Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu ja käenduslepingu alusel tagastamata krediidisumma 14 335.65 Eesti krooni, intressi 2638.47 Eesti krooni, võla sissenõudmise kulu 250.00 Eesti krooni ja viivise 12 100.00 Eesti krooni, s.o kokku 29 324.12 Eesti krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja nõuda viivise 29,54% aastas tagastamata krediidisummalt (14 335.65 Eesti kroonilt) alates 19.08.2010, kuni krediidisumma täieliku tasumiseni ning menetluskulud 4605.00 Eesti krooni, s.o riigilõivu 3105.00 Eesti krooni ja õigusabikulu 1500.00 Eesti krooni. Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid kätte 30.12.2010 allkirja vastu üleandmisega, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ja § 113 lg 1. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud: riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Võttes arvesse asja keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis kohtu hinnangul on 63.91 eurot (1000.00 Eesti krooni). Vastavalt TsMS § 124 lg-le 1, § 133 lg-le 1 ja kuni 31.12.2010 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni § 56 lg-le 1 ja lisale 1 tulnuks hagejal hagilt tasuda riigilõivu 3000.00 Eesti krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 3105.00 Eesti krooni. Enamtasutud riigilõiv summas 105.00 Eesti krooni, s.o 6.71 eurot, tuleb jätta kostjalt välja nõudmata TsMS § 340 lg 4 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.