viivis 181,33 eurot (2837,24 krooni arvutatuna võlasummalt 24146,77 krooni alates 06.05.2010 kuni hagi esitamiseni 22.06.2010 määras 0.25 % päevas);
2.3.Viivis 887,37 eurot (13884,39 krooni arvutatuna võlasummalt 24146,77 krooni alates 23.06.2010 kuni kohtuotsuseni 07.02.2011 määras 0.25 % päevas) ja alates 07.02.2011 0,25 % nõudest 24146,77 krooni);
2.4.Viivis 108,98 eurot (1705,1 krooni arvutatuna võlasummalt 45469,33 krooni alates 08.06.2010 kuni hagi esitamiseni 22.06.2010 määras 0.25 % päevas);
2.5.Viivis 1670,96 eurot (26144,86 krooni arvutatuna võlasummalt 45469,33 krooni alates 23.06.2010 kuni kohtuotsuseni 07.02.2011 määras 0.25 % päevas) ja alates 02.02.2011 0,25 % nõudest 45469.33 krooni). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
2-10-30458 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (07.02.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja hagiavalduses esitatud asjaolud
1.AS DnB NORD Liising (edaspidi hageja) esitas 22.06.2010.a Harju Maakohtule hagi osaühingu IG (edaspidi kostja I) ja AMi (edaspidi kostja II) vastu võlgnevuse summas 245 483,82 krooni väljamõistmiseks (tl 1-4).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 06.05.2008.a liisingulepingu , mille esemeks oli veok Scania P94DB 4x2 NA. Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu tagamaks hageja ja kostja I vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate kohustuste solidaarne täitmine kostjaga I. Liisingulepingu üldtingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja I soovil ja huvides veoki ning andma veoki liisingulepingu perioodiks kostja I valdusesse ja kasutusse. Kostja I peamiseks kohustuseks oli hagejale liisingu-lepingu maksegraafikus fikseeritud maksete tasumine. Kostja I jättis liisingumaksed korrektselt tasumata, mistõttu saatis hageja kostjale I ja kostjale II (edaspidi kostjatele) 02.04.2009.a liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostjad võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasunud, ütles hageja liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise hetkeks oli kostjate liisingumaksete võlgnevus hageja ees kokku 29 358, 500 krooni.
3.Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas liisingulepingu ennetähtaegselt, kohustusid kostjad hagejale üle andma veoki valduse. Pärast valduse taastamist asus hageja vara võõrandama, et tekkinud võlgnevust veoki realiseerimise kaudu katta. Kuna veoki võõrandamisest saadud rahasumma (129 166,67 krooni) ei katnud hageja poolt veoki omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi (summas 340 125, 32 krooni), on kostjatel kohustus hagejale hüvitada vastav tasumata jäänud summa 210 958, 65 krooni. Lisaks kandis hageja veoki müügiprotsessis täiendavalt kulusid kokku summas 5 166,67 krooni. Seega kokku on kostjate võlgnevus hageja ees summas 245 483, 82 krooni. Täiendavalt palub hageja kostjatelt lisaks põhivõlgnevusele mõista hageja kasuks perioodi 06.05.2010.a-22.06.2010.a välja viivis summas 28 231,96 krooni.
4.Hageja esitas 05.08.2010.a kohtule avalduse haginõude suurendamiseks. Avalduse kohaselt sõlmiti 05.11.2007.a hageja ja kostja I vahel liisinguleping , mille esemeks oli sadulveok Volvo FH 12 ja külmikpoolhaagis TRAX T 182-B1P. Samal päeval sõlmiti hageja ja kostja II vahel käendusleping , mille alusel kohustus kostja II tagama liisingulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise solidaarselt kostjaga I. Kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks käenduslepinguga on 1 038 400,07 krooni. Liisingu-lepingu üldtingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja I soovil sadul-veoki ja külmikpoolhaagise ning andma sadulveoki ja külmikpoolhaagise liisingulepingu nr, kehtivuse perioodiks kostja II valdusesse ja kasutusse. Kostja I peamiseks kohustuseks oli liisingulepingu lisaks olevas maksegraafikus fikseeritud maksete tasumine. Kostja I jättis eelnimetatud maksed tasumata, mistõttu hageja saatis kostjatele 02.04.2009.a liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasutud, ütles hageja liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles.
2-10-30458 Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja I liisingulepingust võlgnevus hageja ees kokku 54 610,86 krooni.
tulenevate liisingumaksete
5.Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas liisingulepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja I hagejale üle andma sadulveoki ja külmikpoolhaagise valduse. Pärast valduse taastamist asus hageja vara võõrandama, et tekkinud võlgnevust sadulveoki ja külmikpoolhaagise realiseerimise kaudu katta. Kuna sadulveoki ja külmikpoolhaagise võõrandamisest saadud rahasumma (200 000 krooni käibemaksuta) ei katnud hageja poolt sadulveoki ja külmikpoolhaagise omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara jääkmaksumust (summas 352 006,10 krooni käibemaksuta), on kostjatel kohustus hagejale hüvitada vastav tasumata jäänud summa 152 006,10 krooni. Lisaks kandis hageja sadulveoki ja külmikpoolhaagise müügiprotsessis täiendavalt kulusid kokku summas 33 400,00 krooni. Seega kokku on kostjate võlgnevus hageja ees summas 240 016,96 krooni. Hageja palub kostjatelt lisaks põhivõlgnevusele 240 016,96 krooni mõista hageja kasuks välja viivis perioodi 08.06.2010a. -28.07.2010.a seisuga kokku summas 8 657, 85 krooni.
6.Hageja palub kokkuvõtvalt mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 485 500,78 krooni, viivis summas 36 889,81 krooni ning viivis, mis hagiavalduse esitamise hetkeks ei ole veel muutunud sissenõutavaks, s.o. 0,25% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda( tl 52-54).
8.Kostja 1 esitas 05.08.2010.a kohtule vastuse esialgsele hagile (tl 40-41), milles teatas, et tunnistab tema vastu esitatud nõuet osaliselt, seda tähtajaks tasumata osamaksete ning viiviste osas kokku summas 29 358,50 krooni. Kostja ei tunnista hageja nõuet osas, millega hageja palub kostjatelt välja mõista veoki omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi summas 210 958, 65 krooni. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et kostja poolt on jäänud tasumata summa 340 125,32 krooni. Kostjad tagastasid liisingulepingu eseme hagejale 27.05.2009.a, mille kohta on koostatud ka vara üleandmise-vastuvõtmise akt. Hageja väljastas 29.06.2009.a kostjale I krediitarve -VP, millest kostja järeldas, et liisingulepingu eseme maksumus, mille ta tagastas, moodustab 489 448, 64 krooni. Kostja II oli kindel, et tagastades liisingulepingu eseme sellise hinnaga, oli ühtlasi kantud ka kõik maksekohustused hageja ees. Hageja esitas 06.05.2010.a kostjale I võlateatise summas 245 483,82 krooni, millest on liisingueseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi summas 210 958,65 krooni. Seega esitas hageja võlateatise kostjale I aasta pärast kostja I poolt hagejale liisingueseme tagastamist. Ka ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi dokumenti selle kohta, millal, kelle ja millise hinnaga on liisinguese müüdud. Kostja hinnangul ei ole tõendatud ega põhjendatud hageja nõue hüvitamata kulutuste osas summas 210 448,64 krooni. Kostja tunnistab hageja nõuet summas 29 358,50 krooni osas (tähtajaks tasumata osamaksed summas 24 146,77 krooni, tähtajaks tasumata intressimaksed summas 4 703, 28 krooni ja tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud viivis summas 481, 45 krooni).
2-10-30458
09.Kostja esitas omapoolsete tõenditena 27.05.2009.a vara üleandmise-vastuvõtmise akti (t lk 44), 29.06.2009. kreeditarve -VP ( t lk 43) ja veebiväljaande auto24.ee väljatrüki ( t lk 42).
Hageja seisukoht kostja vastuse osas
10.Hageja esitas 15.09.2010.a seisukoha kostja 05.08.2010 esitatud vastusele, milles jäi oma nõude juurde (tl 76-77).
Kohtulik ärakuulamine
11.Kohtuistungil 13.01.2011 jäi hageja oma nõuete juurde. AM tunnistas hagi tähtajaks tasumata osamaksete osas, muus osas hagi ei tunnistanud (tl 91-92).
Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära poolte seisukohad ja vaadanud läbi avaldatud tsiviilasja materjalid, leiab, et hagi on võimalik rahuldada osaliselt.
13.Asjas ei ole vaidlust ja see on esitatud kirjalike tõenditega tuvastatud, et hageja liisis kostjale I (IG OÜ) 05.11.2007 liisingulepingu nr alusel sadulveoki Volvo FH 12 ja külmikpoolhaagise TRAX T 182-B1P ja 06.05.2008 liisingulepingu alusel veoki Scania P94DB 4x2 NA ning mõlema liisinglepingu puhul sõlmiti hageja ja kostja II (AM) vahel käenduslepingud (vastavalt nr ja ), millega kostja II kohustus tagama liisinglepingust tulenevaid nõudeid solidaarselt kostjaga I. Samuti on tuvastatud, et kostja I jättis hagejaga sõlmitud liisinglepingutest tulenevad kohustused liisingmaksete tasumiseks täitmata, mistõttu hageja ütles mõlemad liisinglepingud üles ning kostja I tagastas 27.05.2009 hagejale liisinglepingute esemeks oleva vara (tl 729,44,55-66).
14.Kostjad I ja II ei ole vaidlustanud liisinglepingute ülesütlemisest tingitud hageja nõudeid tähtajaks tasumata osamaksete, intressimaksete ja osamaksetelt arvestatud viivise nõudes, kuid vaidlustavad hageja väidet, et liisingulepingute esemeks oleva vara võõrandamisest saadud rahasummad ei katnud hageja poolt vara omandamiseks tehtud kulutusi, misõttu on kostjatel täiendav kohustus hüvitada hagejale vastav tasumata jäänud summa (210 958,65 krooni Scania puhul ja 152006,10 krooni Volvo FH ja haagise TRAX puhul) ning müügiprotsessiga seonduvaid täiendavaid kulusid (vastavalt 5166,67 krooni ja 33400 krooni).
15.Võlaõiguseaduse (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisingu-andjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Lg 2 kohaselt lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
2-10-30458
16.Liisingulepingute lisaks olevate üldtingimuste (tl 10-20) p 10.5 tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisel võõrandab liisinguandja liisingueseme. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise, valduse ülevõtmise ja liisingulepingu võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud ja põhjendatud kulud (muuhulgas liisingueseme müügiga seotud kulud (p 10.9.2.), seejärel liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised, leppetrahvid, liisinguvõtja poolse rikkumise tõttu toimunud ülesütlemisest liisinguandjale tekkinud kahju (sh saamata jäänud tulu) ning seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Punkt 10.7 kohaselt kui liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma puuudu jääva osa.
17.Eeltoodud hageja ja kostja I vahelisi õigussuhteid reguleerivate sätete kohaselt oli hagejal kui liisinguandjal õigus liisinguvõtjaga sõlmitud liisingulepingute ülesütlemisel võõrandada tema valdusesse tagastatud liisinguobjekt (vara) ja selle võõrandamisest saadud rahasumma arvel kustutada liisingulepingu ülesütlemisega seonduvad kulud, liisinguvõtja poolt tasumata osamaksed ja intressid ning ülesütlemisest tekkinud kahju ning juhul kui vara võõrandamisest saadud raha ei kata neid summasid, esitada liisinguvõtja vastu sissenõue ületavas osas.
18.Kostjate vastuväidete kohaselt pidi kostja I poolt tagastatud vara väärtus katma liisingulepingute ülesütlemisest tekkinud kostja I kohustused täielikult. Liisingulepingu esemeks oleva veoki Scania tagastamisel esitas hageja kostjale I krediitarve, millest viimane sai aru, et vara väärtus katab kostja maksekohustused. Alles aasta möödumisel peale vara tagastamist esitas hageja kostjale võlateatise, et tagastatud vara väärtus liisingueseme omandamiseks tehtud kulutusi ei hüvitanud. Kohtuistungil kostja leidis täiendavalt, et hageja müüs liisingulepingute esemeks oleva vara maha sellise suure kahjumiga maha, milleks kostjad oma nõusolekut ei andnud.
19.Kohus nõustub hageja selgitusega, et hageja poolt koostatud kreeditarvest (tl 43) ei saa järeldada, et vara (Scania P 944DB) tagastamise hetkel moodustas selle maksumus 489448,64 krooni. Samas peab kohus nõustuma kostja I seisukohaga, et liisingueseme väärtuse määramine hageja poolt aasta möödumisel (Scania puhul 21.04.2010 tl 26-27 ja Volvo ning haagise puhul 18.05.2010 tl 63-64) hetkest, mil kostja I 17.05.2009 vara hagejale tagastas (tl 44) ei ole kooskõlas VÕS § 367 lg 3, mille kohaselt tuleb liisingueseme väärtust arvestada selle tagastamise hetkel. Riigikohtu lahendist 3-2-1-1-07 tulenevalt (p 29) loetakse lähtudes TsÜS §-st 65 eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind).
20.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja ei ole nõuetekohaselt tõendanud, et seisuga 17.05.2009 (kostja I poolt vara tagastamise aeg) ei vastanud kostja I poolt tagastatud vara harilik väärtus hageja poolt selle omandamiseks tehtud kulutustele (Scania puhul summale 340125,32 krooni ja Volvo ning haagise puhul summale 352006.10 krooni). Isegi kui oletada, et vara kohene võõrandamine osutus mingil põhjusel raskendatuks või võimatuks, pidanuks hagejal kui kutselisel liisinguandjal olema kasutada mingid muud alternatiivsed abinõud tagastatud vara hariliku väärtuse hindamiseks. Et hageja neid ei kasutanud teinud, viitab asjaolu, et hageja ei asunud talle tagastatud vara (Volvo FH) isegi mitte remontima enne kui aasta möödumisel vara tagastamisest (tl 64). Kohus leiab, et olukorras, kus kostja I poolt tagastatud vara oli hageja poolt ülevaatamata / remontimata kujul aasta vältel hageja valduses, tähendaks hageja nõude aksepteerimine VÕS § 367 lg 3 seisukohalt hageja põhjendamatut eelistamist kostjate arvel, millega kohus ei saa tulenevalt TsMS §-st 7 nõustuda.
2-10-30458
21.Üldtingimuste p 4.1. kohaselt liisinguvõtja maksab liisinguandjale osamakseid, intressimakseid ja lepingutasu vastavalt liisingulepingu lisaks olevale graafikule. Punkt 4.8 kohaselt liisingulepingu järgse makse tasumisega hilinemisel maksab liisinguvõtja viivist liisingulepingu eritingimustes toodud määras. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud liisingulepingutes ja oli kokku lepitud viivisemääraks 0,25 % päevas (tl 7,55). 22.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist;...3) nõuda kahju hüvitamist;...6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
23.TsMS 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
24.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud ja põhjendatud hageja nõuded solidaarselt kostja I ja kostja II vastu tähtajaks tasumata osamaksete ja intresside ning tähtajaks tasumata osamaksetelt arvestatud viiviste nõudes (Scania puhul 24146,77+4730,28+481,45 krooni, Volvo FH ja külmikpoolhaagise TRAX puhul 45469,33+7974,45+1167,08 krooni), samuti tasumata osa-maksetelt (Scania puhul summalt 24146,77 krooni ja Volvo FH ja külmikpoolhaagise TRAX puhul summalt 45469,33 krooni) alates võlateatise esitamisest arvestatud täiendavate viiviste nõudes, millest tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Menetluskulud
23.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.