuhe kostjaga, kuivõrd kostja müüs hagejale vaidlusaluse põranda kuivsegu. Poolte vahel on sõlmitud müügileping ehk tegemist on müügisuhtega ja hageja nõue põhineb lepingu tingimustele mittevastava asja müügiga tekitatud kahju hüvitamises. Kostja poolt müüdud põrandasegu SBAM ei vastanud kokkulepitud kvaliteedinõuetele ja sellel ei olnud põrandasegule vajalikke omadusi ning hageja on seisukohal, et kostja on müüjana kohustatud asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul hüvitama hagejale kui ostjale tekinud kahju, samuti on kostja kohustatud maksma hagejale kahjunõudelt viivist seadusjärgses määras (müügilepingutes ei leppinud pooled kohaldatavas viivisemääras kokku). Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks müügilepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis summas 478 746.08 krooni, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis seaduses sätestatud määras tasumata põhinõude summalt 478 746.68 krooni ning viivis seaduses sätestatud määras tasumata põhinõude summalt 478 746.08 krooni alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast iga põhinõude täitmisega viivitatud kalendripäeva eest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja 05.02.2009 kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ei ole hageja esitanud andmeid, millisel informatsioonil põhineb hageja teadmine, et põrandasegu SBAM survetugevus ei vastanud tootesertifikaadis ja toote kirjelduses esitatud survetugevusele. Kostjale jääb arusaamatuks Tallinna Tehnikaülikooli katselaboratooriumi 14.10.2008 katseprotokolli nr 721/08 tähendus ja selle seos kostjalt ostetud põrandasegu kokkulepitud omadustega, lisaks palub kostja selgitada hagejal, millised andmed on survetugevuse kohta

esitatud põrandasegu SBAM tootesertifikaadis ning kui suure protsendilise tõenäosusega peab tootesertifikaadis esitatud standardi järgi olema toote standardi-järgne survetugevus garanteeritud, et toode standardile vastaks. Kostja leiab ka, et Tallinna Tehnikaülikooli katselaboratooriumi katsetingimused erinevad hagiavalduse lisas esitatud põrandasegu SBAM kasutusjuhendis esitatud tingimustest, lisaks ei nähtu hagiavaldusest, millises osas on Tallinna Tehnikaülikooli katselaboratooriumi katsetulemuste andmed vastuolus põrandasegu SBAM tootesertifikaadis esitatud nõuetega. Hageja hinnangul tekkisid põrandasegust SBAM valatud põrandasse praod ja see tuli aluspinnasest kuivamise käigus lahti põrandasegu liialt väikese survetugevuse tõttu. Kostja juhib tähelepanu, et põrandasegu iseeneslik pragunemine ei ole seotud sellise materjaliomadusega nagu survetugevus. Survetugevus näitab materjali taluvust raskusjõu või muu rõhu survele, antud juhul, kui suurt raskust on minimaalselt vaja rakendada materjali ühe pindalaühiku kohta selleks, et materjal deformeeruks. Hageja ei ole esitanud andmeid, millisel ajahetkel ja kui suurt raskust rakendas hageja kuivavale põrandasegule, mis viis lõppkokkuvõttes valatud põranda pragunemiseni. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, et ta oleks kostjalt ostetud põrandasegust valatud põranda suhtes oleks üldse mingisugust raskust rakendanud. Seega puudub hageja poolt väidetud põrandasegu survetugevuse ja põranda pragunemise vahel põhjuslik seos ning hageja ei ole põhistanud, et põranda pragunemine oleks seotud põrandasegu puudustega. Isegi juhul, kui kostja müüdud põrandasegu üldine survetugevus oli väiksem standardiga ettenähtust (mis on tõendamata), on tõendamata, et nimetatud puudus põhjustas põrandasegust valatud põrandate pragunemise. Hageja ei ole tõendanud ka, et paigaldas põrandasegu kooskõlas põrandasegu paigaldamise tehnoloogiaga, veelgi enam, hagiavalduse lisaks oleva reklamatsiooniakti kohaselt põranda valamisel „kompensatsioonilinti pole kasutatud, samuti ei ole 25m2 ruumis tehtud paisuvuuke“. Eeltoodu tõendab, et põrandasegu paigaldamisel ei järginud hageja vajalikku ehitustehnoloogiat ning ka see võis viia põranda pragunemiseni. Põrandasegust valatud põranda pragunemise võisid mh põhjustada kuivamiskahanemine, temperatuuri või õhuniiskuse puudatused, kõverdumine, aluspinna vajumid ja/või mõjunud koormused. Isegi kui hageja paigaldas põrandasegu vastavalt ettenähtud juhistele, võis selle pragunemine olla tingitud ehitusvigadest nt põranda aluspinna või aluspinna sisse või peale jäävate tehnosüsteemide paigaldamisel. Kostjale jääb arusaamatuks, milliste asjaolude tõttu on hageja veendumusel, et põranda pragunemine oli tingitud just puudustest põrandasegu survetugevuses, kui hageja ei ole esitanud mingisuguseid andmeid põranda suhtes rakendatud raskuskoormuste kohta. Ei ole tõendatud, et hageja järgis põrandasegu SBAM ettevalmistamisel ettenähtud tehnoloogiat ja tootja juhiseid, ei ole esitatud andmeid, kui suurel pindalal hageja kostjalt ostetud põrandasegu põranda valamiseks kasutas ja kui suurel pindalal sellisest segust valatud põrandal praod ilmnesid. Hageja ei ole ka tõendanud, et praod ilmnesid kostjalt ostetud põrandasegust SBAM valatud põrandal ega ole esitanud andmeid, millal ja millistel asjaoludel praod tekkisid, kirjeldamata on põranda aluspinna ettevalmistamise tehnoloogia ning milliseid tooteid hageja kruntimismaterjalidena kasutas ja kui palju. Hagiavaldusele lisatud hr AR 31.10.2008 kirjaliku kinnituse kohaselt „OÜ EE poolt teostatud põrandate paigaldamine Ssegudega tuli ümber teha“. Kinnitusest ei nähtu, millistele andmetele tuginedes väidab hr AR põrandate ümbertegemise vajadust või mis põhjusel ja millises ulatuses tuli põrandad ümber teha. Kostja leiab, et hageja väited leppetrahvi tasumise ning põranda paigaldamiseks ja lammutamiseks vajalikele töödele tehtud kulutuste, samuti selliste kulutuste põhjendatud suuruse kohta on tõendamata, hageja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et väidetud ehitustähtaja ületamine oli tingitud üksnes kostjalt ostetud põrandasegu puudustest ning et ehitustähtaja ületamist ei põhjustanud muu asjaolud. Eeltoodust tulenevalt palus kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSE KÄIK

16.03.2009 määrusega kaasas kohus kostja taotlusel menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel SOÜ. 24.03.2009 esitatud seisukohas tegi SOÜ ettepaneku asendada käesolevas tsiviilasjas kostja AS OEOÜ-ga S . Kolmas isik oli seisukohal, et juhul, kui hagiavalduses väidetud kolmanda isiku toodetud ehitussegu puudused ja nendega hagejale põhjustatud kahju leiavad tõendamist, siis vastutab toote puudustest põhjustatud kahju eest lõppkokkuvõttes OÜ Sakret. Samas leiab kolmas isik, et esitatud hagiavaldus on ebaselge, mistõttu ei pea kolmas isik võimalikuks esitada sisulisi vastuväiteid enne kui hageja on oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud. Kolmas isik nõustub kostja seisukohaga, et hageja esitatud dokumentaalsed tõendid ei ole hagiavalduses esitatud nõuete tõendamiseks piisavad. Kolmanda isiku töötaja käis kahel korral ehitusobjektil Tallinnas XXX vaadeldes mõlemal korral ühte ja sama korterit ligikaudse põranda pindalaga 45 m2 ning hageja ei ole kunagi teatanud ega ole ka hagiavalduses esitanud andmeid, et puudusi oleks ilmnenud ka XXX hoone muude põrandate valmistamiseks kasutatud SBAM põrandasegul. Hageja ostetud põrandasegu kogusest jätkunuks ca 200 m2 põranda valamiseks, mistõttu tuleks hagejal täpsustada, milliste XXX hoone põrandate valamiseks ja kui suurel pindalal kasutas hageja põrandasegu SBAM ning millistel põrandasegust SBAM valatud põrandatel ja kui suurel pinnal esinesid hiljem praod. Juhul, kui praod ilmnesid üksnes osal SBAM põrandasegust valatud põrandatel ja osadel põrandatel mingisuguseid puudusi ei esinenud, siis saaks hageja nõuda põrandasegu maksumuse hüvitamist üksnes osaliselt. Ilmselgelt on põhjendamatu nõuda lisaks puudustega põrandasegu hüvitamisele ka nõuetekohase põrandasegu maksumuse hüvitamist. Samuti tuleks täpsustada, millised põrandad ja kui suurel pindalal valas hageja XXX hoones põrandasegust SBAM 2008 mais, millel hiljem tekkisid praod ja millal sellised praod tekkisid; millised põrandad ja kui suurel pindalal valas hageja XXX hoones põrandasegust SBAM 2008 juunis, millel hiljem tekkisid praod ja millal sellised praod tekkisid ning kui suur osa hageja poolt SB põrandasegust valatud põrandatest vastas nõuetele. Hageja on hagiavalduses märkinud enda kahjuks ka S kaubaaluste maksumuse. Kolmandale isikule teadaolevalt kaubaaluseid koos kaubaga reeglina ei müüda, vaid antakse üle ostjale tagatisraha vastu ning kui ostja alused müüjale tagastab, tagastab müüja omakorda ostjale tagatisraha. Selline on ka OÜ S senine praktika. Hagiavaldusest ei nähtu, kas hageja on üritanud hagiavalduses märgitud kaubaaluseid kostjale või kolmandale isikule tagastada ning millistel põhjustel on tagastamine ebaõnnestunud. Hagiavaldusest ei selgu ka, kuidas on põrandasegu Vetonit 3000 materjali ja sellega teostatud tööde maksumus seotud hagejale tekitatud kahjuga (mis on hagiavalduse märgitud hageja kahjuks). 04.08.2008 esitas hageja kolmandale isikule põrandasegu SBAM puudustest põhjustatud kahju hüvitamise arve, millel esitatud materjali ja tööde maksumuse arvestus erineb, leppetrahvi arvestamata, oluliselt hagiavalduses esitatud hageja kahjuarvestusest. 30.09.2009 toimunud kohtuistungile hageja ei ilmunud. Hageja esindaja teatas kohtule esindusõiguse lõppemisest, hageja oli istungi ajast teadlik. Kostja esindaja jäi kostja vastuses toodud asjaolude juurde ja taotles vaadata istungil hagi sisuliselt läbi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus arutas asja sisuliselt kohtuistungil hageja osavõtuta. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ostis vahemikus 06.05.2008 – 06.06.2008 kostjalt 370 kotti põrandasegu SBAM summas 36 038 krooni, 9 kaubaalust summas 991.53 krooni ja autotranspordi teenuse ehitusobjektile asukohaga XXXsummas 5 068.02 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas põrandasegu oli defektne või mitte ning kas põrandasegu kvaliteedipuudused põhjustasid XXX asuva ehitise põrandate pragunemise või mitte. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada kas müüdud põrandasegu vastas kokkulepitud tingimustele ning kas müüja vastutab kauba kvaliteedi eest. Juhul, kui müüja vastutab kauba kvaliteedi eest,

tuleb välja selgitada, kas hagejale tekkinud kahju on põhjustatud kauba mittevastavusest lepingu tingimustele ning kas ja millises ulatuses kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Kohtule esitatud müügiarvest nähtub, et hageja ostis 6.05.2008, 7.05.2008, 8.05.2008, 22.05.2008, 27.05.2008, 30.05.2008, 5.06.2008 ja 6.06.2008 ehitusmaterjale mh SBAM põrandatasandussegu. Hageja on tellinud kostjalt nimetatud müügiarvetest nähtuvalt ka autotranspordi teenust. 7.07.2008 esitas hageja kostjale reklamatsiooni, mille kohaselt on kostja poolt müüdud põrandatasandusseguga valatud põrandatesse umbes ühe kuu möödudes pärast tööde lõpetamist tekkinud praod. Tallinna Tehnikaülikooli katseprotokollist nr 721/08 nähtub, et põrandatasandussegu survetugevuse määramisel selgus, et ühe proovi survetugevus on keskmiselt 13,2 N/mm2 ja teise proovi keskmine survetugevus on 15,9 N/mm2. BEAS kinnitusest nähtub, et hageja on tasunud ehitustöödega viivitamise eest leppetrahvi summas 296 806 krooni. Ehitustöödega viivitamise tingisid põrandas esinevad praod. 6.11.2008 on hageja esitanud kostjale pretensioonisummas 478 746,68 krooni. Kohtule esitatud SBAM tootesertifikaat, kuigi inglise ja vene keeles, mille kohaselt on toote survetugevus klassist 20C vastavalt Euroopa Nõukogu direktiiv, 21. detsember 1988, ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta. Kolmanda isiku kodulehelt pärineva tootelehe järgi on SBAM survetugevusnäitaja 2 päeva möödudes 8 N/mm2 , 7 päeva möödudes 14 N/mm2 ja 28 päeva möödudes 25 N/mm2. Esmalt tuleb välja selgitada, millise kvaliteediga tootes müügilepingu pooled kokku leppisid. Mõlemad lepingu osalised on isikud, kes tegutsevad majandus- ja kutsetegevuses, seega leiab kohus, et pooled on ehitustoodete osas asjatundjad. Hageja lähtus toote valikul tootjatehase poolt esitatud toote kirjeldustest, järelikult pidi iga kostjalt ostetud toode vastama tootja poolt ette nähtud tingimustele. Hageja väidete kohaselt pidi toote survetugevusnäitaja olema 15. Hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Kohus leiab, et katseprotokolliga on küll tõendatud, et katse käigus kasutatud toodete survetugevusnäitaja oli 13, 2 N/mm2 ja 15,9 N/mm2, kuid katseprotokollist ei selgu, kas katsetati nimelt seda põrandatasandussegu, mida hageja ostis kostjalt. Seega ei ole tõedantud, et kostjalt ostetud toode ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Järgmiseks tuleb välja selgitada, kas olukorras kus kostja poolt müüdud toode ei oleks vastanud kokkulepitud tingimustele, põhjustanuks kvaliteedi puudujääk hagejale tekkinud kahju. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et väidetava survetugevuse näitaja puudulikkuse tagajärjeks on praod põrandates. Kostja teatab oma vastuväidetes õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et põranda pind oli ettevalmistatud nõuetekohaselt või puudusid muud tegurid, mis oleks võinud põhjustada põranda pragunemise.

Hageja ei ole ka tõendanud, et põrandates esinenud pragusid ei oleks saanud muul viisil parandada, kui põranda eelmaldamisega ning uue põranda valamisega, samuti on tõendamata hageja poolt tehtud kulutuste suurus. Hageja ei ole esitanud tõendeid uue põrandasegu ostmise, transportimise, tööriistarendi ega töötundide tasustamise kohta. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ehitustööde viibimine oli tingitud üksnes kostja tegevuse tulemusena. Kostja lepingupartneri kirjalik kinnitus selle kohta, et hageja on maksnud leppetrahvi, ei ole veenvad, Hageja ei ole tõendanud leppetrahvi nõudmist temalt ja selle tasumist. Kuna põhinõue on põhjendamatu, on põhjendamatu ka viivise nõue ning kohus viivise arvestust eraldi ei analüüsi. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.